3-25-4289/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4289

Haldusasi

M.E kaebus Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsuse nr

TVH/25/029013 ja 16.10.2025 vaideotsuse nr

VO/25/2488 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa

kohustamiseks vaadata tema töövõime hindamise taotlus

uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – M.E

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Triin Tamm

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tühistada Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsus nr TVH/25/029013 ja

16.10.2025 vaideotsus nr VO/25/2488 ning kohustada Eesti Töötukassat vaatama kaebaja

töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.07.2026.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.E (kaebaja) esitas 18.08.2025 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.

2. Tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ ekspertarst Danel Mugur koostas 29.08.2025

dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu, mille kohaselt on kaebajal osaline

töövõime kestusega 3 aastat. Eksperthinnangu lõpus on soovituste all välja toodud:

„Töötingimused: Taotlejale ei sobi stressirohked töökeskkonnad, suure vastutusega ametid, rohke

suhtlemisega ametid.“

3. Eesti Töötukassa tegi 29.08.2025 otsuse nr TVH/25/029013, millega tuvastas kaebajal osalise

töövõime kestusega 3 aastat (periood 20.09.2025-19.09.2028). Otsuse põhjendused on järgnevad:

Töövõimetoetuse seaduse (edaspidi TVTS) § 5 lg 3 p 2 kohaselt on isikul osaline töövõime, kuna

isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise

piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Taotlejal on

kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad

1(11)

ja dorsopaatiad. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille

põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad ja pehmete kudede haigusseisundid. Taotlejal on

kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on

psoriaas. Taotlejal on mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ja kerge tegutsemispiirang suhtlemise

valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Taotleja kirjeldatud piiranguid teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on arvestatud muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud

õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, liikumise ning käelise

tegevuse valdkondi hinnates. Taotlejal on põlve- ja seljavalu ning kehatüve liikuvuse piiratuse

tõttu häiritud kõndimine ja asendite muutmine. Küünarliigeste valu ning õhtuti esineva

sõrmeliigeste valu ja kanguse tõttu on piiratud esemete tõstmine ja kandmine ning käte

peenmotoorika. Taotlejal on kohati esineva nahakahjustuse ja valu tõttu kergelt piiratud oma

tervise eest hoolitsemine. Meeleolu ja tahteaktiivsuse languse, kohati esineva kiire väsimise ning

ärevuse foonil püsivate keskendumisraskuste ja unehäirete tõttu on piiratud probleemide

lahendamine ning tegevuste kavandamine ja elluviimine. Taotlejal on langenud pingetaluvuse,

esineva ärevuse ja kergesti ärritumise, liigse muretsemise, vältiva käitumise ning paanikahoogude

tõttu raskendatud stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek. Kohati esineb raskusi konfliktide

lahendamisel. Mõningase sotsiaalärevuse ja kohati esineda võiva sotsiaalse isolatsiooni tõttu on

piiratud võõrastega kontakteerumine. Arvestades taotleja tervisekahjustuse muutlikku iseloomu,

on tema töövõime 3 aasta jooksul raskesti prognoositav.

4. Kaebaja esitas 27.09.2025 Eesti Töötukassale vaide töövõime hindamise otsuse

ülevaatamiseks ja ümberhindamiseks.

5. Eesti Töötukassa jättis vaide 16.10.2025 vaideotsusega nr VO/25/2488 rahuldamata.

Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgnevad:

Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst analüüsis veel kord vaide esitaja terviseandmeid, sh

vaides kirjeldatud asjaolusid, ning jääb oma esialgse eksperdiarvamuse juurde – vaide esitajal on

osaline töövõime, kestusega 3 aastat. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis

samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides

kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et

eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise

metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige.

Töövõime hindamise otsuses toodud andmed ei ole vastukäiv info. Vaide esitaja saab oma

praeguse, stressirohke tööga hakkama seoses aastate jooksul tekkinud kohandumiste ja hästi

omandatud töövõtetega, mis võimaldavad soodsamas vaimse tervise seisundis omandatud ametil

hakkama saada. Kui vaide esitaja peaks aga praegu uut ametit hakkama omandama, siis

tõenäoliselt esineks olulisi raskusi stressirohketes töökeskkondades, suure vastutusega ametites ja

rohke suhtlusega ametites. Seega, vaide esitaja saab konkreetse ametiga hakkama, kuid teised

sarnaste ohutegurite ja iseloomuga ametid saadaoleva info alusel vaide esitajale ei sobiks.

6. Kaebaja esitas 14.11.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 29.08.2025

otsuse nr TVH/25/029013 ja 16.10.2025 vaideotsuse nr VO/25/2488 tühistamiseks ning Eesti

Töötukassa kohustamiseks hindama tema töövõimet uuesti, võttes arvesse töövõimetoetuse

seadust ja kohtu juhiseid.

7. Kohus võttis 01.12.2025 määrusega menetlusse kaebuse Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsuse

nr TVH/25/029013 ja 16.10.2025 vaideotsuse nr VO/25/2488 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa

kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.

8. Eesti Töötukassa vastas kaebusele 31.12.2025.

9. Kohus määras 01.04.2026 määrusega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

2(11)

10. Eesti Töötukassa esitas 08.04.2026 oma vastuse allkirjastatud variandi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

11. Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa on rikkunud põhjendamiskohustust. Esitatud vaide keskne

väide puudutas seda, et ekspertarsti hinnangus on sisuline vastuolu. Ühelt poolt peetakse kaebajat

võimeliseks täiskoormusega töötama ja ettevõtteid juhtima. Teiselt poolt märgib hindamise teinud

sama ekspert, et kaebajale ei sobi stressirohked töökeskkonnad, suure vastutusega ametid ja rohke

suhtlemisega ametid, mis on kaebaja senise töö iseloomu peamine osa. Töötukassa ei ole

vaideotsuses seda vastuolu sisuliselt käsitlenud, vaid piirdub üldise väitega kohanemisest. Selline

vastus ei vasta haldusmenetluse seaduse § 56 nõuetele, sest põhjendus peab olema konkreetne,

eristatud ja vaide sisule suunatud.

12. Töövõime hindamine peab toimuma funktsionaalse toimetuleku, mitte registriandmete alusel.

Töövõimetoetuse seadus näeb ette töövõime hindamist tegeliku funktsionaalse toimetuleku järgi.

Töötukassa tugineb otsuses enamjaolt töötamise registri andmetele, samas tunnistades ise, et need

andmed ei pruugi kajastada töö tegelikku ulatust ega koormust. Töötamise registri registriandmeid

ei saa käsitleda töövõimet tõendava asjaoluna, kuna need ei näita ei töökoormust, töötingimusi ega

kohandusi. Seega on otsus selles osas tehtud ebapiisava faktilise aluse pealt.

13. Ekspertarsti soovitused ei ole lisamärkused, vaid tegeliku töövõime sisulised piirangud.

Ekspertarsti hinnangus toodud soovitused vältida stressirohket ja suure vastutusega tööd

kirjeldavad otseselt kaebaja igapäevast töövõimet ning tööturu võimaluste olulist piirangut.

Töötukassa käsitleb neid soovitusi kui „üksnes soovituslikke“ ning jätab need hindamisel kõrvale,

rikkudes seeläbi töövõime hindamise metoodikat, funktsionaalse hindamise põhimõtet ning

haldusmenetluse eesmärki.

14. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et Töötukassa otsused ei vasta haldusmenetluse põhimõtetele ega

töövõimetoetuse seaduse eesmärgile, kuna need põhinevad osaliselt ebatäpsetel registriandmetel,

ignoreerivad ekspertiisi sisemisi vastuolusid ja ei kajasta kaebaja tegelikku funktsionaalset

toimetulekut. Seetõttu on otsused õigusvastased ja tuleb tühistada.

Vastustaja seisukohad

15. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsused

on õiguspärased.

16. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 18.08.2025 esitatud

töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (edaspidi

ka TIS) kantud terviseandmed. Kaebaja ise on 18.08.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses

märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega

kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Lisaks on kaebaja märkinud piirangud

muude tervisehäirete osas.

17. Tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ (edaspidi TTO) ekspertarst dr Danel Mugur,

võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma

tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 29.08.2025

eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks.

18. Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsuse põhjendustes on toodud valdkondade kaupa välja,

millised tegutsemispiirangud kaebajal tuvastati ja millest need on põhjustatud. Otsuse õiguslike

alustena on viidatud TVTS §-dele 5-9 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39

tervikliku õigusaktina, ilma kindlaid sätteid täpsustamata. Samas on 29.08.2025 otsuses märgitud,

et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav

3(11)

patsiendiportaalis terviseportaal.ee ja e-töötukassas. Eksperthinnangu põhjal saab täpsema

ülevaate sellest, kuidas kaebaja suhtes tehtud otsus kujunes (kes oli ekspertarst, milliseid

terviseandmeid kasutati, millise arvväärtusega hinnang anti igale võtmetegevusele ja mis

põhjusel). Seega saab lugeda, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale

kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud. Selliselt põhjendustel viitamist on kohtud

pidanud senises praktikas lubatavaks. Kuna töövõime hindamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei ole

selle põhjendamisvigadel samavõrra määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul (Tallinna

Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-705, p 16).

19. Erinevalt kaalutlusotsusest saab arvesse võtta ka põhjendusi, mis on antud pärast esialgse

otsuse tegemist. Seega saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud Eesti Töötukassa poolt

16.10.2025 vaideotsuses, vaideotsuse aluseks olevas 15.10.2025 eksperdiarvamuses ning

kohtumenetluses 31.12.2025 esitatud seisukohtades ja töötukassa ekspertarsti dr Pille Tommingas

poolt kohtumenetluses koostatud arvamuses 30.12.2025.

20. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja

töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja

vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud

eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime on osaline kestusega

kolm aastat. Seejuures on TTO ekspertarst koostanud 15.10.2025 uue eksperdiarvamuse. TTO

ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst.

21. Kokkuvõtlikult on kaebajal liikumise valdkonnas kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on

põletikulised polüartropaatiad ja dorsopaatiad. Kaebajal esinevad kerged piirangud keha

põhiasendi muutmisel, kõndimisel. Piirangud on põhjustatud kehatüve ja liigeste kahjustusest.

Kaebajal esineb põlve- ja seljavalu, kehatüve liikuvus on piiratud. Kohtule vastamisel on üle

vaadatud kardioloogi dr Arvo Rosenthal 24.11.2025 epikriis, mis on TIS-is lisandunud hilisemalt,

pärast 29.08.2025 otsuse tegemist ning mis hindamise tulemust ei muuda. Kardioloog on

soovitanud võimaliku uneapnoe kahtlusel lisauuringuid. Kardioloogilist patoloogiat ei ole

tuvastatud.

22. Kokkuvõtlikult on kaebajal käelise tegevuse valdkonnas kerge tegutsemispiirang, mille

põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad ja pehmete kudede haigusseisundid. Kaebajal on

küünarliigeste valu ning õhtuti esineva sõrmeliigeste valu ja kanguse tõttu piiratud esemete

tõstmine ja kandmine ning käte peenmotoorika.

23. Kokkuvõtlikult on kaebajal teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas kerge

tegutsemispiirang, mille põhjuseks on psoriaas. Kaebajal esinevad kerged piirangud oma tervise

eest hoolitsemisel. Piirangud on põhjustatud naha kahjustusest. Kaebajal esineb kohati

nahakahjustust, mis võib põhjustada valu.

24. Kokkuvõtlikult on kaebajal õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas mõõdukas

tegutsemispiirang, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal esinevad mõõdukad

piirangud igapäevastel rutiinsetel tegevustel. Kaebajal esinevad kerged piirangud tähelepanu

koondamisel. Kaebajal esineb meeleolu ja tahteaktiivsuse langust, kohati esineb kiiresti väsimist.

Ärevuse foonil püsivad keskendumisraskused ja unehäireid. Kohati esineb seetõttu raskusi

tegevuste kavandamisel ja elluviimisel.

25. Kokkuvõtlikult on kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas mõõdukas

tegutsemispiirang, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal esinevad mõõdukad

piirangud probleemide lahendamisel, stressiga toimetulekul. Piirangud on põhjustatud

psüühikahäirest. Kaebaja pingetaluvus on langenud, esineb ärevust, kergesti ärritumist, liigset

muretsemist, vältivat käitumist, paanikahoogusid. Seetõttu esineb kohati raskusi konfliktide

lahendamisel.

4(11)

26. Kokkuvõtlikult on kaebajal suhtlemise valdkonnas kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks

on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal esinevad kerged piirangud võõrastega kontakteerumisel.

Kaebajal esineb mõningast sotsiaalärevust, kohati võib esineda sotsiaalset isolatsiooni.

27. TTO ekspertarst tuvastas, et kaebaja kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete osas ei

leidnud TIS andmetel kinnitust. Ravimite kõrvaltoimeid ei esine. Kaebajal ei ole TIS andmetes

viiteid sõltuvust tekitavate ainete kasutamisele. Psühhiaater on viidanud, et kaebaja kardab

sõltuvust ja kõrvaltoimeid, väidetavalt on eelnevalt antidepressantravi kasutamisel kõrvaltoimeid

esinenud. Kaebaja ravisoostumus on madal.

28. TTO ekspertarst tuvastas, et kaebaja kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas on

arvestatud õppimine ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, liikumise

ning käelise tegevuse valdkondi hinnates. TTO ekspertarst on märkinud, et kaebaja unehäiretest ja

keskendumisraskustest tingitud piirangud on hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise

valdkonnas. Kaebaja ärevusest ja paanikahoogudest tingitud piirangud on hinnatud muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. Kaebaja liigesvaludest tingitud piirangud on hinnatud

liikumise ning käelise tegevuse valdkondades. Unehäired on arvesse võetud tähelepanu ja

igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamise piiranguid hinnates. Peavalusid ei ole TIS andmetes

eraldi käsitlust leidnud hilisemalt kui 2021. aastal neuroloogi dr Ülla Linnamägi konsultatsioonil

02.03.2021. Ei ole hinnatav kui eraldi haigusseisund, on hinnatud kui võimalik meeleolu- ja

unehäire sümptom.

29. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime

ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 6. Määruse § 8 lg 1

kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades

kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või

suurem. TTO ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kuna vaide

esitaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud.

30. Kaebaja terviseseisund mõjutab tema igapäevategevusi ja töötamist, kuid objektiivsed

terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis tingiksid metoodika

kohaselt puuduva töövõime. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet

tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse

arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on

võimalik vältida. Töökarjääri kujundamisel ja töö otsingutel on võimalik toetuda valdkondadele,

kus piiranguid ei esine. Seejuures on ka 29.08.2025 eksperdiarvamuses ning vaidlustatud

vaideotsuses toodud välja, et kaebajale ei sobi stressirohked töökeskkonnad, suure vastutusega

ametid, rohke suhtlemisega ametid.

31. Ekspertarstid leidsid, et kaebaja tegutsemispiirangud ei esine sellises ulatuses, et töövalikud

oleksid nii kitsad, et kaebaja töövõime võiks olla puuduv. Kaebajal esinevad selgelt piirangud, mis

ei võimalda mitmes valdkonnas ja/või täiskoormusel tööd teha, samas puudub sage või pidev

kõrvalabi vajadus, puudub info oluliste püsivate või sagedate raskuste osas tööülesannetega

hakkamasaamisel, mis eeldaks tööandjale soovitusi töökorralduse kohandamise osas. Samuti ei ole

kaebaja sageli vaimse või füüsilise tervisega vajanud töövõimetuslehti ning on püsinud tööhõives.

Selle alusel ei saa järeldada, et kaebaja oleks tööelust välja langenud ning, et kaebaja võimalused

avatud tööturul oleks väga piiratud.

KOHTU PÕHJENDUSED

32. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, et kaebus tuleb rahuldada.

33. Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsuse nr TVH/25/029013 ja 16.10.2025

vaideotsuse nr VO/25/2488 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist vaadata tema töövõime

5(11)

hindamise taotlus uuesti läbi. Eesti Töötukassa hindas kaebaja töövõime osaliseks. Kaebaja on

seisukohal, et töövõime hindamise otsus on vastuoluline ja tehtud ebapiisava faktilise aluse pealt

ning tema tegelik funktsionaalne toimetulek on jäänud hindamata.

34. Kohus leiab, et kaebaja töövõime hindamine on toimunud õigusvastaselt ja põhjendab oma

seisukohta järgnevates punktides täpsemalt.

35. Töövõime hindamise otsus ja vaideotsus on haldusaktid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §

54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele.

36. Vaidlus puudub selles, et Eesti Töötukassa oli vaidlustatud haldusaktide tegemiseks pädev

haldusorgan. Kaebaja on tööealine isik. Kaebajal on muuhulgas diagnoositud paanikahäiretega

agorafoobia (s.o hirm avatud, suurte ruumide ja rahvarohkete kohtade ees) ja depressiooniga

ärevus (segatüüpi).

37. Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri

07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime

hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõimet

hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (TVTS § 3). Töövõime

hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1).

Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja

osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).

38. TVTS § 5 lg 3 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus

järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2

nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud; 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole

võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.

39. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse

lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest

(tervise infosüsteemi ehk TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral

arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse

kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1 p 1-3).

40. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate

abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute

avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5

lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal,

vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses

mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.

41. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud

valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi

kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine

eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud

muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe

vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus –

teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja

enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste

õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud

piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine,

6(11)

toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7)

suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel hinnangu nimetatud valdkondades

piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite

kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3). Võtmetegevuste piirangute

raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6

lg 3 kohaselt järgnevad:

0 – piiranguid ei tuvastatud;

1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast;

2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt;

tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik

sooritada, vastav funktsioon puudub.

42. Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga.

Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes

esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga (määrus nr 39 § 6 lg-d 4 ja 5). Määruse

nr 39 § 6 lg 6 sätestab, et võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse

tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1.

43. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetud võtmetegevuste piirangute

raskusastmete arvväärtuste summa oli 6.

44. Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades

kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem

või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse

piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4 (määrus nr 39 § 8 lg 1).

Töövõime ulatuse tuvastamisel määruse nr 39 § 8 lõikes 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel,

arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate

asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või

haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus,

ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele (määrus nr 39 § 8 lg 2).

Praegusel juhul pidi vastustaja kasutama määruse nr 39 § 8 lg-st 1 ja 2 tulenevat kaalutlusõigust.

See tähendab, et vastustaja pidi kaaluma osalise ja puuduva töövõime tuvastamise vahel.

45. Kohus täpsustab siiski, et lõplik otsus isiku töövõime kohta ei ole kaalutlusotsus, vaid

hindamisotsus. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud

eksperdiarvamuse alusel. Eksperdiarvamus on haldusmenetluses tõend. Tegemist on juriidilises

tavatähenduses erialaasjatundja arvamusega, mida haldusorgan saab kõrvutada teiste tõenditega,

sh vajadusel teise eksperdi arvamusega, et oma seisukoht kujundada. Tegu on tõendiga, mida saab

halduskohtus hinnata ja teiste tõenditega ümber lükata. Töötukassa peab vaidluse korral

kontrollima, kas eksperdiarvamuse andnud arst on töövõimet igakülgselt hinnanud, sekkumata

samal ajal arsti ekspertteadmisse ning vajadusel peab töötukassa koguma täiendavat teavet

(Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 16 ja 19).

46. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse

alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Töövõime hindamise menetluses koostas 29.08.2025

eksperdiarvamuse Dorpat Tervis OÜ ekspertarst Danel Mugur (dtl 26-49). Pärast vaide esitamist

koostas ekspertarst Danel Mugur ka 15.10.2025 eksperdiarvamuse (dtl 231-256). Ekspertarst

leidis, et kaebaja töövõime on osaline. Täiendavalt on kohtumenetluses esitanud oma arvamuse

7(11)

Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Pille Tommingas, kes on samuti seisukohal, et

kaebajal on osaline töövõime (dtl 264-276).

47. Ekspertarst hindas 29.08.2025 ja 15.10.2025 eksperdiarvamustes kaebajal valdkondade

võtmetegevuste piiranguid järgmiselt:

1) liikumine: liikumine eri tasapindadel - 1, ohutu ringiliikumine - 0, seismine ja istumine - 1,

liikumisega seotud muud piirangud - 0;

2) käeline tegevus: käte sirutamine - 0, asjade liigutamine - 1, käteosavus - 1, käelise

tegevusega seotud muud piirangud - 0;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine: teabe edasiandmine - 0, teabe vastuvõtmine - 0,

teabevahetusega seotud muud piirangud - 0;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus: teadvusel püsimine - 0, tualettruumi toimingud - 0,

söömine ja joomine - 0, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud - 1;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine: tegevuste õppimine - 1, tegevuste alustamine ja

lõpetamine - 2, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud - 0;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine: väljaskäimine - 2, riski või ohu tajumine - 0,

toimetulek muutustega - 2, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud

piirangud - 0;

7) suhtlemine: suhtlemisega hakkamasaamine - 1, kohane käitumine - 0, suhtlemisega seotud

muud piirangud - 0.

48. Seega on kaebajal hinnatud kerged tegutsemispiirangud liikumise, käelise tegevuse, teadvusel

püsimise ja enesehoolduse ja suhtlemise valdkondades ning mõõdukad tegutsemispiirangud

õppimise ja tegevuste sooritamise ja muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades.

49. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult

põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Kohus loeb, et töövõime hindamise

otsuse põhjendused on esitatud lisaks töövõime hindamise otsusele ka kaebajale kättesaadavas

dokumendis, millele on otsuses viidatud (s.o Dorpat Tervis OÜ arsti eksperdiarvamus ja töövõime

hindamise metoodika lühikokkuvõte). Eesti Töötukassa on töövõime hindamise otsust täiendavalt

põhjendanud 16.10.2025 vaideotsuses ning kohtumenetluses esitatud dokumentides (Eesti

Töötukassa 31.12.2025 vastus kaebusele ja sellele lisatud dr Pille Tommingase kirjalik seisukoht).

50. Kuigi töövõime hindamise aluseks olnud eksperdiarvamuses on võtmetegevuste piirangutele

antud arvväärtusi põhjendatud, on vaidlus tekkinud põhjenduste sisu üle. Kaebaja väidab, et

töövõime hindamine ei ole toimunud tema tegeliku funktsionaalse toimetuleku järgi, vaid

Töötukassa on tuginenud otsuses enamjaolt töötamise registri andmetele, mida ei saa käsitleda

töövõimet tõendava asjaoluna, kuna need ei näita ei töökoormust, töötingimusi ega kohandusi.

Danel Mugur on 29.08.2025 eksperdiarvamuses otseselt tuginenud töötamise registri (TÖR)

andmetele ja kaebaja töölkäimisega seonduvatele asjaoludele võtmetegevustes 5.2 (tegevuste

alustamine ja lõpetamine), 6.1 (väljaskäimine) ja 7.1 (suhtlemisega hakkamasaamine).

Võtmetegevuse 5.2 (tegevuste alustamine ja lõpetamine) piirangu raskusastet on hinnatud

arvväärtusega 2 ehk mõõdukas piirang (kaebaja hinnang oli 3 ehk raske piirang), mida on

põhjendatud järgnevalt: „Taotlejal esineb meeleolu ja tahteaktiivsuse langust, pideva ärevuse ja

hirmu tõttu väsib kiiresti. Esineb unehäireid. Samas on Taotleja TÖR andmetel võimeline nii

täiskoormusega tööl käima kui ka mitme ettevõtte juhtkonnas olla - antud ekspertiisi raames on

eeldatud, et tegu on Taotlejale tuttava valdkonnaga ja tegelikku töökoormust saab Taotleja

vähemalt osaliselt muuta. Psühhiatri kirjeldusel ei ole Taotlejale varasemad proovitud

antidepressandid sobinud kõrvaltoimete tõttu, värskelt on alustatud ravi mirtasapiiniga.

Saadaoleva info alusel esineb mõõdukas piirang.“

8(11)

Võtmetegevuse 6.1 (väljaskäimine) piirangu raskusastet on hinnatud arvväärtusega 2 ehk

mõõdukas piirang (kaebaja hinnang oli 3 ehk raske piirang), mida on põhjendatud järgnevalt:

„Taotlejal esineb paanikahoogusid, mille tõttu esineb vältivat käitumist ja raskusi teatud

olukordades ning asukohtades. Siiani ei ole ravist olulist leevendust saanud, varasema raviga on

esinenud kõrvaltoimeid. Tööalaselt on omajagu erinevates asukohtades liikumist, sellega saab

vähemalt rahuldavalt hakkama. Saadaoleva info alusel esineb mõõdukas piirang.“

Võtmetegevuse 7.1 (suhtlemisega hakkamasaamine) piirangu raskusastet on hinnatud

arvväärtusega 1 ehk kerge piirang (kaebaja hinnang oli 3 ehk raske piirang), mida on põhjendatud

järgnevalt: „Taotlejal esineb mõningast sotsiaalärevust, samas saab siiski hakkama rohket

suhtlemist eeldava ametiga. Seisundi ägenemisel võib esineda mõningast sotsiaalset isolatsiooni,

kuid seda ei ole suurel määral kirjeldatud. Saadaoleva info alusel esineb kerge piirang.“

Danel Muguri hilisemas 15.10.2025 eksperdiarvamuses on vastavad põhjendused samad.

51. Eeltoodust nähtub, et ekspertarst on võtmetegevuste piirangute raskusastmetele arvväärtuseid

andes osaliselt tuginenud sellele, kuidas kaebaja oma töökohal hakkama saab. Töövõime

hindamise ekspertarst Pille Tommingas on kohtumenetluses selgitanud, et töötamise registri

andmeid ja psühhiaatrile avaldatut seoses töötamisega on kasutatud kui täiendavat reaalset fakti,

mis ei muuda piiranguid kergemaks kui terviseandmed neid kinnitavad, kuid kaudselt on siiski

ebausutav, et sotsiaaltöötajana täiskoormusel töötav ja ka töövõimetuslehte mitte vajav isik vajab

pidevat kõrvalist abi ja on puuduva töövõimega (dtl 276).

Kohus ei ole siiski veendunud, et töötamise registri andmed ja psühhiaatrile konkreetsel

ametikohal töötamisega seoses avaldatu ei muutnud piiranguid kergemaks. Danel Mugur on oma

eksperdiarvamuses põhjendanud konkreetsete võtmetegevuste piirangute raskusastmetele antud

arvväärtusi muuhulgas sellega, et kaebaja saab oma tööga hakkama. Kohtu hinnangul näitab see,

et kaebaja töölkäimisega seotud asjaolud mõjutasid piirangutele antud hinnanguid kergema

hinnangu suunas, olles vastukaaluks terviseandmetest nähtuvale infole (s.o psühhiaatrite

14.08.2025 ja 30.08.2023 epikriisid).

52. Määruse nr 39 § 5 lg-s 1 on loetletud, milliste andmete alusel töövõime hindamise

eksperdiarvamus koostatakse: taotlusel olevad andmed; TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud

terviseandmed; taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed

taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt

eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt. Määruse nr 39 § 5 lg 2 sätestab,

et kui Töötukassa on saatnud isiku TVTS § 7 lg 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule,

lähtub tervishoiuteenuse osutaja eksperdiarvamuse andmisel lisaks § 5 lg-s 1 nimetatud andmetele

visiidipõhise hindamise käigus saadud andmetest. Seega on eksperdiarvamuse aluseks olevad

andmed kehtivas õiguses piiritletud töövõime hindamise taotlusel olevate andmetega ja

terviseandmetega, mida töövõime hindamisel omavahel kõrvutatakse.

53. Vaidlustatud 29.08.2025 otsuses nr TVH/25/029013 on link töövõime hindamise metoodika

lühikokkuvõtte juurde, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtteid. Ka lühikokkuvõttes

on märgitud, et ekspertarst võtab töövõime hindamisel aluseks töövõime hindamist taotleva

inimese enesehinnangut ja terviseandmeid ning kõrvutab inimese taotlusel esitatud piirangute

kirjeldusi inimese terviseandmetega tervise infosüsteemis.

54. Haldusmenetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt on haldusorgan kohustatud välja

selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks

tõendeid oma algatusel (HMS § 6). Kuna tegemist on töövõime hindamise menetlusega, ei saa

isiku reaalset töölkäimist puudutavate asjaolude arvestamist täielikult välistada. Fakt on see, et

töötamise registri andmetel ei ole kaebaja tööelust kõrvale jäänud. Kaebaja töötab täiskoormusega

sotsiaaltöötajana ja on erinevate ettevõtete juhtkonnas (dtl 277). Samas peab töövõime hindamine

tuginema eelkõige terviseandmetele ja töölkäimisega seonduv info saab olla üksnes täiendav

asjaolu, millele tugineda. Töösuhte olemasolu ja ettevõtete juhtkonnas olemine iseenesest ei anna

9(11)

piisavalt infot selle kohta, kuidas isik töötamisega tegelikult hakkama saab. Eesti Töötukassal on

põhjalik ülevaade kaebaja terviseandmetest, kuid puudub täielik ülevaade sellest, millistel

tingimustel kaebaja oma tööd teeb ja millised ülesanded ettevõtete juhtkonda kuulumisega

täpsemalt kaasnevad. Välistatud ei ole see, et isikul on tööl raskused, kuid need ei ole sellisel

määral probleeme tekitanud, et töösuhte säilimist ohtu seada. Kuna ekspertarst on

eksperdiarvamuses soovituste all märkinud, et kaebajale ei sobi stressirohked töökeskkonnad,

suure vastutusega ametid ja rohke suhtlemisega ametid, kuid kaebaja töö vastab nendele

tingimustele, ei saa välistada seda, et kaebaja teeb tööd oma tervise arvelt. Kohtu hinnangul ei saa

liiga suurt tähtsust omistada ka vaidemenetluses lisandunud argumendile, et kaebaja ei ole sageli

töövõimetuslehti vajanud, sest on eluliselt usutav, et kõiki töötamist ajutiselt takistavaid

terviseprobleeme ei vormistata töövõimetuslehega.

55. Kuna kaebaja töötamisega seotud info on ebatäielik, on eksperdiarvamuses sellele tuginemine

küsitav. Töötamise registrist ei selgu kaebaja tegelikke töötingimusi ega kohandusi. Need asjaolud

on haldusmenetluses vajadusel väljaselgitatavad, kuid vastustaja neid asjaolusid täpsemalt ei

uurinud. Kohtule jääb mulje, et ekspertarst on kohati oletustele tuginenud, mis nähtub

eksperdiarvamuse põhjenduste sõnastusest.

56. Võtmetegevusele 5.2 (tegevuste alustamine ja lõpetamine) hinnangut andes on „eeldatud“, et

tegu on kaebajale tuttava valdkonnaga ja tegelikku töökoormust saab kaebaja vähemalt osaliselt

muuta. See, kui hästi kaebaja valdkonda tunneb ja kas ta saab oma tegelikku töökoormust muuta,

on jäänud lahtiseks.

57. Võtmetegevusele 6.1 (väljaskäimine) hinnangut andes on ekspertarst märkinud, et kaebajal on

tööalaselt „omajagu erinevates asukohtades liikumist“, millega kaebaja saab „vähemalt

rahuldavalt“ hakkama. Jääb ebaselgeks, millisel määral erinevates asukohtades liikumist kaebaja

töö hõlmab, mis sorti asukohtadega tegemist on ja mille põhjal ekspertarst erinevates asukohtades

liikumisega hakkamasaamisele vähemalt rahuldava hinnangu andis.

58. Võtmetegevusele 7.1 (suhtlemisega hakkamasaamine) hinnangut andes on ekspertarst

märkinud, et kaebaja „saab hakkama“ rohket suhtlemist eeldava ametiga. Jääb ebaselgeks, mille

põhjal kujunes hinnang ametiga hakkamasaamisele olukorras, kus info kaebaja töö sisulise

kvaliteedi kohta puudus.

59. Kohus leiab, et vähemalt eelnevalt nimetatud valdkondade võtmetegevuste puhul on alust

kahelda piirangutele antud lõplike hinnangute põhjendatuses. Kahtlusi ei kõrvalda ka ekspertarst

Pille Tomminga poolt kohtumenetluses antud täiendavad selgitused, sest Pille Tommingas nõustub

kõigi ekspertarst Danel Muguri poolt antud hinnangutega. Seega on põhjust seada kahtluse alla

töövõime hindamise otsuse õiguspärasus tervikuna.

60. Kohtu jaoks jääb ebaselgeks ka ravimite kõrvaltoimetega seonduv. Eksperdiarvamuses on

võtmetegevuse 5.2 (tegevuste alustamine ja lõpetamine) all märgitud: „Psühhiaatri kirjeldusel ei

ole Taotlejale varasemad proovitud antidepressandid sobinud kõrvaltoimete tõttu, värskelt on

alustatud ravi mirtasapiiniga. Saadaoleva info alusel esineb mõõdukas piirang (dtl 38-39).“ Kui

varasemad ravimid ei ole sobinud kõrvaltoimete tõttu ja uue ravimiga on värskelt alustatud, jääb

ebaselgeks, kas kaebaja poolt kirjeldatud raskusi saab lugeda ravimiga kompenseerituks või mitte

ja miks on sellises olukorras tegemist just mõõduka piiranguga.

Võtmetegevuse 6.1 (väljaskäimine) all on ekspertarst märkinud: „Taotlejal esineb

paanikahoogusid, mille tõttu esineb vältivat käitumist ja raskusi teatud olukordades ning

asukohtades. Siiani ei ole ravist olulist leevendust saanud, varasema raviga on esinenud

kõrvaltoimeid. Tööalaselt on omajagu erinevates asukohtades liikumist, sellega saab vähemalt

rahuldavalt hakkama. Saadaoleva info alusel esineb mõõdukas piirang (dtl 41).“ Kui kaebajal on

probleemid ärevusega, millele ta ravimitest olulist leevendust ei saa, eeldab väljaskäimise piirangu

mõõdukaks hindamine kohtu hinnangul põhjalikumat selgitust kui see, et kaebaja saab tööga

seotud väljaskäimisega vähemalt rahuldavalt hakkama.

10(11)

61. Kaebaja on välja toonud ka selle, et ekspertarsti hinnangus on sisuline vastuolu. Ühelt poolt

peetakse kaebajat võimeliseks täiskoormusega töötama ja ettevõtteid juhtima. Teiselt poolt märgib

hindamise teinud sama ekspert, et kaebajale ei sobi stressirohked töökeskkonnad, suure

vastutusega ametid ja rohke suhtlemisega ametid, mis on kaebaja senise töö iseloomu peamine

osa. Vastustaja on vaideotsuses selgitanud: „Töövõime hindamise otsuses toodud andmed ei ole

vastukäiv info. Vaide esitaja saab oma praeguse, stressirohke tööga hakkama seoses aastate

jooksul tekkinud kohandumiste ja hästi omandatud töövõtetega, mis võimaldavad soodsamas

vaimse tervise seisundis omandatud ametil hakkama saada. Kui vaide esitaja peaks aga praegu uut

ametit hakkama omandama, siis tõenäoliselt esineks olulisi raskusi stressirohketes

töökeskkondades, suure vastutusega ametites ja rohke suhtlusega ametites. Seega, vaide esitaja

saab konkreetse ametiga hakkama, kuid teised sarnaste ohutegurite ja iseloomuga ametid

saadaoleva info alusel vaide esitajale ei sobiks (dtl 23-24).“

62. Kohus leiab, et vaideotsuses toodud selgitus ei kõrvalda vastuolu. Kui kaebajale ei sobi

stressirohked töökeskkonnad, suure vastutusega ametid ja rohke suhtlemisega ametid, siis ei peaks

talle sobima ka tema praegune amet, mis nendele omadustele vastab. Kohus ei ole veendunud, et

töö tuttavlikkus on piisavalt tugev argument, et välistada ameti olemusest tulenevad raskused.

Seega nõustub kohus kaebaja seisukohaga, et töövõime hindamise aluseks olnud

eksperdiarvamuses on vastuolu.

63. Kohus leiab, et kui töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul,

mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega, siis ei peaks töövõime hindamisel

mängima rolli ka argument, et inimene saab konkreetsel enda jaoks tuttaval ametikohal hakkama.

Kindla ametiga hakkamasaamise hindamine ei ole töövõime hindamise menetluse eesmärk. Nagu

kohus eelnevalt märkis, ei pruugi konkreetsel ametikohal hakkamasaamise usaldusväärseks

hindamiseks olla piisavalt infot ning kehtiva õiguse kohaselt tuleb töövõime hindamisel võtta

aluseks hoopis töövõime hindamise taotlusel esitatud andmed ja terviseandmed.

64. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebaja etteheited tema töövõime hindamisele on põhjendatud.

Töövõime hindamise aluseks olnud eksperthinnang tugineb osaliselt asjaoludele, mis ei ole

kaebaja terviseandmed ja eksperthinnangus on ebaselgusi, mis ei võimalda veenduda, et kõiki

tegutsemispiiranguid on hinnatud õigesti. Seega on Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsus nr

TVH/25/029013 töövõime hindamise õigusnormidega vastuolus ja sellisel tasemel

põhjendamispuudusega, mis võis mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).

65. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsus nr TVH/25/029013 on

õigusvastane ja tuleb tühistada. Kuna kaebaja vaie jäeti rahuldamata, tuleb õigusvastaseks lugeda

ja tühistada ka Eesti Töötukassa 16.10.2025 vaideotsus nr VO/25/2488. Kohus kohustab Eesti

Töötukassat vaatama kaebaja töövõime hindamise taotluse uuesti läbi.

66. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud vastustaja kahjuks. Kaebaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist vastustajalt.

Kaebaja oli seaduse alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Seega menetluskulude jaotamise

küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

67. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

11(11)