3-25-1258/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1258

Haldusasi

L.H kaebus Rapla vallavanema 26.03.2025 käskkirja nr 11-

1/2025/24 õigusvastasuse tuvastamiseks, teenistusest

vabastamise aluse muutmiseks, kande kustutamiseks

teenistuslehelt, hüvitise väljamõistmiseks ja saamata jäänud

töötasu hüvitamiseks ning viivise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – L.H, esindajad Helen Reinvart ja Kalle Oja

Vastustaja – Rapla vald, esindaja vandeadvokaat Klen Laus

Asja läbivaatamine

13.05.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.H kaebus osaliselt.

2. Tuvastada Rapla vallavanema 26.03.2025 käskkirja nr 11-1/2025/24 õigusvastasus.

3. Muuta L.H teenistusest vabastamise alust ja lugeda ta teenistusest vabastatuks omal

soovil.

4. Kohustada Rapla valda kustutama kande 26.03.2025 määratud distsiplinaarkaristuse

kohta L.H teenistuslehelt.

5. Mõista Rapla vallalt L.H kasuks välja hüvitis kaebaja kolme kuu keskmise palga

ulatuses ehk 9571 eurot ja 26 senti.

6. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.

7. Mõista Rapla vallalt L.H kasuks välja menetluskulud 1573 eurot ja 13 senti. Jätta

muus osas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

8. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.07.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

3-25-1258

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.H (kaebaja) nimetati Rapla vallavanema 01.03.2022 käskkirjaga nr 11-1/2022/8 Rapla

abivallavanema ametikohale.

2. Rapla Vallavolikogu 31.10.2024 otsuse nr 59 „Rapla Vallavalitsuse liikmete arvu,

struktuuri ja liikmete kinnitamine“ p-ga 2.5. kinnitati kaebaja Rapla Vallavalitsuse liikmeks.

3. Rapla vallavanem algatas 06.02.2025 käskkirjaga nr 12-2/2025/4 (06.02.2025 käskkiri)

kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse (käskkirja p 1) ning kõrvaldas kaebaja avaliku

teenistuse seaduse (ATS) § 78 lg 1 alusel distsiplinaarmenetluse ajaks alates käskkirja

teatavakstegemisest teenistusest (käskkirja p 2). Teenistusest kõrvaldamise ajal makstakse

kaebajale ühes kuus 60% tema keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui töölepingu seaduse §

29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Maksmata jäänud palk tuli maksta tagantjärele

viivitamata pärast seda, kui teenistusest kõrvaldamise haldusakt on kehtetuks tunnistatud

(käskkirja p 3). Käskkirjaga määrati distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtajaks 20.02.2025

(käskkirja p 5).

4. Rapla vallavanema 26.03.2025 käskkirjaga nr 11-1/2025/24 (26.03.2025 käskkiri) määrati

kaebajale ATS § 70 p-le 3, § 75 lg-le 4, § 76 lg-le 1, § 101 lg-le 5, § 103 lg-le 2 ja § 104 lg-le

1 tuginedes distsiplinaarmenetluses karistuseks teenistusest vabastamine (käskkirja p-d 1 ja 2).

Teenistussuhte viimane päev oli 26.03.2025 (käskkirja p 3). Distsiplinaarkaristuse kohta tuli

teha kanne kaebaja teenistuslehele (käskkirja p 5). Käskkirja põhjendused:

4.1. Kaebaja rikkus ATS § 51 lg-s 1 sätestatud kohustust täita oma teenistusülesandeid ausalt,

asjatundlikult ja hoolikalt.

4.2. Vallavanem võttis kaebaja teenistusse abivallavanemana mittepoliitilisele ametikohale

kokkuleppega, et kaebaja ei lähe poliitikasse enne 2029. a kohalikke valimisi. 2025. a

jaanuaris teavitas kaebaja vallaametnikke, valla poliitikuid ja avalikkust sellest, et on andnud

nõusoleku kandideerida Rapla Vallakodanike Liidu kui opositsioonilise poliitilise jõu

vallavanema kandidaadina 2025. a kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel.

Opositsioonilise valimisliiduga liitumine, vallavanema kandidaadiks astumine, korduvate

poliitiliste avalduste tegemine ning Rapla vallavalitsuse liikmete oma poliitilisse tegevusse

kaasamise katsed on käsitletavad teenistuskohustuste rikkumistena ja on põhjustanud usalduse

kaotuse kaebaja kui ametniku vastu. Teenistuskohustuste rikkumine on oluline ja edasine

koostöö kaebajaga ei ole võimalik.

4.3. Kaebaja on põhjustanud teistele vallaametnikele ja -töötajatele ning vallavolikogu

liikmetele korduvalt ebamugavusi ja neid häirinud, teatades, et valmistub eelseisvateks

valimisteks ja koondab enda ümber inimesi, kes temasse usuvad ning kutsudes neid üles

temaga koostööd tegema.

4.4. Ei ole usutav, et kaebaja täidaks oma teenistusülesandeid edaspidi ausalt, asjatundlikult,

hoolikalt ning erapooletult. Kaebaja käitumine ca 9 kuud enne valimisi „kampaaniaga“

alustamisel ning vallavõimuga avalikul vastandumisel kinnitavad, et kaebaja ei nõustu

vallavanema ja olemasoleva koalitsiooni nägemusega valla juhtimisest. Kaebaja töötab

vallavalitsuse liikmena avalikult vastu võimuolevale koalitsioonile, mistõttu on tekkinud

huvide konflikt, lojaalsuskohustuse rikkumine, vallavalitsuse töö saab häiritud ja muutub

2(12)

3-25-1258

keerulisemaks. Kaebaja, kelle ülesanne on mh vajadusel vallavanemat asendada, ei pruugi

enam lähtuda kokkulepitud tegevustest ja seatud eesmärkidest.

4.5. Kaebaja kui valla kommunikatsioonijuht vastutab mh valla ametliku teabe edastamise

eest, mistõttu võib tekkida valla maine kahjustamise oht. Kaebaja tegevusega on eelduslikult

kaasnenud avalikkuse usalduse vähenemine ja kriitika vallavalitsuse vastu, sest vallavalitsus

näib lõhestatuna.

5. Kaebaja esitas 25.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega: 1) teha kindlaks

vallavanema 26.03.2025 käskkirja õigusvastasus; 2) kohustada vastustajat muutma teenistusest

vabastamise alust, lugedes kaebaja vabastatuks teenistuses omal soovil ATS § 87 lg 1 alusel;

3) kustutada kanne 26.03.2025 määratud distsiplinaarkaristuse kohta teenistuslehelt ning riigi

personali ja palgaarvestuse andmekogust; 4) mõista vastustajalt välja hüvitis ametniku kolme

kuu keskmise palga ulatuses (s.o 9571,26 eurot); 5) kohustada vastustajat maksma kaebajale

saamata jäänud palk 06.02.-26.03.2025 ja lõpparve koosseisus vähemmakstud summad; 6)

mõista vastustajalt välja viivis saamata jäänud palgalt ja lõpparve koosseisus vähemmakstud

summadelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates teenistussuhte

lõppemise päevast kuni saamata jäänud palga ja lõpparve koosseisus väljamaksmisele

kuulunud summade maksmiseni.

6. Rapla Vallavolikogu 27.03.2025 otsusega nr 15 „Rapla Vallavalitsuse liikmete arvu,

struktuuri ja liikmete kinnitamine“ kaotati kaebaja ametikoht Rapla Vallavalitsuse

koosseisust.

7. Rapla Vallavolikogu 08.12.2025 otsusega nr 57 „Vallavanema valimine“ valiti kaebaja

Rapla vallavanemaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja seisukohad:

Vastustaja poolt kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetlus ja vallavanema 26.03.2025

käskkiri on õigusvastased.

Käskkirjas kaebajale tehtud etteheited võimalike teenistuskohustuste rikkumise kohta ei

põhine tegelikel ja tuvastatud rikkumistel vaid oletustel, et tulevikus võib rikkumine toimuda.

Distsiplinaarmenetlust ei viidud läbi selle algatamisel määratud tähtaega järgides. Kuna

tähtajaks karistust ei määratud ja menetluse tähtaega ei pikendatud, lõppes menetlus

20.02.2025. Edasiselt puudus alus kaebaja teenistusest kõrvaldamiseks ning

teenistusülesannete täitmise takistamiseks. Et distsiplinaarmenetlus kaebaja suhtes lõppes

ilma karistust määramata, kinnitab vallavanema 20.02.2025 käskkiri, millega kaebaja saadeti

tasustatud õppepuhkusele. Kuivõrd distsiplinaarmenetluse algatamisega koos otsustati kaebaja

teenistusest kõrvaldamine menetluse ajaks, siis puudutas menetluse tähtaeg kaebaja õigusi.

Kaebajal alust eeldada, et tema teenistusest kõrvaldamine ja seega ka distsiplinaarmenetlus on

20.02.2025 lõppenud.

Kuna kaebaja kinnitati 31.10.2024 vallavolikogu poolt vallavalitsuse liikmeks, omandas

kaebaja n-ö immuniteedi oma varasemas alluvussuhtes vallavanemaga. Vallavalitsuse

liikmele umbusalduse avaldamine kuulub volikogu ainupädevusse ja seda ei saa samastada

usalduse kaotuse kui distsiplinaarsüüteoga, mille eest saab vallavalitsuse ametniku

teenistusest vabastada vallavanem. Kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimine

3(12)

3-25-1258

vallavanema poolt oleks olnud võimalik alles pärast seda, kui vallavolikogu on avaldanud

kaebajale kui vallavalitsuse liikmele umbusaldust (KOKS § 46 lg 9). Vallavanemal puudus

seadusest tulenev volitus kaebaja vabastamiseks.

Vallavalitsuse kui kollektiivorgani liikmed ei ole vallavanema otsealluvuses. Kaebaja oli vaba

võtma vastu otsuseid oma südametunnistuse järgi, kui sellega ei rikuta seadust ega volikogu

antud juhiseid. Kaebaja kui vallavalitsuse liikme tegevusele saab piiranguid seada üksnes

volikogu. Selliseid piiranguid kaebaja poliitilisele tegevusele kehtestatud ei olnud.

Käskkirjas heidetakse kaebajale sisuliselt ette tema otsust kandideerida 2025. a kohaliku

omavalitsuse volikogu valimistel, ent pole ära toodud, millist õigusakti on sellega rikutud.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valmistel kandideerimise õigus on kaebaja põhiseaduse (PS)

§-st 156 tulenev subjektiivne õigus, mida saab piirata vaid seadusega. Abivallavanema

konkursitingimustes ega üheski muus dokumendis pole kaebaja poliitilisele tegevusele

piiranguid seatud. Samuti pole kaebaja sõlminud ühtegi kokkulepet, mis tema

kandideerimisõigust piiraks.

Kaebaja poliitiline tegevus ei ole ega saa olla käsitletav teenistuskohustuste rikkumisena ATS

§ 69 tähenduses. Distsiplinaarmenetluses pole tuvastatud, et kaebaja oleks täitnud oma

teenistusülesandeid hooletult, ebaausalt ja asjatundmatult. Abivallavanema

teenistusülesannete hulka ei kuulunud hoidumine kandideerimisest 2025. a valimistel ega

keeldu omada poliitilisi vaateid ja arvamust või nõustuda täielikult vallavolikogu koalitsiooni

poliitiliste vaadetega. Vallavanem on korduvalt avalikult kinnitanud, et tal ei ole etteheited

kaebaja teenistuskohustuste täitmisele. Tuvastatud ei ole fakte, mis võiks seada kahtluse alla

kaebaja erapooletuse. Tõele ei vasta käskkirjas esitatud väide, nagu oleks kaebaja enne

käskkirja andmist liitunud valimisliiduga Rapla Vallakodanike Liit, kaebaja liitus

valimisliiduga alles 01.09.2025.

Kuna vallavalitsus on kollektiivorgan, mille liikmed saavad langetada otsuseid üksnes ühiselt,

siis ei oleks kaebajal võimalik üksi teha otsuseid mingi poliitilise jõu või huvigrupi huvides,

samuti vallavalitsuse tööd takistada.

Distsiplinaarmenetluse algatamise ajal ei olnud Rapla Vallakodanike Liidul veel olemas

valimisprogrammigi, mistõttu väide, et vallavalitsuse koalitsiooni huvid põrkusid valimisliidu

huvidega, on paljasõnaline.

Kaebaja täitis oma ametijuhendist tulenevat infoliikumise tagamise kohustust ja toimis

kooskõlas hea halduse tavaga, kui informeeris vallavanemat ja koalitsiooniparteide juhte oma

kohaliku omavalitsuse volikogu valmistel kandideerimise otsusest. Kuna kaebaja igapäevatöö

eeldab tihedat suhtlust vallametnike ja töötajaga, pidas kaebaja vajalikuks teavitada

kandideerimisotsusest ka oma kolleege. Kuna vallavanema äraolekul oli kaebaja tema

asendaja, siis teavitas kaebaja kogu personali. Kaebaja tegi seda ühe e-kirjaga 24.01.2025.

30.01.2025 avalduses edastas kaebaja olulist infot, mille edastamise kohustus oli tal kui

vallavalitsuse liikmel Rapla Vallavolikogu töökorrast tulenevalt. Kaebajal oli õigusaktidest

tulenev õigus võtta volikogu istungil sõna ja sõnavõtt ei eeldanud eelnevat kooskõlastamist

volikogu esimehega. Kaebaja lähtus oma poliitilise tegevuse kohta info avaldamisel just

aususe, läbipaistvuse ja lojaalsuse põhimõttest, mille rikkumist talle käskkirjas ette

heidetakse.

Informeerimisega ei teinud kaebaja poliitilist propagandat ega vallavalitsuse liikmete

kaasamise katseid. Käskkirjast ei selgu, milles seisnesid väidetavad vallavalitsuse liikmete

4(12)

3-25-1258

kaasamise katsed. Sellist süüdistust ei ole kaebajale esitatud ega distsiplinaarmenetluses

uuritud. Ka teised vallavalitsuse liikmed olid ennast poliitiliselt määratlenud, kuid süüdistus

erapoolikuses esitati üksnes kaebajale.

Kaebaja ei ole kahjustanud vallaametnike ja muude töötajate mugavust ega neid alusetult

häirinud, kui pöördus nende poole 24.01.2025 ühe e-kirjaga. Info jagamine kandideerimise

kohta oli mõeldud selleks, et soovi korral saaks iga ametnik ja töötaja kontrollida kaebaja

ettepanekute vastavust avalikele huvidele. Pärast teenistusest kõrvaldamist ei olnud võimalik,

et kaebaja tegevus oleks saanud kolleege häirida.

Tõendamata on käskkirja väited kaebaja poolsest kolleegide veenmisest ja endaga liituma

kutsumisest. Mingit veenmist ja liituma kutsumist ei ole toimunud. Käskkirjas kasutatud

tunnistaja ütlused pole erapooletud, kuna tegemist on koalitsiooni juhiga seotud isikuga.

Millegagi pole tõendatud, et kaebaja minetas pärast 23.01.2025 oma oskused, neutraalsuse,

erapooletus ning suhtlus- ja koostööoskuse erinevate poliitiliste jõududega. Seega pole oma

teenistuskohustuste rikkumine kaebaja poolt millegagi tõendatud. Vastustaja oletused

rikkumiste võimalikkuse kohta tulevikus ei tähenda toimunud rikkumisi, mille eest saaks teda

karistada. Liiatigi kinnitas vallavanem ajakirjanikele antud intervjuudes, et tal ei ole ühtegi

etteheidet kaebaja teenistuskohustuste täitmisele. Poliitiliste vaadete erinevus ametniku ja

vallavanema vahel ei ole huvide konflikt ATS-i tähenduses, vaid pigem väärtuskonflikt, mille

eest ei saa karistada.

Käskkirjas sisalduv distsiplinaarsüütegude kirjeldus on üldsõnaline ja ebamäärane ning

põhjenduste osas puudulik. Käskkirjas ei ole põhjendatud karistuse valikut. Käskkirjast ei

nähtu vastustaja kaalutlusõiguse teostamist ega seda, kas ja milliste distsiplinaarkaristuste

vahel on vastustaja valinud, karistus on ilmselgelt ebaproportsionaalne.

Analoogia korras ATS § 62 lg-ga 5 tuleb kaebajale hüvitisnõude puhul välja mõista viivis.

Viivise määraks tulenevalt VÕS § 94 on alates 01.01.2025 1,15 %.

Kuivõrd kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine ja seega ka tema teenistusest vabastamine

oli õigusvastane, siis oli õigusvastane ka kaebaja teenistusest kõrvaldamine

distsiplinaarmenetluse ajaks ja sellega seotud palga vähendamine ATS § 78 lg 3 alusel,

mistõttu see tuleb kaebajale hüvitada. Vastustaja teatise (dtl 158) kohaselt oli hüvitis kaebaja

kolme kuu keskmise palga ulatuses kokku brutosummas 9571,26 eurot ja perioodi

06.02.2025-26.03.2025 eest saamata jäänud 40% keskmisest brutopalgast oli 1913,51 eurot.

9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

Distsiplinaarmenetluse tähtaja ületamine ei ole rikkunud kaebaja õigusi, sh menetluslikke

õigusi, ega mõjutanud distsiplinaarmenetluse tulemust, mistõttu ei saa see olla haldusakti

tühistamise aluseks.

Distsiplinaarmenetlus ei lõppenud tähtaja lõppemisel ilma karistust määramata.

Distsiplinaarmenetlus saab lõppeda üksnes karistuse määramise õigust omava isiku otsusega

karistus määrata või menetlus karistust määramata lõpetada. Karistuse määramisel ei ületatud

ATS § 77 lg-s 1 sätestatud tähtaegu, mistõttu kaebaja ei saanud eeldada, et menetlus on

20.02.2025 lõppenud.

5(12)

3-25-1258

Kuna kaebaja oli vallavanema poolt ametisse nimetatud ja kaebaja ametijuhendi kohaselt oli

abivallavanema ametisse nimetajaks ja vabastajaks vallavanem, oli vallavanem ATS § 72 lg 1

mõttes isikuks, kes sai kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse algatada, läbi viia ja ta ametist

vabastada.

Distsiplinaarmenetluses selgus, et kaebaja teavitas abivallavanemana 2025. a jaanuaris esmalt

vallavanemat ja koalitsioonipartnerite juhte ning seejärel korduvalt vallavalitsuse kogu

personali ja avalikkust sellest, et on andnud nõusoleku kandideerida Rapla Vallakodanike

Liidu vallavanema kandidaadina eelseisvatel valimistel ning kutsus „sarnaselt mõtlevaid

inimesi“ liituma. Vastustaja rõhutab, et Rapla Vallakodanike Liit on vallavolikogus

opositsioonis.

Vallavanem võttis kaebaja tööle abivallavanemana mittepoliitilisele ametikohale ning toona

jäi kokkulepe, et ta ei lähe poliitikasse enne 2029. a. valimisi. Seda kinnitavad nii

distsiplinaarmenetluses esitatud tunnistajate ütlused kui ka kaebaja enda avalikud

seisukohavõtud. Kaebaja mõistis seega ka ise, et abivallavanema ametikoha näol on tegemist

apoliitilise ametikohaga ning selle rikkumine võib põhjustada tema suhtes usalduse kaotust.

Just kaebaja täidetud abivallavanema ametikoha apoliitilisus oli eriti oluline, kuna apoliitiline

valitsus aitab tagada täidesaatva võimu usaldusväärsuse, erapooletuse, professionaalsuse ja

tõhusa juhtimise, mida peetakse kohaliku omavalitsuse edukaks toimimiseks hädavajalikuks.

Kuna kaebaja oli abivallavanemana kommunikatsioonijuht, oli ta ka ametiasutuse ametnik,

kelle ülesanne on edastada objektiivset ja vallavalitsust esindavat infot. Kui kaebaja tegutseb

samal ajal opositsioonis vallavanema vastu, tekib küsimus tema neutraalsuses ja lojaalsuses

ning tõstatab ka küsimuse, kas abivallavanem tegutseb teenistusülesandeid täites objektiivselt

ja täidab ametialaseid kohustusi täies mahus, sest võib esineda teadlikku või alateadlikku

sisemist takistamist. Võib tekkida ka olukord, kus edastatud teave esitatakse kallutatult või

jäetakse hoopis edastamata.

Vallavalitsuse töökorraldus oli tunnistaja kinnitusel üldiselt ehk mõnevõrra häiritud, sest

vallavalitsuses olid vastandlike seisukohtadega isikud. Olukorra vastuolulisust ja keerukust

ning usalduse kaotust enda suhtes juba 2025. a jaanuaris mõistis ka kaebaja ise.

Käesoleval juhul on üks pool rikkumisest selles, et kaebaja kandideerib opositsioonis oleva

Rapla Vallakodanike Liidu nimekirjas vallavanema kandidaadina eelseisvatel valimistel

praeguse koalitsiooni vastu. Teine pool rikkumisest on see, et kaebaja viib oma poliitilisi

ambitsioone ellu avalikult, tehes juba kampaaniat valimistele, kutsudes üles enda tegevusega

liituma ning vastandudes olemasolevale võimule. Kaebaja korduvate pöördumiste edastamine

ei olnud tingitud vajadusest kolleege teavitada olulisest infost, vaid kaebaja poliitilise

kampaania läbiviimisega. Nagu kinnitavad distsiplinaarmenetluses kogutud tunnistaja ütlused,

kutsus kaebaja oma kolleege vallavalitsuses kampaaniaga liituma ja koostööd tegema.

Abivallavanem on täidesaatva võimu osa ning vastutab vallavalitsuse, sh vallavanema otsuste

elluviimise eest. Kui kaebaja samal ajal avalikult töötab vallavanema juhitud vallavalitsuse

vastu, tekib paratamatult selge huvide konflikt, lojaalsuskohustuse rikkumine ning

vallavalitsuse töö on häiritud.

Töö sisekliima oli tunnistajate ütlustest nähtuvalt niigi pingeline ja on pannud ka mitmed

ametnikud lojaalsuskonflikti.

6(12)

3-25-1258

Samuti kaasnes eelduslikult avaliku usalduse vähenemine vallavalitsuse vastu, valla elanikud

nägid juba vallavalitsust lõhestatuna ja teenistuse jätkamise korral oleks see ka kahtlemata

süvenenud, mis omakorda vähendanuks elanike usaldust omavalitsuse vastu veelgi.

Usaldussuhet niivõrd olulisel määral kuritarvitanud ametnikuga ei olnud koostöö jätkamine

võimalik, vastustaja teostas oma kaalutlusõigust korrektselt. Ühtlasi süvendas

distsiplinaarmenetluse läbiviija järeldusi usalduse kaotusest asjaolu, et kaebaja ei olnud

distsiplinaarmenetluses enda rikkumisi täielikult mõistnud ja oli pidevalt andnud ennast

õigustavaid selgitusi etteheidetavate tegude osas. Ka pärast kaebaja teenistusest vabastamist

jätkas ta vastustaja maine kahjustamist − kaebaja on avaldanud mitmeid blogipostitusi ja

avaldusi, millega taotleb avalikkuse toetust oma kandideerimisel vallavanemaks, kritiseerib

praegust vallavalitsust ning esitab avalikkusele valeväiteid.

KOHTUISTUNG

10. Kohtuistungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde.

10.1. Kaebaja rõhutas, et pole tõendatud kaebajale käskkirjas ette heidetud vallavalitsuse töö

häirimine. Kaebaja poliitilise tegevuse kajastamine ajakirjanduse poolt ei saa olla talle

etteheidetav ja tema teenistusest vabastamise aluseks olev asjaolu. Kaebajal ei olnud

kohustust suhtuda koalitsiooni tegevusse täielikult kriitikavabalt, samuti ei saa koalitsioon

piirata seaduse nõuete piiridesse jäävat ametniku poliitilist tegevust või oma arvamuse vaba

avaldamist.

10.2. Vastustaja jäi seisukoha juurde, et distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristuse

määramine olid õiguspärased. Poliitiliste avaldustega esinemine ja vallavõimule

vastandumine teenistuses oleku ajal oli kaebaja enda otsus. Kaebaja ei pruukinud kuuluda

distsiplinaarmenetluse ajal veel opositsioonilisse valimisliitu, kuid oli selleks ajaks juba

avalikult väljendanud oma valmisolekut valimisliiduga liitumiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Pooled vaidlevad käesolevas asjas põhiküsimusena selle üle, kas kaebaja teenistusest

vabastamine distsiplinaarkaristusena oli õiguspärane.

12. Vastavalt ATS § 94 lg-le 1 võib ametniku teenistusest vabastada ATS § 70 p-s 3

sätestatud distsiplinaarkaristusena ATS § 75 lg-s 4 sätestatud tingimusel. Viimase sätte

kohaselt võib distsiplinaarsüüteo eest isiku teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on

oluline. Teenistuskohustuste rikkumine on oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse

kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei

suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist (ATS § 75 lg 5). Sama paragrahvi

kuuendas lõikes on loetletud olukorrad, milles eeldatakse rikkumise olulisust.

13. Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel olulise teenistuskohustuste rikkumisena ette

heidetud teod seisnesid kokkuvõtlikult selles, et kaebaja, olles Rapla vallavalitsuse ametnik ja

samal ajal ka Rapla Vallavalitsuse liige, teavitas 2025. a alguses nii Rapla Vallavolikogu ja -

valitsuse liikmeid, omavalitsusametnikke kui ka avalikkust kavatsusest kandideerida sama

aasta sügisel toimuvatel kohaliku omavalitsuse volikogude valmistel opositsioonilise

poliitilise jõu vallavanemakandidaadina ning alustas selle suunalist avalikku poliitilist

tegevust. Oma poliitilise tegevusega, sh katsetega kaasata oma tegevusse teisi vallaametnikke

ja poliitikuid, häiris kaebaja vastustaja väitel vallaasutuste korrapärast tööd. Kaebaja oli

7(12)

3-25-1258

vastustaja väitel nimetatud mittepoliitilisele abivallavanema ametikohale, mistõttu kujutas

iseseisva poliitilise tegevuse alustamine endast teenistusülesannete ausa, asjatundliku ja

hoolika täitmise kohustuse rikkumist (ATS § 51 lg 1).

14. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja ametisse nimetatud Rapla vallavanema

käskkirjaga abivallavanema ametikohale, s.o oli teenistuses ametnikuna Rapla vallavalitsuses

kui ametiasutuses (ATS § 6 lg 3 p 3) ja oli samal ajal kinnitatud Rapla Vallavolikogu poolt ka

Rapla Vallavalitsuse kui kohaliku omavalitsuse täitevorgani (KOKS § 4 p 2) liikmeks.

Iseenesest ei ole välistatud, et vallavalitsuse kui ametiasutuse teenistuja võib olla nimetatud

samaaegselt ka vallavalitsuse kui täitevorgani liikmeks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu

28.01.2025 otsus nr 3-23-2940/19, p 17). Samas on sellisele ametikohtade ühitamisele kohtu

arvates omane teatav sisemine konflikt, sest ühitamine eeldab ühelt poolt abivallavanema

allumist vallavanemale kui ametiasutuse juhile ja teiselt poolt tähendab vallavalitsuse kui

kollektiivorgani liikmena vallavanemaga võrdväärset ja temast sõltumatut otsustusõigust

vallavalitsuse otsuste tegemisel (KOKS § 49 lg 7). Samuti ei ole kohtu hinnangul vastustaja

neid kaebaja rolle tema ametist vabastamisel üksteisest selgelt lahus hoidnud - nii selgitas

kaebaja kohtuistungil, et tema ametiasutuse teenistuja distsiplinaarmenetluse ajaks

teenistusest kõrvaldamisel võeti temalt ka võimalus kasutada töövahendeid ja võtta osa

vallavalitsuse kui valla täitevorgani tööst veel enne kui volikogu oli kaebaja vallavalitsuse

liikme kohustustest vabastanud (kohtuistungi salvestis 00:34:30). Samuti ei ole kaebajat

omavalitsusteenistuses oleva ametnikuna ja vallavalitsuse liikmena järjekindlalt eristatud

kaebaja ametist vabastamise käskkirjas (nt dtl 43).

15. Kohus leiab, et kaebajale 26.03.2025 käskkirjas ette heidetud ulatuse ja sisuga poliitiline

aktiivsus enne kohalikke valimisi ei ole käsitletav omavalitsusteenistuses oleva ametniku

teenistuskohustuste rikkumisena ATS § 69 ja § 75 lg 4 mõttes. Õigus omada ja väljendada

oma poliitilisi veendumusi, samuti oma veendumuste elluviimiseks teiste isikutega ühinguid

ja liite moodustada on kaebaja põhiseadusest tulenev õigus (PS § 41 lg 1, § 45 lg 1, § 48 lg 1),

samuti on kaebajal põhiseadusest tulenev õigus kandideerida kohaliku omavalitsuse

volikogude valimistel (PS § 156 lg 1) ning teha sel otstarbel valmisagitatsiooni. Neid õigusi

saab piirata üksnes seadusest tuleneva aluse olemasolul (PS § 3 lg 1 ja § 11). ATS, KOKS ega

muud seadused selliseid poliitilise tegevuse piiranguid kohaliku omavalitsuse ametnikele ette

ei näe. ATS-i käsiraamatu1 kohaselt (lk 172) on ka ametnikel lubatud poliitiliselt tegutseda,

mh olla poliitilise ühenduse või erakonna liikmeks. Ametniku poliitilisele tegevusele seab

piirid väärikuskohustus, millest lähtuvalt tuleb ametnikul säilitada oma konkreetse ameti ja

teenistuskohustuse aspektist selline mõõdukus, et ametniku tegevus ei diskrediteeriks teda

ametnikuna või ei kahjustaks ametiasutuse mainet (ATS § 54 lg 4), s.h ei kahjustaks eeskätt

kodanike usaldust avaliku võimu teostamise toimevõimelisuse vastu.

16. Vastustaja ei ole väitnud, et kaebaja jättis oma poliitilise tegevuse tõttu täitmata mõne

oma konkreetse ametijuhendi järgse teenistuskohustuse või täitis seda nõuetele mittevastavalt.

Vastustaja põhjendustest ega muudest kohtuasja materjalidest ei nähtu kohtu hinnangul ka, et

kaebaja poliitiline tegevus oleks alandanud kaebaja väärikust avalikkuse silmis, olnud

ülemäärase ulatusega või omanud mingit tegelikku häirivat, takistavat või ebamugavust

tekitavat mõju valla ametiasutuste või organite toimimisele. Kaebajale ette heidetud

vallavalitsuse töö takistamine seisnes eelkõige kahe elektronkirja saatmises vallavalitsuse

liikmetele ja ametnikele ning ühe poliitilise avalduse tegemises vallavolikogu istungil (dtl 76-

84). Kohtu hinnangul ei näita distsiplinaarmenetluses antud omavalitsusametnikest

tunnistajate ütlused (dtl 106 ja 111) Rapla vallavalitsuse töö märkimisväärset häirumist

1 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-02/avaliku_teenistuse_seaduse_kasiraamat.pdf

8(12)

3-25-1258

kaebaja poliitiliste avalduste või muu valimiseelse tegevuse tulemusena. Kumbki tunnistaja

pole väitnud enda isiklikku häirimist kaebaja poolt. Peamiselt saab ütlustest järeldada, et

vallavalitsuses võis enne valimisi olla teatud elevus ja ebakindlus tulevase poliitilise olukorra

suhtes, mida ei saa aga seostada üksnes kaebaja tegevusega. Samuti ilmneb ütlustest, et

samaaegselt oli vallavalitsuses käimas struktuurireform, mis võis sisepingeid suurendada.

Tuleb ka arvestada, et ütluste andjateks olid ametnikud, kes olid ütluste andmise ajal

distsiplinaarmenetluse algatajast teenistuslikus sõltuvuses (tema alluvad).

17. Asjaolu, et valla ametiasutustes võib olla teenistuses ametnikke, kelle poliitilised

seisukohad lahknevad vallajuhtide omadest ja kes soovivad saabuvatel vallavolikogu

valimistel oma kandideerimisõigust teostada, ei saanud kohtu hinnangul valda või selle

võimuorganeid diskrediteerida, vaid on osa loomulikust poliitilisest protsessist

demokraatlikus ühiskonnas. Samuti ei väljunud kaebaja väljendatud vaated ja üleskutsed

millegagi riigi julgeoleku, avaliku korra või muudest õiguskorra tagamiseks vajalikest

piiridest. Kohus nõustub kaebajaga, et kaebaja ei saanud vastutada selle eest, kas või millises

ulatuses kajastas tema poliitilist tegevust valimiseelsel perioodil ajakirjandus.

18. Kohus rõhutab, et usaldusena ametniku vastu ATS § 5 p 1 ja § 75 lg 5 mõttes ei saa

käsitleda poliitilist usaldust või lojaalsust konkreetsele võimul olevale poliitilisele jõule või

vallavanemaga sarnaste poliitiliste vaadete jagamist. Teistsugune käsitlus oleks vastuolus

demokraatliku õigusriigi põhimõtetega. Ametnik ei tohi ametiseisundit oma poliitilistes

huvides ära kasutada, kuid tal ei ole keelatud omada poliitilisi vaateid (peab olema neutraalne,

kuid ei pea olema apoliitiline). Kaebajal võisid olla ametnikuna teistsugused poliitilised

vaated kui ametiasutuse juhil, kaebajal ei olnud keelatud neid vaateid ka väljendada.

19. Poliitilisel usaldusel ja sarnaste poliitiliste vaadete jagamisel põhines üksnes kaebaja kui

vallavalitsuse liikme (KOKS § 4 p 2) ametikoht, millelt oli võimalik kaebaja vabastamine

umbusalduse avaldamisega vallavolikogu poolt (KOKS § 22 lg 1 p 18 ja § 46). Kaebaja

vabastamine vallavalitsuse liikme kohustustest ei ole käesolevas asjas vaidluse all. Nagu juba

eespool öeldud, ei saa ega tohi kaebaja kui ametiasutuse teenistuja ning kaebaja kui

vallavalitsuse liikme rolle üksteisega samastada ega ära segada, sest nende täitmisele, samuti

neilt ametikohtadelt vabastamisele, on seatud erinevad õiguslikud nõuded. Kaebajale valla

võimustruktuuris kahe erineva õigusliku positsiooni ettenägemine oli vastustaja enda valik.

20. 26.03.2025 käskkirjas on usalduse kadumist kaebaja vastu põhjendatud mh sellega, et

vallavanem võttis kaebaja teenistusse abivallavanemana mittepoliitilisele ametikohale

kokkuleppega, et kaebaja ei lähe poliitikasse enne 2029. a kohalikke valimisi. Kohus leiab, et

sellise kokkuleppe sõlmimine kaebajaga tema omavalitsusteenistusse võtmisel oleks olnud

õigusvastane, sest kaebaja põhiseadusest tulenevaid õigusi poliitiliseks tegevuseks saab avalik

võim piirata üksnes seadusest tuleneva aluse olemasolul, mitte poolte kokkuleppel. Kaebajat

ei oleks võimalik sellise kokkuleppe rikkumise eest karistada, mistõttu ei ole kokkuleppe

olemasolu või puudumise tõendamisel kaebaja ametist vabastamise õiguspärasuse hindamisel

tähendust.

21. Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et kaebaja distsiplinaarkaristusena teenistusest

vabastamise aluseks saanuks olla üksnes tõendatult saabunud kahjulikud tagajärjed, mitte

üksnes hüpoteetiline võimalus või kahtlus, et need võiksid tulevikus aset leida (vt ka ATS-i

käsiraamat, lk 233). Käesolevas asjas ei nähtu, et kaebaja oleks kasutanud ametiseisundit oma

poliitiliste huvide järgimiseks ära, teinud oma vaadetest lähtudes konkreetseid erapoolikuid

valda või teisi poliitilisi jõude kahjustavaid otsuseid vmt.

9(12)

3-25-1258

22. Kohus leiab eelnevat arvestades, et kaebaja vabastati vastustaja poolt ametist

õigusvastaselt. 26.03.2025 käskkirja sisulise õigusvastasuse tõttu ei pea kohus vajalikuks

hinnata üksikasjalikult kaebaja väiteid võimalike menetluslike rikkumiste kohta kaebaja

suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja tema ametist vabastamisel, sest need ei saa

lõppjäreldust muuta.

23. Seega tuleb kaebaja nõue 26.03.2025 käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks (ATS § 105

lg 1) rahuldada ja kaebaja teenistusest vabastamise alust tuleb vastavalt tema taotlusele muuta

ning lugeda ta teenistusest vabastatuks omal soovil.

24. Kaebaja on esitanud ka nõude kustutada kanne 26.03.2025 määratud distsiplinaarkaristuse

kohta teenistuslehelt ning riigi personali ja palgaarvestuse andmekogust. Kehtiv õigus sellist

kustutamisnõuet ette ei näe. Küll on nõue distsiplinaarkaristuse kande kustutamiseks võimalik

tuletada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 4 lg-st 1 koosmõjus Vabariigi Valitsuse 08.11.2012

määruse nr 91 „Teenistuslehe vorm ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise

kord“ (määrus nr 91) § 4 lg-ga 2 (vt Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2018 otsus asjas nr 3-15-

236, p 53). Teenistusest vabastamise kanne teenistuslehel on lähtuvalt eelnevast õigusvastane.

Kande kustutamise kulud ei ole ilmselgelt ülemäärased. Järelikult on vastustaja kohustatud

kõrvaldama teenistusest vabastamise õigusvastase tagajärje, tunnistades vastava kande

kehtetuks. Nõue karistusandmete kustutamiseks riigi personali ja palgaarvestuse andmekogust

tuleb jätta rahuldamata, sest seda ei oleks vastustajal võimalik täita: riigi personali- ja

palgaarvestuse andmekogusse kantakse üksnes andmed riigi ametiasutustes, nende

hallatavates riigiasutustes ja andmekoguga liitunud põhiseaduslikes institutsioonides

teenistuses olevate ametnike kohta, kuid mitte andmeid kohaliku omavalitsuse ametnike kohta

(vt Vabariigi Valitsuse 16.05.2013 määrus nr 75 „Riigi personali- ja palgaarvestuse

andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ § 2 p 1).

25. Kaebaja on taotlenud vastustajalt hüvitise väljamõistmist oma kolme kuu keskmise palga

ulatuses. ATS § 105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus

nõuda hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust

muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. ATS § 105 lg 1

esimeses lauses sätestatud hüvitis on käsitatav kahjuhüvitisena. Kolme kuu keskmise palga

suuruse hüvitise väljamõistmiseks ei ole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale

teenistussuhte õigusvastase lõpetamise (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-13-

16, p 29; otsus asjas nr 3-3-1-49-16, p 26). Vastustaja teatise (dtl 158) kohaselt oli kaebaja

keskmine kalendrikuu brutopalk perioodil 2024 a. augustist 2025. a jaanuarini 3190,42 eurot.

Sellest lähtudes mõistab kohus vastustajalt kaebajale välja kolme kuu keskmise palga suuruse

kahjuhüvitise summas 9571,26 eurot. Vastustajal tuleb see summa kaebajale välja maksta

hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest (HKMS § 168 lg 11).

26. Kaebaja on taotlenud vastustaja kohustamist maksma kaebajale saamata jäänud palk

perioodil 06.02.2025 kuni 26.03.2025 ja lõpparve koosseisus vähemmakstud summad. Samuti

taotles kaebaja mõista vastustajalt välja viivis saamata jäänud palgalt ja lõpparve koosseisus

vähemmakstud summadelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates teenistussuhte

lõppemise päevast kuni saamata jäänud palga ja lõpparve koosseisus väljamaksmisele

kuulunud summade maksmiseni. Vastustaja teatise (dtl 158) kohaselt oli perioodil 06.02.2025

kuni 26.03.2025 kaebajal saamata jäänud 40% keskmisest brutopalgast kokku 1913,51 eurot.

Kohtu hinnangul tuleb nõue saamata jäänud palga, vähemmakstud summade ja viivise

väljamõistmiseks jätta rahuldamata. ATS § 78 lg 4 kohaselt makstakse distsiplinaarasja

menetluse ajaks teenistusest kõrvaldatud ametnikule ATS § 78 lg 3 alusel maksmata jäänud

palk tagantjärele viivitamata pärast seda, kui teenistusest kõrvaldamise haldusakt on kehtetuks

10(12)

3-25-1258

tunnistatud. Samasugust tagajärge ei ole seadusandja ette näinud puhuks, kui teenistusest

vabastamine küll õigusvastaseks osutub, kuid teenistusest kõrvaldamise haldusakti pole

kehtetuks tunnistatud (tühistatud). Praegusel juhul pole kaebaja teenistusest kõrvaldamise akt

kohtuvaidluse esemeks ja selle kehtetuks tunnistamist pole kohtule teadaoleva põhjal

toimunud. Eeltoodust järeldub, et teenistusest vabastamise õigusvastaseks tunnistamisega ei

kaasne vältimatult teenistusest kõrvaldamise tõttu 40% ulatuses saamata jäänud palga

väljamõistmist. Samal põhjusel pole alust ka kaebaja viivisenõude rahuldamiseks. Olukorras,

kus ametniku teenistusest vabastamise aluse muudab ATS § 105 lg 1 alusel kohus, tuleks

haldusorganil pärast kohtuotsuse jõustumist tunnistada ATS § 78 lg 4 eesmärgi saavutamiseks

kehtetuks ka ametniku teenistusest kõrvaldamise käskkiri ning maksta isikule saamata jäänud

palk või hüvitis tagantjärele viivitamatult välja (Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2015 otsus nr

3-13-2401/72, p 17).

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud HKMS § 108 lg 2 kohaselt

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on taotlenud vastustajalt menetluskulu

väljamõistmist summas 2359,7 eurot (õigusabiteenuse kulu koos käibemaksuga). Kaebaja on

kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

28. Kohus leiab, et asja keerukust, mahtu, menetluse kestust ning õigusabiteenuse keskmist

hinda arvestades on kaebaja kulud õigusteenusele tervikuna usutavad, vajalikud ja

põhjendatud. Kuid kuna kohus rahuldab kaebuse kahe kolmandiku ulatuses (neli nõuet kuuest

kaebuse nõudest), tuleb menetluskulud kaebajale välja mõista kahe kolmandiku ulatuses ehk

1573,13 eurot.

29. Kaebaja on taotlenud ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (dtl 177). See nõue tugineb eelduslikult

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 4 toodule. HKMS § 1 lg 3 sätestab, et

HKMS-is sätestatud juhtudel kohaldatakse TsMS-i sätteid, arvestades halduskohtumenetluse

erisusi. Kuivõrd HKMS-is puudub viide TsMS §-le 177 (vt ka HKMS § 108 lg 12), ei ole

halduskohtumenetluses lubatav menetluskuludelt viivist välja mõista. Seetõttu jääb kaebaja

nõue menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks rahuldamata.

30. Vastustaja menetluskulud jäävad ka vaatamata kaebuse osalisele rahuldamata jätmisele

tervikuna vastustaja enda kanda. Pikaajalise väljakujunenud praktika kohaselt ei mõisteta

üldjuhul eraõiguslikult menetlusosaliselt välja haldusorgani väliseid õigusabikulusid, kui need

on kantud haldusorgani põhitegevuse raames (nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-21-

150/64, p 37 ja seal viidatud praktika). Ka praegusel juhul leiab kohus, et kulusid advokaadi

osutatud õigusabile ei ole põhjendatud kaebajalt välja mõista. Kohaliku omavalitsuse

teenistuses olevate isikute teenistussuhete reguleerimine ja tekkinud õigusvaidluste

lahendamine on osa kohaliku omavalitsuse põhitegevusest. Vastustaja koosseisus on

teenistuses õigusteadmistega ametnikud. Käesolev vaidlus ei välju kohtu hinnangul vastustaja

põhitegevuse raamidest ega ole ka sedavõrd keerukas, et eeldaks vastustajalt tingimata välise

õigusabi kasutamist. Kujunenud kohtupraktika järgi ei ole ka haldusorganil oma põhitegevuse

raames välise õigusabi kasutamine takistatud, kuid arvestada tuleb, et sellised kulud

vastaspoolelt väljamõistmisele üldjuhul ei kuulu. Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul

asjaolusid, mis tingiks viidatud praktikast erineva lähenemise.

/allkirjastatud digitaalselt/

11(12)

3-25-1258

Mait Laaring

kohtunik

12(12)