2-26-7677/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-7677

Tsiviilasi

M.E hagi Z.B vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M.E (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja T.E (isikukood XXX)

Kostja Z.B (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Z.B-lt elatis M.E kasuks alates 1. oktoobrist 2025 kuni 31. märtsini

2026 tagasiulatuva elatise eest võlgnevus 212 eurot 72 senti ja sissenõutavaks

muutunud viivis 12. juuni 2026 seisuga 6 eurot 73 senti.

3. Välja mõista Z.B-lt M. M.E kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 13. juunist 2026 elatise võlgnevuselt 212 eurolt ja 72 sendilt

kuni elatise võlgnevuse kohase tasumiseni.

4. Välja mõista Z.B-lt elatis M.E kasuks alates 1. aprillist 2026 M.E täisealiseks

saamiseni (xxxxxxxxxxxxxx) 281 eurot 12 senti kuus, mis on arvutatud järgmiste

komponentide alusel: baassumma 295 eurot 86 senti, millele lisandub 62 eurot 76

senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud

lasterikka pere toetus ja 50% lapse lapsetoetusest.

5. Igakuise elatise summa muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest

toetuse muutunud suurust.

6. Elatis tuleb tasuda igakuiste maksetena iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise

kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt 15. kuupäevaks T.E arvelduskontole

xxxxxxxxxxxxxxxxx makse selgitus „Elatis M.E“.

2-26-7677

7. Jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. M.E (hageja) esitas 5. aprillil 2026 hagi Z.B (kostja) vastu elatise saamiseks.

1.1 Hageja soovib elatist tagasiulatuvalt alates 1. oktoobrist 2025. Hagiavalduse järgi oli

elatise miinimumäär arvestades hagejale makstavaid toetusi 1. oktoobrist 2025 kuni 1.

aprillini 2026 264 eurot 24 senti. Tagasiulatuva elatise nõue kokku on 212 eurot 72 senti, mis

on kujunenud järgmiselt:

Oktoober 2025: 264 eurot 24 senti – kostja tasus 230 = 34 eurot 24 senti;

Veebruar 2026: 264 eurot 24 senti – kostja tasus 150 = 114 eurot 24 senti;

Märts 2026; 264 eurot 24 senti – kostja tasus 200 = 64 eurot 24 senti.

1.2 Hageja toob esile, et kostja on tasunud elatist 300 eurot kuus. Eelmise ja käesoleva aasta

jooksul on kostja korduvalt vähendanud omaalgatuslikult elatise summat. Näiteks 2025. aasta

maikuus tasus kostja 256 eurot 38 senti, põhjendades vähendamist enda tellitud notariaalse

lepingu kuluga, mille allkirjastamisest hageja esindaja keeldus, kuna ei olnud nõus lepingu

sisuga; 2025. aasta juunikuus tasus kostja 275 eurot, väites, et ta tuli hagejale endale sobival

ajal järele ning arvas oma transpordikulud elatisest maha; 2025. aasta oktoobrikuu eest kandis

kostja 230 eurot ilma selgitust esitamata; 2026. aasta veebruarikuu eest kandis kostja 150

eurot põhjendades vähendamist hageja seadusliku esindajaga kaasomandis olevale korterile

hindamisakti tellimisega; 2026. aasta märtsikuu eest kandis kostja 200 eurot, ilma makse

vähendamise selgitust esitamata.

1.3 Kostja on väljendanud seisukohta, et tegemist ei ole elatise maksmisega hagejale, vaid

vabatahtliku „toetusega“ hageja esindajale ning on korduvalt väitnud, et võib sellest summast

enda äranägemisel kulusid maha arvata. Samuti on kostja teatanud, et plaanib ka edaspidi

vajadusel jätkata sellist summade omavolilist mahaarvamist. Kostja on sidunud elatise

maksmise vähendamise tema ja hageja seadusliku esindaja vahelise varavaidlusega.

1.4 Hageja soovib, et kohus määraks kindlaks makstava elatise suuruse ja maksmise korra, et

tagada hagejale stabiilne, seaduslik ja ettenähtav ülalpidamine ning vältida edasisi vaidlusi ja

arusaamatusi elatise osas.

Hageja 4. mai 2026 seisukoht

2-26-7677

1.5 Hageja seaduslik esindaja teavitas kostjat 9. veebruari 2026. a e-kirjas selgesõnaliselt, et

elatise ühepoolne vähendamine ei ole lubatud ning sellise käitumise jätkumisel pöördub

hageja kohtusse, mistõttu ei saa kohtuse pöördumine olla kostja jaoks üllatuslik.

1.6 Pangakonto väljavõttest nähtub, et mitmel kuul on kostja tasunud elatist alla

miinimummäära. Esitatud tõendid toetavad hageja esitatud arvutuskäiku ning kinnitavad

elatise osalist tasumata jätmist. See, et kostja arvestab elatisest maha enda väidetavaid

kulusid, on õigusvastane ning on ülalpidamiskohustuse rikkumine. Kostja on korduvalt

vähendanud elatise summat ühepoolselt ning sidunud selle enda ja hageja seadusliku esindaja

vaheliste varaliste vaidlustega.

1.7 Kostja väitel viibib laps tema juures keskmiselt 4 ööpäeva kuus. Hageja märgib, et selline

viibimine ei anna alust elatise vähendamiseks.

1.8 Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 alusel on elatis igakuine kohustus. Seetõttu ei ole

lubatud hinnata elatise täitmist aastase keskmise alusel ning iga kuu eest tasumata osa kujutab

endast võlgnevust.

1.9 Hageja palub mõista kostjalt välja viivis tagasiulatuva elatise võlgnevuselt alates iga

vastava kalendrikuu eest tasumisele kuuluva elatise maksetähtpäevast kuni kohase tasumiseni.

KOSTJA VASTUS

2. Kostja ei tunnistanud enda vastu esitatud nõuet ja palus jätta hagi läbi vaatamata või

alternatiivselt rahuldamata. Hagi esitamine kohtule on kostjale üllatav, sest tegelikkuses on

kostja maksnud hagejale elatist perioodil 1. märtsist 2025 kuni 1. aprillini 2026 üle

miinimummäära – 264 euro 24 sendi asemel 267 eurot 60 senti kuus. Hageja ema ei ole mitte

kunagi kostjalt hagejale elatist konkreetse summana küsinud.

2.1 Kostja on maksnud ja maksab edaspidi hagejale miinimummääras elatist vabatahtlikult.

Kostjal ei ole hageja ees elatise võlgnevust. Kostja teab, et ta peab hagejale maksma PKS §

101 alusel alates 1. aprillist 2026 vähemalt 281 eurot 12 senti kuus ja kostja on seda eelnevat

ka teinud. Kostja ja hageja ema vahel välja kujunenud praktika kohaselt peab kostja lisaks

elatise maksmisele hagejat igakuiselt vahetult ülal keskmiselt neljal ööpäeval kuus.

Kostja 11. mai 2026 seisukoht

2.2 Kostja selgitab, et kui kostja ongi tasunud hagejale aasta lõikes mõnel kuul väiksema

summa, siis seetõttu, et kostja on maksnud hagejale elatist vabatahtlikult, mistõttu on

iseseisvalt aasta lõikes jälginud, et hagejale makstava elatise summa jääks elatisekalkulaatori

alusel maksta tuleva elatise piiridesse, mitte ei ületaks seda. Mingit kindlat elatise summat

pole hageja kostjalt mitte kunagi nõudnud, seetõttu ongi mõnel kuul kostja tasunud üle

miinimummäära ja teisel kuul vähem.

2.3 Elatisekalkulaatori järgi tulnuks kostjal maksta hagejale 1. aprillist 2025 kuni 31. märtsini

2026 elatist 264 eurot 24 senti kuus, mida kostja on ka teinud – tasudes nimetatud perioodil

hageja emale hageja ülalpidamiseks kokku 3211 eurot 38 senti, seega keskmiselt 267 eurot 61

senti kuus. Seega on kostja tasunud elatist pigem seega rohkem kui vähem. Kostjale

teadaolevalt ei vaja hageja ülalpidamiseks elatist üle miinimummäära ja eelnevat pole hageja

ka kohtule tõendanud. Kostja kordab, et on osalenud igakuiselt hageja transpordikulude

tasumises ning hageja ei ole nõudnud kostjalt elatise maksmist konkreetses summas.

2.4 Kostja kinnitab, et on varasemalt täitnud ja lubab ka edaspidi täita hageja ees PKS §-st

101 tulenevat elatise maksmise kohustust, mistõttu kostjal puudub hageja ees rahaline

võlgnevus.

2-26-7677

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagi elatise saamiseks täies ulatuses.

4. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on hageja kostja laps. Vaidlus puudub selles, et hageja

elab kostjast lahus. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest

96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel

saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel)

seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas

igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle

summaga kulude planeerimisel.

5. Kui on alust eeldada, et vanem rikub ülalpidamiskohustust tulevikus, võib õigustatud isik

esitada hagi ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise maksmise kohustuse täitmiseks (vt

RKTKo 16.01.2013 nr 3-2-1-160-12, p 16). Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei

maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. Elatise eesmärgiks on

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine. PKS

§ 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel

arvutatud summa. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras.

6. Hageja on esile toonud, et pärast kooselu lõppemist on lapse eest hoolitsenud ainuisikuliselt

hageja ema, kostja on tasunud elatist 300 eurot kuus, kuid on omaalgatuslikult elatise suurust

vähendanud tasaarvestuste võrra, mille aluseks on ühisvara jagamisega seotu. Hagi on esitatud

eesmärgil, et hageja saaks regulaarse ülalpidamise kostjalt seadusega ettenähtud elatise

suuruse alammääras.

7. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13).

8. Kohtule esitatust nähtub, et kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks 300 eurot. Hageja ema

kinnitusel ei ole pooled ei ole sõlminud kokkulepet elatise maksmise tingimuste ega suuruse

osas. Sellises olukorras tuleb lähtuda seadusest tulenevast miinimumelatise kohustusest.

Vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ei ole keelatud maksta elatist suuremas summas kui seaduses

sätestatud miinimummäär, kuid see ei anna alust käsitada ülemakstud osa automaatselt

ettemaksuna tulevaste perioodide eest. Elatis on perioodiline kohustus, mida tuleb täita

igakuiselt, tagamaks lapse pidev ülalpidamine.

9. Laps võib PKS § 108 kohaselt nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni aasta enne elatishagi kohtule

esitamist. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 1. oktoobrist 2025, mil kostja on teinud

elatise arvelt tasaarvestuse lapsevanemate ühisvaraga seotud vaidluses. Kostja omaalgatusliku

tasaarvestuse tõttu on hageja hinnangul tekkinud olukord, kus alates 1. oktoobrist 2025 ei ole

kostja tasunud elatist igas kuus vähemalt miinimumelatise ulatuses. Kohus nõustub hageja

mõttekäiguga. Esitatud tõenditest nähtub, et 2025. aasta oktoobri eest tasus kostja 230 eurot,

2026. aasta veebruari eest 150 eurot ning 2026. aasta märtsi eest 200 eurot.

10. Kostja selgitas kohtule, et kui ta ongi tasunud hagejale aasta lõikes mõnel kuul väiksema

summa, siis seetõttu, et kostja on maksnud hagejale elatist vabatahtlikult, mistõttu on

iseseisvalt aasta lõikes jälginud, et hagejale makstava elatise summa jääks elatisekalkulaatori

alusel makstava tuleva elatise piiridesse, mitte ei ületaks seda. Kohtu hinnangul on kostja

selline seisukoht kohandatud kohtumenetluse tarbeks ega ühti kostja enda selgitustega hageja

seaduslikule esindajale elatise vähendamise kohta eelpool märgitud kuudel.

2-26-7677

11. 11. aprillil 2025 on kostja kirjutanud hageja seaduslikule esindajale on järgmised: „Kõik

arved mis ma sinu laiskuse tõttu saan lähevad sinu enda taskust.“ (dtl 7); 27. aprilli 2025. a e-

kiri: „Tundub, et sa oled otsustanud asjaga mitte tegeleda ja sinupoolt siis jätku ei tule?

Lepingu ette valmistamise arved tasud sina ja eks ma siis pean eelnevalt alustatud viisil

asjaga edasi minema.“ (dtl 8); 2. mai 2025. a e-kiri : „43,62 eurot on siis järgmisest rahast

maha võetud, Põhjus sul teada ja on ka ette teavitatud.“ (dtl 9); 9. veebruar 2026: „/…/ Kohe

peaks valmis saama korteri hindamine. Kuna sind ja sinu sõnu enam uskuda ja usaldada ei

saa, siis võtan sinu arvele kantavast igakuistest summadest maha järjest neid summasi mis

mulle sinu põhjustatud vimm ja viha tekitab. /…/. (dtl 10). 15. veebruar 2026: „/…/ Arvestan

maha sulle kantavast rahast kuna sind ja sinu sõnu enam usaldada ei saa. Hindamis arve oli

400 ja sinupoolt tuleb tasuda 200. Seekord arvestasin maha 150 ja järgmise kuu peale jääb

50. Esmaspäeval peaksin kätte saama eksperthindamise ja siis liigub see kohe edasi juristi

kätte. Tema samuti soovib oma töö tegemiseks ettemaksu. Ehk siis arvesta sellega, et mitme

järgneva kuu jooksul tuleb maha arvamisi.“ (dtl 11).

12. Neist e-kirjadest (kirjalikest tõenditest) nähtub kostja sõnaselge selgitus, et ta arvestab

elatisest maha ühisvara jagamisega seotu ning 15. veebruaril 2026 lausa hoiatab, et

tasaarvestusi tuleb mitme järgneva kuu jooksul veelgi. Kostja ei selgita kuidagi, et tema

arvates on tal õigus tasuda ebaregulaarselt erinevaid summasid seetõttu, et kokku liites annab

see tema hinnangul miinimumsuuruses elatise.

13. Elatise tasaarvestamine ei ole lubatud teise lapsevanema vastu suunatud nõudega (VÕS §

200 lg 1 p 1). VÕS § 197 lg 1 järgi on tasaarvestuseks vaja, et kaks isikut oleks kohustatud

maksma teineteisele rahasumma. Sel juhul võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada. Praegusel juhul ei ole hageja (lapse) ja kostja (tema isa) vahel ühtegi sellist

nõuet, mida tasaarvestada. Seda on kohtule kinnitanud ka kostja ise.

14. Ka on kostja arusaam, et elatise suurust arvestatakse kokku liidetult (summeeritult)

mitmete kuude peale, ekslik. Elatis on perioodiline makse, mida tasutakse kord kuus lapse

jooksvate kulude katteks ning lapse kuludega peamiselt tegeleval vanemal peab olema

teadmine elatise suuruse osas igas kuus ning võimalik arvestada tavapäraselt vähemalt

miinimumelatise igas kuus. Riigikohus on 31. märtsi 2025. a otsuses tsiviilasjas nr 2-17-6713

selgitanud, et kui lapsevanem on maksnud lapsele elatist rohkem, kui ta oli selleks seaduse

või kohtulahendi järgi kohustatud, ei saa rohkem tasutud summat käsitada elatise ettemaksena

ja seeläbi vabastada vanemat tulevasest igakuise elatise tasumise kohustusest. Elatise nõude

välistamine varem enam tasutud elatise tõttu on olemuselt tasaarvestus VÕS § 197 lg 1

mõttes. Lapse huvides on saada ülalpidamiseks vajalikku raha regulaarselt, et kasutada seda

oma vajaduste rahuldamiseks (nt toidu-, eluaseme-, haridus- ja transpordikulude katmiseks).

Sellest põhimõttest juhindudes on seadusandja VÕS § 200 lg 1 p-s 1 välistanud võimaluse

tasaarvestada ülalpidamise nõuet ning sätestanud PKS § 100 lg-tes 1 ja 4 kohustuse maksta

elatist perioodiliselt iga kuu eest ette (otsuse p 23). Seega ei ole ülalpidamisnõue

tasaarvestatav.

15. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale elatist alates 1. oktoobrist 2025

vähemalt miinimumulatuses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu õiguslikult

põhjendatud. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka

tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt RKTKo

26.06.2013, nr 3-2-1-78-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse

ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Praegusel juhul ei

ole küsimus selles, kas elatise tasumine alates 1. oktoobrist 2025 on kostja jaoks

ebamõistlikult koormav, sest kostja ei ole sellele tuginenud.

16. Õige on hageja arvutuskäik selle kohta, et kostja on arvestades elatise miinimummäära ja

kohtu eelnevaid selgitusi tasunud elatist alates 1. oktoobrist 2025 vähem kokku 212 eurot 72

senti (vt arvutuskäiku otsuse p-s 1.1).

2-26-7677

17. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda elatise võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Kostjal on elatise

võlgnevus 212 eurot 72 senti. Kuna asja materjalidest nähtub, et pooled ei ole kokku

leppinud kindlat elatise maksmise kuupäeva, siis arvestab kohus viivist võlgnevuse

tekkimisele järgnevast kuust.

Viivis on arvutatud järgnevalt:



2025. aasta oktoobri eest tasumata jäänud 34 euro 24 senti eest (1. novembrist 2025

kuni 12. juunini 2026) on viivis 2 eurot 13 senti;



2026. aasta veebruari eest tasumata jäänud 114 euro 24 sendi eest (1. märtsist 2026

kuni 12. juunini 2026) on viivis 3 eurot 30 senti;



2026. aasta märtsi eest tasumata jäänud 64 euro 24 sendi eest (1. aprillist 2026 kuni

12. juunini 2026) on viivis 1 euro 30 senti.



Seega on viivis kuni kohtulahendi tegemiseni 6 eurot 73 senti.

18. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendiga

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on sellise taotlus esitanud (dtl 32). Kostjal

tuleb tasuda hagejale VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist kuni elatise

võlgnevuse kohase tasumiseni.

19. Hagejal peab olema kindlustunne, et kostja ülalpidamiskohustus on regulaarne, stabiilne

ega sõltu kostja suvast, mistõttu on hageja pöördunud kohtu poole õigustatult. Kohus rahuldab

seetõttu hagiavalduse ja mõistab välja elatise miinimumsummas alates 1. aprillist 2026 M.E

täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxx).

20. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Praegusel juhul ei ole kostja väitnud, et hageja

oleks tema juures keskmiselt seitse kuni viisteist päeva kuus. Tulenevalt eeltoodust ei saa

kohus arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel hageja ja kostja koosveedetud ajaga.

21. Kohus on elatise suuruse kindlaksmääramisel võtnud aluseks elatiskalkulaatori, mis on

leitav: . Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on

200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3).

Seega muutub elatis iga aastal 1. aprillil. Edaspidi tuleb kostjal endal elatiskalkulaatori abil

välja selgitada elatise suurus alates 1. aprillist arvestades hageja perele makstava suure pere

toetusega.

22. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse

muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes

kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

23. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatise

maksmise viisiks selle kandmise iga kuu 15. kuupäevaks T.E arvelduskontole

xxxxxxxxxxxxxxxxx makse selgitus „Elatis M.E“.

24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise

lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna

2-26-7677

menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik