2-20-144254/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Kohtujurist

Ervin Makko

Määruse tegemise aeg ja koht

12.06.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-144254

Tsiviilasi

Tallinn, Vindi tn 9 korteriühistu rahalise nõudega

avaldus Reval Capital OÜ vastu

Tsiviilasja hind

4 955,74 eurot

Menetlustoiming

Asja lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Tallinn, Vindi tn 9 korteriühistu (registrikood

80182759), lepinguline esindaja T. B.

Asjast puudutatud isik Reval Capital OÜ (registrikood

10761237), lepinguline esindaja J. S.

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Välja mõista Reval Capital OÜ-lt Tallinn, Vindi tn 9 korteriühistu kasuks

08.10.2021 seisuga majandamiskulud 2936,30 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 302,80 eurot.

3. Välja mõista Reval Capital OÜ-lt Tallinn, Vindi tn 9 korteriühistu kasuks viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 2936,30

eurot alates 09.10.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud Reval Capital OÜ kanda.

5. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177

lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb avaldajal

esitada 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest alates kõiki

menetluskulusid hõlmav nimekiri.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2-20-144254

Menetluse käik

1. Tallinn, Vindi tn 9 korteriühistu esitas 03.02.2021 avalduse Reval Capital OÜ vastu

majandamiskulude väljamõistmiseks.

2. Harju Maakohus jättis 24.08.2022 määrusega avalduse rahuldamata.

3. Avaldaja esitas 09.09.2022 Harju Maakohtu 24.08.2022 määrusele määruskaebuse.

4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.09.2023 Harju Maakohtu 24.08.202 määruse ja

saatis asja maakohtule uueks arutamiseks.

Ringkonnakohus andis hinnangu kohalduva õiguse osas ja leidis, et puudutatud isikul tekkis

avaldajaga seadusest tulenev võlasuhe olenemata sellest, kas võla tasumine oli ka

enampakkumise tingimuseks või kas puudutatud isik mõistis asjaolu, et seadusest tulenevalt

vastutab ta nii või teisiti avaldaja ees endistest omanikest jäänud võlgnevuse tasumise eest

ning tal puudub selle teatavakstegemisest enampakkumisel ka tagasinõude õigus endiste

omanike vastu.

Ringkonnakohus pidas vajalikuks märkida, et käesoleval juhul ei ole välistatud ka võimalus,

et korteriomandi endistest omanikest jäänud võlgnevuse tasumine puudutatud isiku poolt oli

siiski ka üheks enampakkumise tingimuseks, kuid vastav asjaolu on menetluses välja

selgitamata.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul läbi viia seaduse nõuetele vastav eelmenetlus ning

välja selgitada kõik avaldaja nõude lahendamiseks vajalikud asjaolud, sh anda avaldajale

võimalus esitada võlgnevuse detailne arvestus ning puudutatud isikule võimalus vastuväidete

esitamiseks. Praegusel juhul ei ole ka ringkonnakohtule arusaadav ja jälgitav võlgnevuse,

mida avaldaja puudutatud isikult jätkuvalt nõuab, kujunemine.

5.

15.11.2023 selgitas kohus menetlusosaliste menetlust ning määras tähtajad täiendavate

seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

Avaldaja nõuded ja seisukohad

6. Avaldaja taotleb 03.02.2021 esitatud ja 08.10.2021, 14.12.2023 ning 04.03.2025

täpsustatud avalduses:

-

Mõista välja Reval Capital OÜ-lt põhivõlgnevus majandamiskulude eest 2936,30

eurot.

-

Mõista välja põhivõlgnevuselt 2936,30 eurot sissenõutavaks muutunud viivis seisuga

08.10.2021 summas 302,80 eurot ning viivis seadusejärgses viivisemääras (VÕS §

113 lg 1) alates 11.08.2021 kuni põhinõude kohase tasumiseni.

7. Avalduse kohaselt Reval Capital OÜ soetas kinnisasja xxx enampakkumise teel

14.12.2017 ja kinnistusraamatu kanne tehti 05.01.2018.

8. Korteriomandi enampakkumise teates oli korteriomandi võlg 31.10.2017 seisuga

märgitud 2724.57 eurot (dtl 41). Korteriomandi enampakkumise akti koostamise hetkel oli

võlg 14.12.2017 seisuga 2917,78 eurot.

9. Korteriühistu põhikirja kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kord kuus elamu

majandamise jooksvate kulutuste eest vastavalt korteri pindalale ja samuti

kommunaalteenuste eest. 20.06.2018 üldkoosoleku otsusega on kindlaks määratud

hoolduskulude tasu summas 0,40€/m2 ja remondifond summas 0,58 €/m2. Varem olid

2 / 9

2-20-144254

hoolduskulumäär 0,35 €/m2 ja remondifond 0,58 €/m2. Ülejäänud kulud lähtuvad tarbimisest

ja teenuseosutajate arvetest.

10. Avaldaja on esitanud majandamiskulude nõuete jälgimiseks perioodi arved, nõuete

katteks tehtud maksete loetelu ning ülevaatliku tabeli võlgnevuse kujunemise kohta.

11. Puudutatud isiku poolt või puudutatud isiku nimel avaldajale teostatud maksed on

arvestatud korteriomandi soetamise hetkel oleva võlgnevuse ning hilisemate majandamiskulu

tasudena järgnevalt:

- 13.05.2018 makse summas 200 eurot arvestati korteri soetamise hetkel korteriomandiga

kaasnenud võlgnevuse 2917,78 (edaspidi võlgnevus) ja viivise osaliseks katteks.

104.88 eurot arvestati viivise katteks ja 95,12 eurot võlgnevuse katteks.

Korteriomandiga kaasnenud võlgnevuse jääk 2822.66.-.

- 29.05.2018 maksest summas 100 eurot arvestati 9,90 eurot viivise ja 90,10 eurot

võlgnevuse osaliseks katteks. Korteriomandiga kaasnenud võlgnevuse jääk 2732.56.-.

- 14.06.2018 maksest summas 200 eurot arvestati 9,58 eurot viivise ja 190,42 eurot

võlgnevuse osaliseks katteks. Korteriomandiga kaasnenud võlgnevuse jääk 2542.14.-.

- 30.11.2018 makse summas 378.90 eurot, millega tasuti vastavalt ülekande selgitusele

arved numbriga 1807-1810-27 (lisa 7.7-7.10).

- 30.01.2019 makse summas 166,11 eurot arvestati vastavalt ülekande selgitusele arve

numbriga 1812-27 (lisa 7.12) tasumiseks.

- 24.09.2019 summas 500 eurot arvestati 260,20 eurot viivise ja 239,80 eurot võlgnevuse

osaliseks katteks. Korteriomandiga kaasnenud võlgnevuse jääk 2302.34.-.

- 05.05.2020 makse summas 500 eurot, millega tasuti vastavalt ülekande selgitusele:

•Arve nr 1811-27 (lisa 7.11) viivis summas 12,32 eurot ning arve summas 114,54 eurot;

••Selgituses välja toodud arve nr 1812-27 oli tasutud 30.01.2019 maksega; Arve nr

19ü++01-27 (lisa 8.1) viivis summas 17,04 ning arve summas 180,06 eurot;

•Ülejäänud summast 176,06 eurot arvestati 112,86 eurot viivise ja 63,18 eurot

võlgnevuse osaliseks katteks. Korteriomandiga kaasnenud võlgnevuse jääk 2239,14.-.

- 31.08.2020 maksest summas 500 eurot arvestati 57,75 eurot viiviste ja 442,25 eurot

võlgnevuse osaliseks katteks. Korteriomandiga kaasnenud võlgnevuse jääk 1796.89.-.

- 31.01.2021 makse summas 1000, millega tasuti vastavalt ülekande selgitusele: ••Arve

numbriga 2012-27(lisa 9.12) summas 171,8 eurot; Ülejäänud summast 828,2 eurot

arvestati 60,13 eurot viivise ja 768,07 eurot võlgnevuse osaliseks katteks.

Korteriomandiga kaasnenud võlgnevuse jääk 1028,82.-.

- 28.02.2021 makse summas 1000, millega tasuti vastavalt ülekande selgitusele: ••Arve

numbriga 2101-27(lisa 29) summas 171,39 eurot; Ülejäänud summast 828,6 eurot

arvestati 6,31 eurot viivise ja 822,29 eurot võlgnevuse osaliseks katteks.

Korteriomandiga kaasnenud võlgnevuse jääk 206,53.-.

- 31.05.2021 makse summas 1000.-, millega tasuti vastavalt ülekande selgitustele: Arve

numbriga 2104-27 summas 132,55 eurot; Ülejäänud summast 867,45.61 arvestati 4,16

eurot viivise ja 206,54 eurot võlgnevuse jäägi katteks.

- 31.05.2021 maksest ülejäänud summaga 656,75 eurot arvestati tasutuks järgmised arved:

Arve nr 1711-27 viivis summas 40,54 eurot ja arve summas 148,46 eurot. Makse jääk

467,75; Arve nr 1712-27 viivis summas 42,94 eurot ja arve summas 161.23 eurot.

3 / 9

2-20-144254

Makse jääk 263,58 Arve nr 1801-27 viivis summas 45,94 eurot ja arve summas 176,59

eurot. Makse jääk 41,05; Arve nr 1802-27 viivis osaliselt summas 41,05 eurot.

- 30.09.2021 (lisa 41) makse summas 500.-, millega tasuti vastavalt ülekande selgitustele

arve numbriga 2105-27 summas 107.22 eurot, ülejäänud summast 392.78 arvestati

tasutuks järgmised arved: Arve nr 1802-27 viivis summas 11,01 eurot ja arve summas

185,84 eurot. Makse jääk 195.93; Arve nr 1803-27 viivis summas 49,64 eurot ja arve

osaliselt summas 146,29. Arvest nr 1803-27 jäi tasumata 30.09.2021 seisuga põhiosa

summas 35,17 eurot.

Avaldaja arvestuse kohaselt seisuga 08.10.2021 on puudutatud isikul tasutud korteriomandi

ostuga kaasnenud võlgnevus ning puudutatud isik on seisuga 08.10.2021võlgu

majandamiskulude eest 2936,30 eurot ning viivise eest 302,80 eurot.

12. Avaldaja ei nõustu aegumise väitega.

Asjast puudutatud isiku seisukohad

13. Asjast puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata.

14. Asjast puudutatud isiku hinnangul saab võlgnevus tekkida võlasuhtest, mitte esitatud

arvest. Ebaselge ja tõendamata avalduse rahuldamine ei ole võimalik.

15. Puudutatud isik märgib, et võla tasumine ei olnud enampakkumise tingimuseks.

Väidetava võla märkimine enampakkumise teates on ennekõike informatiivse iseloomuga,

mitte ei tekita ostjal kohustust. Kuni 01.01.2018 kehtinud KÜS § 7 lg 3¹ sätestas, et kui

korteriomand müüakse täitemenetluses ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõue on

ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu.

Seega mängib võla märkimine rolli üksnes endisse omaniku ja ostja vahelises õigussuhtes,

kuid enampakkumise teates märgitud võlgnevuse ülevõtmine ei olnud enampakkumise

tingimuseks.

16. Ostja võimalik kohustus võlgnevuse tasumise eest vastutada käendajana tulenes kuni

01.01.2018 KOS § 13 lg 4. Alates 01.01.2018 sätestas sama põhimõtte KrtS § 43 lg 1, kuid

sama sätte lg 2 kehtestas erandi, et omandaja ei vastuta käendajana, kui ese müüdi

täitemenetluses enampakkumisel. Puudutatud isik jääb selle juurde, et tema vastutus on

välistatud omandi tekkimise ajal kehtinud KrtS § 43 lg 2.

17. Avaldaja on 04.03.2025 esitanud suures koguses erinevaid dokumente ja teenuse

pakkujate arveid, kuid ei ole oma menetlusdokumendis jätkuvalt välja toonud igakuiste

majandamiskulude suuruse kujunemist ega isegi mitte seda, millistest majandamiskuludest

nõutav võlgnevus koosneb.

18. Avaldaja on esitanud kuus nõude arvestust. 03.02.2021 avalduses on nõude suuruseks

märgitud 5190,12 eurot, 11.03.2021 on põhinõudeks märgitud 4100,08 eurot, 08.10.2021 on

põhinõue 4657,27 eurot, 13.06.2022 on avaldatud, et tasumata on 140,11 eurot, 09.09.2022

määruskaebuses on palutud välja mõista aga põhivõlana 2802,42 eurot, 14.12.2023 uuel

läbivaatamisel maakohtus on palutud välja mõista aga juba 3491,82 eurot ning viimati siis

04.03.2025 on saadud summaks 2936,30 eurot. Selline nõude pidev muutmine ei ole asjast

puudutatud isiku hinnangul lubatav ning menetluskulude kindlaksmääramisel palub

puudutatud isik sellise menetlusõiguse kuritarvitamisega arvestada ning avalduse

rahuldamisel jätta menetluskulud poolte kanda.

4 / 9

2-20-144254

19. Puudutatud isik leiab, et lähtuda tuleb 03.02.2021 esitatud avaldusest ja sellest, milline

nõue oli seal esitatud. Avalduses nõudis avaldaja m.h. majandamiskulusid, mis olid tekkinud

enne korteriomandi omandamist 05.01.2018 ja olid summas 2917,78 eurot.

20. Avaldaja on 04.03.2025 selgitanud, et 10.12.2017 arvel 1711-27 on kajastatud võlgnevus

2917,78 eurot koosneb igakuiselt tasumisele kuuluvatest majandamiskuludest perioodis

jaanuar 2015 kuni oktoober 2017.

Tegemist on korduvate kohustustega TsÜS § 154 mõttes, mis muutusid sissenõutavaks

vastavalt 2015 arvete osas 01.01.2016, 2016 esitatud arvete osas 01.01.2017 ja 2017 arvetel

kajastatud nõuded muutusid sissenõutavaks 01.01.2018. TsÜS § 154 alusel aegusid vastavalt

2015 sissenõutavaks muutunud nõuded 01.01.2019, 2016 sissenõutavaks muutunud nõuded

aegusid 01.01.2020 ja 2017 sissenõutavaks muutunud nõuded aegusid 01.01.2021. Kuna

2015, 2016 ja 2017 majandamiskulude tasumise nõue on avaldaja poolt kohtusse esitatud

03.02.2021, siis olid selleks ajaks kõik 2015, 2016 ja 2017 väljastatud arvetest tulenevad

avaldaja nõuded aegunud. Puudutatud isik palub kohaldada hageja 2015, 2016 ja 2017 põhi-

ja kõrvalnõudele aegumist ja jätta avaldus rahuldamata..

Määruse põhjendused

21. Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2023 otsus on jõustunud edasi kaebamata. Seega asja

uuel läbivaatamisel esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on

tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud (TsMS) § 658 lg 2.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 15.09.2023 määruses, et kuigi korteriühistu liikme õigused ja

kohustused tekkisid puudutatud isikul alates korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse

kandmisest 05.01.2018 KrtS kehtivuse ajal, tuleb asjas rakendada enampakkumise ajal

kehtinud korteriühistu seadust (KÜS). Ringkonnakohus asus seisukohale, et nii endine kui uus

omanik vastutavad korteriühistu ees tekkinud võla osas solidaarselt. Puudutatud isiku

vastutuse välistamise eeldusena oleks võõrandamine täitemenetluses pidanud toimuma pärast

01.01.2018.

Ringkonnakohus pidas vajalikuks märkida, et käesoleval juhul ei ole välistatud ka võimalus,

et korteriomandi endistest omanikest jäänud võlgnevuse tasumine puudutatud isiku poolt oli

siiski ka üheks enampakkumise tingimuseks, kuid vastav asjaolu on menetluses välja

selgitamata.

22. Kohus tuvastab, et 2017 novembri seisuga oli majandamiskulude võlgnevus kokku koos

viivise arvestusega 2917,78 eurot ja koos november 2017 kuluga (148,46 eurot) ja viivisega

56,24 eurot kokku 3122,48 eurot. Kohus märgib, et enampakkumise teatises on märgitud

31.10.2017 seisuga tasumisele kuuluvaks summaks 2724,57 eurot (dtl 817), mis vastab 2017

septembri eest esitatud nõude suurusele (dtl 999).

Kohus tutvunud enampakkumise teatisega, asub seisukohale, et pakkumise sõnastusest

tuleneb vaid võlgnevuse suuruse märkimine 31.10.2017 seisuga teadaolevas suuruses. Kuna

enampakkumise teade on suunatud võimalikele enampakkujatele, siis sõnastusest „kuulub

tasumisele“ saab järeldada, et ka võlgnevus kuulub lisaks enampakkumise hinnale tasumisele

ostja poolt. Enampakkumise teatest ei selgu lubadust võlgnevuse tasumiseks müügi

lõpptulemist või et võlgnevus oleks mõnel teisel viisil enampakkumise tingimuseks. Kohtu

hinnangul on võlgnevuse märkimine enampakkumise teatesse informatiivse iseloomuga,

millest tulenevalt on ostjat teavitatud sissenõutavaks muutunud võlgnevuse suurusest

31.10.2017 seisuga.

5 / 9

2-20-144254

23. Kuna Ringkonnakohus on juba selgitanud, et ostjal tekkis kohustus eelnevalt tekkinud

võlgnevuse tasumiseks, siis puudub vajadus võlgnevuse suuruse tuvastamiseks täpsel omandi

ülemineku hetkel. Võlgnevuse kujunemist saab jälgida katkematult selle tekkimisest alates.

24. Korteriühistu ei ole faktiväidete põhiselt majandamiskulude nõuete kujunemist esitanud,

kuid majandamiskulude nõuded on liigiti jälgitavad esitatud arvete põhjal:



september 2014 kuni jaanuar 2015 (dtl 959-964)



veebruar 2015 kuni september 2015 (dtl 968-975)



oktoober 2015 kuni detsember 2015 (dtl 965 -967)



jaanuar 2016 (dtl 977)



veebruar 2016 kuni september 2016 (dtl 981 - 988)



oktoober 2016 kuni detsember 2016 (dtl 978-980)



jaanuar 2017 (jaanuar 2016 (dtl 990))



veebruar 2017 kuni september 2017 (dtl 992-999)



oktoober 2017 (dtl 991).



november 2017 (dtl 819)



detsember 2017 (dtl 45)



jaanuar 2017 kuni september 2020 (dtl 47 – 81)



oktoober 2020 (dtl 83)



november 2020 (dtl 82)



detsember 2020 (dtl 84)



jaanuar 2021 (dtl 414)



veebruar 2021 kuni august 2021 (dtl 599-605)

Kohus märgib, et mõnele arvele on sattunud ilmselge ebatäpsus aasta või kuu osas, arve

numbriga 2010-27 on sattunud topelt 2011-27 asemel, kuid arveid kogumis hinnates, sh

maksetähtaegu, on kõik perioodi majandamiskulude nõuded siiski jälgitavad.

25. Korteriühistu põhikirja p 3.2.6 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt

üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise

jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine,

üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-ja elektrivarude likvideerimiseks, televisiooni

vastuvõtusüsteemide hooldust ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine,

töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid

juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse

kindlaksmääramisel lahtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite

kogupinnas (dtl 124).

26. Korteriühistu põhikirja p 3.2.7. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt

üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ühiste

kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus elamu kütteks

ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras.

Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse: •Sooja vee valmistamiseks soojusenergia ja

külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sisse kirjutatud ja faktiliselt

6 / 9

2-20-144254

elavate isikute arvust või korterisse paigaldatud mõõturi näidust. •Kütteks kuluva

soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest (dtl 124).

27. Kohus nõustub korteriühistu selgitusega, et teenusepakkujatele makstavate kohustuste

hinna arvestamisel ruutmeetri kohta, tuleb nõude täielikuks katmiseks lähtuda kolmest

komakohast ja alati ümardada ülespoole.

28. Kohus tuvastab kinnistusraamatu andmetega, et asjast puudutavale isikule kuuluva

reaalosana korter nr 27 üldpind on 57,3 m2. Arvetest selgub, et sellises suuruses pinda on

võetud ka aluseks asjast puudutatud isikule majandamiskulude jaotamisel. Korteriomandite

kogupind on kokku 2683,1 m2 (dtl 121).

29. Kohus tuvastab, et sihtotstarbeliste majandamiskulude arvestamisel lähtumine puudutatud

isiku korteriomandi suuruse suhtest korteriomandite kogupinda (57,3/2683,1 m2), on

kooskõlas korteriühistu põhikirja punktis 3.2.6 sätestatule (dtl 124).

30. Kohus võtab majandamiskulude arvestuse õigsuse kontrollimiseks juhuvalikul vaatluse

alla märtsi 2015 arve nr 1503-27 (dtl 969). Kohus ei pea vajalikuks määruses analüüsida

kirjalikult kõiki arveid.

Majandamiskulude liikidena on arvel esitatud küte, vesi ja kanalisatsioon, üldvesi ja -elekter,

prügivedu, kindlustus, hoolduskulud ja remondifond.

AS Tallinna Küte on esitanud korteriühistule arve 3727 euro tasumiseks arvestusperioodiga

01.03.2015 – 31.03.2015 (dtl 1007). Seega kütte kulu ruutmeetri kohta teadasaamiseks tuleb

kogukulu 3727 eurot jagada korteriomandite kogupinnaga 2683,1 m2, mille tulemuseks on

kütte hind 1,389 ehk ümardatult 1,39 eurot ruutmeetri kohta ning mis ühtib arvel näidatud

ruutmeetri hinnaga. Küte hinna jaotust on arvestatud hinnaga 1,39 eurot ruutmeetri kohta ehk

kokku 79,65 eurot (57,3*1,39).

Kohus tuvastab, et AS Tallinna Vesi 05.04.2015 arve kohaselt on vee ja kanalisatsiooni m3

hind 2,08 eurot (0,95+0,78+20% (dtl 1036)). Kohus tuvastab, et ka korteriomanikule esitatud

arvel on vee m3 hinnana märgitud 2,08 eurot ning vee- ja kanalisatsiooni kulu nõue on

esitatud vastavalt tarbitud vee kogusele (7m3) kokku 14,56 eurot. AS Tallinna Vesi on

esitanud 01.03.2015 – 31.03.2015 perioodi eest korteriühistule arve 718,30 tasumiseks (dtl

1036). Vastavalt vee näidule on korteri omanikule arvestatud sellest 14,56 eurot.

Eesti Energia esitas 31.03.2015 korteriühistule üldelektri osas arve 74,04 euro tasumiseks (dtl

1147). Seega elektri kulu ruutmeetri kohta teada saamiseks tuleb kogukulu 74,04 eurot jagada

korteriomandite kogupinnaga 2683,1 m2, mille tulemuseks on elektri hind 0,028 eurot

ruutmeetri kohta ja korteriomanikule jaotatud summa moodustab seega 1,61 eurot.

Kohtule ei ole teada üldvee ja korteriomanike näitude summa vahe, kuid eelnevat arvestades,

peab kohus usutavaks ja loeb tuvastatuks, et korteriomanikule jagatud üldvee hüvituse

summaks on 1,83 eurot (3,44-1,61) ja üldvee ja -elektri summaks on korteriomanikule

jaotatud kokku 3,44 eurot, nagu arvel näidatud.

Tallinna Jäätmekeskus on esitanud korteriühistule arve 109,80 euro tasumiseks

arvestusperioodiga 01.03.2015 – 31.03.2015 (dtl 1080). Seega prügiveo kulu ruutmeetri kohta

teadasaamiseks tuleb kogukulu 109,80 eurot jagada korteriomandite kogupinnaga 2683,1 m2,

mille tulemuseks on prügiveo hind peale ümardamist 0,05 eurot ruutmeetri kohta ning mis

ühtib arvel näidatud hinnaga ruutmeetri kohta. Prügiveo hinna jaotust on arvestatud hinnaga

0,05 eurot ruutmeetri kohta ehk kokku 2,87 eurot (57,3*0,05), mis ühtib arvel näidatuga.

Kindlustuse katteks ei ole vaadeldaval perioodil korteriomanikule nõuet esitatud.

7 / 9

2-20-144254

Hoolduskulude katteks on korteriomanikult nõutud 20,06 eurot (0,35*57,3). Avaldaja on

menetluses läbivalt selgitanud, et hoolduskulu on eelnevalt korteriühistu koosolekul kokku

lepitud 0,35 euro suuruses ühe ruutmeetri kohta ning 20.06.2018 üldkoosolekul otsustati

hooldustasu tõsta 0,40 eurole (dtl 330). Asjast puudutatud isik ei ole selgesõnaliselt

hoolduskulu määra vaidlustanud. Arvestades 20.06.2018 üldkoosoleku otsuse sisu: „/…/

otsustati tõsta hooldustasu määra 5 senti“ ja kõrvutades mai 2018 arvet juuni 2018 arvega,

loeb kohus TsMS § 229 lg 2 teise lause alusel tuvastatuks, et kuni juunini 2018 oli

üldkoosoleku otsustega hooldustasu määraks seatud 0,35 eurot m2 ja edasi 0,40 eurot m2.

Remondifondi katteks on korteriomanikult nõutud 33,23 eurot (0,58*57,3). Kuna asjast

puudutatud isik ei ole remondifondi määra suurust selgesõnaliselt vaidlustanud, loeb kohus

avaldaja selgituste põhjal ja TsMS § 229 lg 2 teise lause alusel tuvastatuks, et üldkoosoleku

otsusega on remondifondi tasu määraks seatud 0,58 eurot m2 kohta.

Kohus ei ole tuvastanud korteriomanikule majandamiskulude jaotamisel ja nõuete esitamisel

ebakõla korteriühistu põhikirjaga ega selget arvutusviga.

Kuigi asjast puudutatud isikule on antud võimalus majandamiskulude jaotusele ja arvutusele

konkreetse vastuväite esitamiseks, on asjast puudutatud isik piirdunud üldist laadi

vastuväidetega ega ole konkreetsete faktiväidetega avaldaja majandamiskulude jaotust ega

arvestust ümber lükanud.

31. Võlgnevuse kujunemist, sh milliste võlgnevuste katteks on milliseid makseid arvestatud

on avalduses selgitatud. Avaldaja on 04.03.2025 menetlusdokumendi lisana esitanud ka

võlgnevuse arvestuse Exceli tabeli.

Tabelis on välja toodud iga arvestatava perioodi majandamiskulude kogunõue kuude lõikes.

Kohus on tabelit esitatud arvetega kõrvutades tuvastanud, et esitatud arvetel märgitud

summad vastavad tabelis esitatule. Tabelist selguvad ka kõik tasumised ning see, millise arve

põhivõlgnevuse ja viivise katteks on vastava kuupäeva makseid arvestatud. Avaldaja on küll

märkinud 30.09.2021 tasutud raha summaks 500 eurot, kuid tegelikkuses on 30.09.2021

makse arvestatud 837,17 euro ulatuses nõuete katteks ja võlgniku kasuks. Teisi arvutusvigu

või ilmseid ebatäpsusi (v.a eelnevalt kirjeldatud arve 2011-27 vale number) ei ole kohus

tuvastanud.

Võlgnik ei ole esitanud tõenditega seotud asjaolusid, millest selguks võlgnevuse tasumine

suuremas ulatuses.

Avaldaja ei ole täpset viivise arvestust esitanud, kuid kohus ei ole võlgnevuse tabeli

kontrollimisel viivisekalkulaator.ee vahendusel tuvastanud viivise arvestuses ebakõlasid.

Tabelis on viivise arvestamiseks esitatud kõik vajalikud andmed (viivise arvestamise aluseks

olev summa, võlgnevuse katteks arvestatud tasumine ja arvestamise periood).

Eelnevaga kohus tuvastab, et seisuga 08.10.2021 oli asjast puudutatud isiku võlgnevus

majandamiskulude eest 2936,30 eurot ning viivise eest 302,80 eurot.

32. Puudutatud isik palub kohaldada hageja 2015, 2016 ja 2017 põhi- ja kõrvalnõudele

aegumist.

Tsiviilseadustiku (TsÜS) § 147 lg 3 teine lause sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks

arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud

isik võib arve esitada. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti

kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Lõige 2 täpsustab, et nõude tunnustamine võib

seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise

andmises või muus teos.

8 / 9

2-20-144254

Avaldaja on esitanud andmed korteriomaniku nõuete katteks tehtud maksetest, milledest

selgub, et (osalisi) tasumisi on teostatud iga-aastaselt perioodil 2014-2021. Tulenevalt TsÜS §

158 lg-st 1 ja 2 on korteriühistu esitatud nõuete aegumine katkenud ja alanud uuesti

kohustatud isiku poolt arvete osaliselt tasumistega. Seega ei ole korteriühistu esitatud nõuded

aegunud.

33. Eelnevat kokku võttes asub kohus seisukohale, et avaldaja esitatud nõue tuleb rahuldada

täies ulatuses.

34. Kuna avaldus rahuldatakse täies ulatuses, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1

teise lause alusel Reval Capital OÜ kanda.

35. Kuna avaldaja esitatud menetluskulude nimekiri ei hõlma kõiki kulusid ning

menetluskulude kindlaksmääramine takistaks praegusel juhul lõpplahendi tegemist, määrab

kohus menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud määras. Menetluskulude

kindlaksmääramiseks annab kohus menetluslikud tähtajad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

kohtunik

9 / 9