3-26-1704/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1704

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad

Katrina Kauber ja Jaana Roosimaa

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

X.X (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksu- ja Tolliameti 08.06.2026 taotlus rahuldamata.

2. Avaldatavas määruses asendada hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja andmed ning

puudutatud isiku nimi ja isikukood, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed

tähemärgiga.

3. Kuulutada menetlus kinniseks.

4. Mitte avaldada käesolevat määrust ega taotlusega seotud materjale isikule, kelle

suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamist taotletakse.

SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5

ja § 204 lg 1). Sekretärile edastada määrus taotlejale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 08.06.2026 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa saamiseks. MTA taotles luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks X.Xele (ik

XXX) (edaspidi puudutatud isik) kuuluvale kinnisasjale aadressiga AA (registriosa number

ZZZ) summas 86 343,13 eurot. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

1.1. MTA kontrollib maksude tasumise õigsust. OÜ YYY (EEE) on äriregistris registreeritud

alates 21.07.1997. OÜ YYY ainsaks juhatuse liikmeks on alates 20.02.2023 X.X. OÜ YYY

põhitegevusalaks on äriregistri teabesüsteemi järgi elamute ja mitteeluhoonete ehitus1.

1 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 1.

3-26-1704

Maksuhalduri menetluses on OÜ YYY varjatud maksuvõla sissenõudmine. Seisuga

05.06.2026 ei ole OÜ-le YYY maksusummat veel määratud, kuid MTA 17.10.2025

korraldusega nr 12.2-3/067670-1 alustati kontrollimenetlust perioodi jaanuar-august 2025

käibedeklaratsioonide (KMD) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse

kontrollimiseks ning juuli 2025 käibemaksu tagastusnõude kontrollimiseks2. 29.12.2025

korraldusega nr 12.2-3/067670-12 laiendati kontrollimenetlust perioodi 01.01.2025-

31.08.2025 tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollile3.

27.03.2026 korraldusega nr 12.2-3/067670-13 laiendati menetlust täiendavalt perioodi

jaanuar-august 2025 isikutele tehtud väljamaksetelt arvestatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning

töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsuse kontrollile4. Kontrollimenetluse seniste tulemuste põhjal on vältimatuks menetluse

tulemuseks käibemaksu, tööjõumaksude ning erijuhtude tulumaksu määramine ajavahemiku

jaanuar-august 2025 eest kogusummas 81 412,12 eurot. Lisaks esitas YYY OÜ menetluse

käigus TSD deklaratsioonide parandused, mille tulemusena suurenes tööjõumaksude tasumise

kohustus summas 4931,01 eurot. Seega on MTA hinnangul X.Xelt sisse nõutav maksusumma

vähemalt 86 343,13 eurot, millele lisandub intress MKS § 117 lg-s 1 sätestatud määras.

1.2. Kohtupraktikas on jaatatud võimalust alustada vastutusmenetlust ja täitmist tagavate

toimingute tegemise lubatavust (vt Tallinna Halduskohtu määrus nr 3-17-1422).

1.3. Puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal kujunes põhivõlg kokku vähemalt summas

86 343,13 eurot. Põhivõlg tekkis perioodil jaanuar-august 2025 alusetult

käibemaksudeklaratsioonidel maksukohustust vähendava sisendkäibemaksu kajastamise tõttu.

Käesoleva taotlusega alustab MTA OÜ YYY juhatuse liikme X.Xe suhtes vastutusotsuse

koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine

MKS § 40 alusel.

1.4. OÜ YYY on puudutatud isiku juhtimisel perioodil jaanuar-august 2025 (k.a)

põhjendamatult deklareerinud sisendkäibemaksu summas 62 209,27 eurot, kuna ettevõtte

poolt ei ole esitatud nõuetekohaseid tõendeid, mis kinnitaksid sisendkäibemaksu

mahaarvamise õiguspärasust5. Sellest tulenevalt on põhjendamatult sisendkäibemaksuna maha

arvatud 62 209,27 eurot, mille võrra on vähendatud ettevõtte tasumisele kuuluvat

käibemaksukohustust. Lisaks on tuvastatud, et ettevõtte pangakontolt on kontrolliperioodil

välja võetud sularaha kogusummas 34 070 eurot, mille kasutamise kohta pole esitatud

dokumente6. Eelnimetatud summalt on arvestatud erijuhtude tulumaksu summas 9609,49

eurot. Kontrolli käigus on selgunud, et OÜ YYY on ajavahemikul jaanuar-august 2025 tulu-

(summas 3619,35 eurot) ja sotsiaalmaksu (summas 5531,04 eurot), kohustusliku

kogumispensioni (summas 40,73 eurot) ja töötuskindlustusmakse (summas 402,23 eurot)

deklaratsioonidel deklareerimata jätnud töötajate töötasu väljamakseid kokku summas 16

952,06 eurot ja nendelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumaksud kokku summas 9593,36

eurot7. Seega kokkuvõtvalt on OÜ YYY kontrollimenetluses määratav maksusumma

vähemalt 81 412,12 eurot.

1.5. OÜ YYY hoiab tahtlikult kõrvale maksumenetlusest, mistõttu on rikkunud MKS §-s 56

sätestatud kaasaaitamiskohustust, soovides sellega varjata ettevõttest raha väljaviimise

eesmärke ning tegelikku maksukohustust.

2 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 2.

3 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 39.

4 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 3.

5 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lk-d 3-5 ja lisad 15, 42.

6 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lk-d 5-6 ja lisad 19, 2, 39, 3, 20, 7

7 Vt MTA 08.06.2026 taotlus lk-d 7-8 ja lisad 19, 40, 21

2(9)

3-26-1704

1.6. OÜ YYY ei täitnud maksuhalduri korraldust ja kaasaaitamiskohustust. Menetluse käigus

pöördus maksuhaldur korduvalt OÜ YYY poole selgituste ja dokumentide saamiseks, et

hinnata perioodil jaanuar-august 2025 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsust, sh sisendkäibemaksu põhjendatust ning juuli 2025 käibedeklaratsioonis deklareeritud

tagastusnõude vastavust tegelikele majandustehingutele. Lisaks hõlmas kontroll isikutele

tehtud väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kogumispensioni

maksete arvestamise, deklareerimise, tasumise ja nende õigsuse hindamist.8

1.7. OÜ YYY varast ei jätku maksuvõla tasumiseks. Seisuga 05.06.2026 on OÜ-l YYY

maksuvõlg summas 52 734,15 eurot9, sh menetluse käigus tehtud TSD deklaratsioonide

paranduste tulemusena tekkinud täiendav maksukohustus summas 4931,01 eurot. MTA on

28.01.2026 korraldusega nr 13-2.7/50827 arestinud YYY OÜ pangakontod. 30.03.2026 tegi

MTA korralduse YYY OÜ tehingupartnerile BB AS-le, millega arestiti YYY OÜ

olemasolevad ja tulevikus tekkivad rahalised nõuded BB AS-i vastu summas 7553,73 eurot.

Võlgade sissenõudmine on kestnud juba üle kolme kuu ja selle ajaga pole õnnestunud MTA-l

isegi olemasolevat maksuvõlga sisse nõuda.

1.8. Transpordiameti liiklusregistri andmetel kuulub OÜ-le YYY haagis Brentex-Trailer

Bren-XXXXXX (2021)10. Nimetatud registervarale on seatud võõrandamise keelumärked

kohtutäiturite A.A, B.B ja C.C poolt11. Seetõttu ei ole maksuhalduril otstarbekas nimetatud

vara arvesse võtta OÜ YYY maksuvõla katteks. Muu registervara OÜ-l YYY puudub12.

Seisuga 05.06.2026 puudub OÜ-l YYY ettemaksukontol raha13. Eeltoodu viitab selgelt, et

OÜ-l YYY puuduvad varad, mille arvelt oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda (MKS § 96

lg 5). YYY OÜ suhtes läbiviidav kontrollimenetlus lõpeb maksusumma määramisega ning

sundtäitmine äriühingu vara ja rahaliste vahendite arvelt ei ole perspektiivikas. Seda kinnitab

asjaolu, et sundtäitmine ei ole olnud tulemuslik ka olemasoleva maksuvõla sissenõudmisel.

Käesoleval juhul on põhjendatud vastutusmenetluse alustamine ning täitmist tagavate

toimingute kohaldamine. Ka olukorras, kus äriühingu suhtes ei ole veel kõiki

sissenõudetoiminguid lõpule viidud, on vastutusmenetluse algatamine kohtupraktikas lubatav

olnud.

1.9. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude

määramine (MKS § 96 lg 1, § 8 lg 1, § 40 lg-d 1 ja 4, võlaõigusseaduse § 104). Juhatuse liige

on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi, rikutud on kohustust tagada

maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud

maksuvõlg. Kontrollimenetluse seniste tulemuste põhjal on YYY OÜ vältimatuks menetluse

tulemuseks käibemaksu, tööjõumaksude ning erijuhtude tulumaksu määramine ajavahemiku

jaanuar–august 2025 eest kogusummas 81 412,12 eurot, millele lisandub intress. Lisaks esitas

YYY OÜ menetluse käigus TSD deklaratsioonide parandused, mille tulemusena suurenes

tööjõumaksude tasumise kohustus summas 4 931,01 eurot. Määratav maksusumma on

kujunenud X.Xe juhatuse liikmeks oleku ajal, sest X.X on äriühingu juhatuse liikmeks alates

01.03.2023 ning p-s 2 kirjeldatud maksusumma kujunes perioodil jaanuar-august 2025 (vt

Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-23-12 ja nr 3-3-1-32-09, p 12).

1.10.

Esineb põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. TSD lisa 1 andmetel on puudutatud isikule 2025.

8 Vt MTA 08.06.2026 taotlus, lk-d 9-12, lisad 41, 2, 4, 6, 39, 7, 9, 43, 11, 12, 13, 3, 2, 40, 14.

9 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 22.

10 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 23.

11 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 24.

12 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 25.

13 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 22.

3(9)

3-26-1704

a tehtud väljamaksed kokku 2830,72 eurot ehk keskmiselt 235 eurot kuus. Isegi arvestades

juurde deklareerimata töötasu summas 10 360 eurot, ei ole puudutatud isiku teadaolevad

sissetulekud piisavad võimaliku vastutusmenetluse tulemusena sissenõutava maksusumma

tasumiseks. Kuna samuti ei ole teada isiku igakuiste isiklike kulutuste suurus ning

sissetulekust ja kuludest järele jääva võimaliku vaba raha piisavus või olemasolu

vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mis on tõenäoliselt 86 313,13 eurot ja

intress, esineb tõenäoliselt tulevikus vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Puudutatud isik

omas ainsa juhatuse liikmena otsest mõju äriühingu majandustegevusele. Maksuhalduri

hinnangul iseloomustab puudutatud isiku tegevus äriühingu maksuvõla kujunemise ajal ning

fakt, et juhatuse liikmena pole ta taganud ettevõtte poolt maksuseaduse täitmist, puudutatud

isiku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seda näitab nii asjaolu, et OÜ YYY on

puudutatud isiku kaudu teadlikult deklareerinud valeandmeid, jätnud maksumenetluses

esitamata dokumente, olles samal ajal sellest teadlik, et YYY OÜ-l selline kohustus lasub,

mida kinnitavad telefonivestlused puudutatud isikuga ja maksuhalduri saadetud e-kirjad

küsitud dokumentide ja parandamiste kohta. On vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud

täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna

meetmete mitterakendamise korral võib puudutatud isiku tegevuse tõttu haldusakti täitmine

olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks.

1.11.

MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alused on täidetud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-15-12, p

50 e). Selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne vaja

tuvastada maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud.

Vastutusmenetluse alustamine ning täitmist tagavate toimingute tegemine on lubatav isegi

olukorras, kus maksuotsusega pole veel äriühingu maksuvõlga tuvastatudki. Ühtlasi kirjeldas

maksuhaldur täpselt maksusumma ja selle kujunemise alused, mille sissenõudmisele on

vastutusmenetlus suunatud. Käesoleval juhul ei ole OÜ-le YYY veel maksuotsust väljastatud,

kuid maksuhaldur on veendunud, et äriühingu suhtes pooleliolev maksumenetlus lõppeb

äriühingule maksusumma määramisega.

1.12.

Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98 lg 1).

Käesolevas asjas algab maksukohustuste aegumistähtaeg 10.09.2025, kuna vanim

deklareeritud tasumata maksukohustus pärineb augustist 2025 TSD-st. Seega, isegi kui

kohaldada MKS § 98 lg-t 1, siis aegub maksusumma määramine 10.09.2028.

1.13.

Maksuhaldur analüüsis puudutatud isiku varalist olukorda ja tuvastas järgmist.

Puudutatud isikule kuuluvad järgmised kinnisasjad: 1) 1105/28937 mõttelist osa kinnisasjast

registriosa numbriga 19698601, asukohaga Lastekodu tn 25 Harju maakond, Tallinn,

Kesklinna linnaosa; 2) 779/27412 mõttelist osa kinnisasjast registriosa nr 5346402, asukohaga

Ringi tn 3, Maardu, Harju maakond; 3) kinnisasi registriosa nr 6767302, asukohaga Harju

maakond, Jõelähtme vald, Kostiranna küla, Konnaosja; 4) kinnisasi registriosa nr 13818202,

asukohaga Harju maakond, Jõelähtme vald, Kostiranna küla, Nuudi tee; 5) kinnisasi

registriosa nr 13818302 asukohaga Harju maakond, Jõelähtme vald, Kostiranna küla,

Haaviku; 6) kinnisasi registriosa nr ZZZ asukohaga AA. Maksuhaldur hindab puudutatud

isikule kuuluva kinnistu nr ZZZ võimalikuks realiseerimisväärtuseks 169 431 eurot. Lisaks

kuulub puudutatud isikule kinnistu registriosa nr-ga 26277550 asukohaga Harju maakond,

Jõelähtme vald, Kostiranna küla, Koduaia.

1.14.

Puudutatud isikul väikelaevad ja avatud väärtpaberikontod puuduvad. Puudutatud isik

omab seisuga 03.06.2026 Transpordiameti liiklusregistri andmetel laadurit, millele on alates

2025. a seatud registerpant AS CCC kasuks. Puudutatud isik omab seisuga 03.06.2026

Transpordiameti liiklusregistri andmetel sõidukit Peugeot Boxer (2015), mille hinnanguline

väärtus auto24.ee võrdluse kohaselt on ca 12 000 eurot ning sõidukit BMW 5201 (1983),

mille seisukorra kohta puudub teave ja auto24.ee sarnaseid sõidukeid pakkumises ei ole.

4(9)

3-26-1704

1.15.

Tulenevalt MKS § 136 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur X.Xe vastu suunatud

täitetoimingud, kui nad on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Vastutusotsusega võib maksuhaldur esitada nõude X.Xe vastu tasuda OÜ YYY võlgnevus

summas 86 343,13 eurot. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka

sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 121). Kohtutäituri seaduse

(KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust,

menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on antud nõuet

arvestades KTS § 34 kohaselt kuni 30 eurot. Kuna maksuhalduri võimaliku nõude suuruseks

on 86 343,13 eurot, siis on KTS § 35 lg 1 kohaselt kohtutäituri põhitasu 3600 eurot.

Kohtutäituril on keerukamate ja aeganõudvamate toimingute puhul õigus nõuda lisatasu (KTS

§ 43 lg 1). Täitetoimingu lisatasu korral võib arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumiste

korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 5%

vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Taotluses on kinnistu nr 5346402

X.Xele kuuluva kinnistu nr ZZZ turuväärtuseks hinnatud 169 431 eurot, millest lisatasu

moodustaks 3000 eurot. Lisatasu nõuda ei ole õigust enampakkumise nurjumise korral, välja

arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel

juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 5% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast

(KTS § 45 lg 1). Kohtutäituri tasule lisandub käibemaks (KTS § 32 lg 3). Antud juhul võib

kohtutäituri tasuks kujuneda ligikaudu 6630 eurot (30 + 3600+ 3000), millele lisandub

käibemaks 1591,20 eurot (kokku 8221,20 eurot). Praegusel juhul hindab maksuhaldur

piisavaks asendustagatise väärtuseks 94 564,33 eurot (86 343,13 + 8221,20). Tagatise

esitamisel lõpetab maksuhaldur täitmist tagavad toimingud. Kui juhatuse liige soovib

tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 86 343,13 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa

saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda

täiendavate tõendite või seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse

esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei

näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist

otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab

kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses.

3. Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast

maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (MKS § 1361 lg 1).

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1)

põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või

võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1

või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur

peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

5. Täitetoiminguks loa andmisel, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava

vastutusotsuse täitmist, tuleb halduskohtul kaaluda, kas 1) maksuhaldur kontrollib maksude

tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1); 2) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude

5(9)

3-26-1704

või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1); 3) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud

põhjendatud kahtlus selles suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; 4) sundtäitmise võimatus (või oluline

raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest; 5) esineb kasvõi üks MKS § 96 lg-s 6

nimetatud alustest, mis välistab vastutusotsuse tegemise; 6) isik, kellele vastutusotsust

tahetakse teha, vastustab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste

täitmise eest; 7) maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98 lg 1);

8) MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on enne maksumaksja

või maksu kinnipidaja suhtes alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud

kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja

kuulutatud pankrot (seega vastutab äriühingu seaduslik esindaja äriühingu maksuvõla eest

vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma); 9) vastutusotsus MKS §

40 lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise

isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsus teha (vt

Riigikohtu lahend nr 3-3-1-75-09, p 11) ning 10) halduskohtule esitatavas taotluses on MKS §

1361 lg 2 p 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab

täitetoimingud (vt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50).

6. Vastutusotsuse näol on MKS § 96 lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis

tehakse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel

maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Selliseks kolmandaks isikuks

on ka juriidilise isiku juhatuse liige (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1). MKS § 40 lg

1 kohaselt, kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest

hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustust, vastustab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest

solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal

kohustus tagada esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegne ja täielik täitmine.

7. Kohtu hinnangul on MTA õigesti märkinud, et kohtupraktikas on tunnustatud võimalust

alustada vastutusotsuse koostamise menetlust halduskohtule täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa saamise taotluse esitamisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2013

määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Samas määruse punktis on Riigikohus selgitanud, et

vastutusmenetluse korral on maksuhaldur kontrollinud eelnevalt juriidilise isiku suhtes läbi

viidud maksumenetluse käigus maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete

võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel. See seisukoht viitab asjaolule,

et erandit on peetud lubatavaks just nimelt põhjusel, et sellele eelnenud maksumenetluses on

juba toimunud maksukohustusega seotud asjaolude kontroll, sh on maksuhaldur kontrollinud

juhatuse liikmete võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel. Erandit

tuleb tõlgendada kitsalt.

8. Samuti on niisugust erandit võimalikuks peetud olukorras, kus kahtlus maksukohustuslase

võimaliku käitumise suhtes ning vajadus maksumenetluse alustamiseks tekkis tagastusnõude

tuvastamise käigus, st juba alustatud menetluse raames (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11). Viidatud lahendis on Riigikohus rõhutanud, et

vastutusotsuse koostamise menetluse alustamine koos halduskohtule täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks loa saamise taotluse esitamisega saab toimuda selgelt piiratud

juhtudel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 12). Praegu

selliste olukordadega tegemist ei ole.

9. Esiteks ei ole vaidlust, et MTA ei ole vastutusotsuse koostamise menetluse esemeks oleva

maksukohustuse osas maksuotsust juriidilisele isikule teinud. Taotluse kohaselt on seisuga

05.06.2026 OÜ-l YYY maksuvõlg summas 52 734,15 eurot, mida ei ole õnnestunud kolme

6(9)

3-26-1704

kuu jooksul sisse nõuda (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 303), kuid maksusummat veel OÜ-

le YYY määratud ei ole (dtl 291). MTA 17.10.2025 korraldusega nr 12.2-3/067670-1 alustati

kontrollimenetlust perioodi jaanuar-august 2025 käibedeklaratsioonide (KMD) arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks ning juuli 2025 käibemaksu tagastusnõude

kontrollimiseks (dtl 6). MTA 29.12.2025 korraldusega nr 12.2-3/0676760-12 laiendati

kontrollimenetlust perioodi 01.01.2025-31.08.2025 tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsuse kontrollile (dtl 203). MTA 27.03.2026 korraldusega nr 12.2-3/067670-13

laiendati menetlust täiendavalt perioodi jaanuar-august 2025 isikutele tehtud väljamaksetelt

arvestatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksete

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollile (dtl 10). Viidatud täiendava

kontrollimenetluse tulemuseks käibemaksu, tööjõumaksude ning erijuhtude tulumaksu

määramine ajavahemiku jaanuar-august 2025 eest on kogusummas 81 412,12 eurot (dtl 292).

Seega sisuliselt soovitakse täitmistoiminguga tagada kohustust, mis ei ole veel juriidilisele

isikule tekkinud (maksuotsust ei ole veel tehtud) ning mis erineb perioodi osas sellest, mida

on taotluse kohaselt püütud sisse nõuda.

10. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise otsustamisel tuleb kohtul

kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine

võimalik ja tõenäoline ning ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid (Riigikohtu

halduskolleegiumi määrus nr 3-19-1672, p 18). Samas on kohtupraktikas selgitatud, et MKS §

1361 alusel loa andmine otsustatakse piiratud teabe põhjal enne vastutusotsuse koostamist

ning loa andmist otsustav kohus ei pea võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste

eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse kohta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

määruse nr 3-3-1-17-17, p 11). Olukorras, kus maksuotsuse puudumisel pidada võimalikuks

algatada vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlus halduskohtule haldustoimingu

sooritamiseks loa saamiseks taotluse esitamisega, kandub olulises osas maksukohustuse

olemasolu kontroll üle kohtumenetlusse ning seda ei saa pidada mõistlikuks ega otstarbekaks,

arvestades täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise menetluse kiireloomulisust

(HKMS § 264 lg 4).

11. Üldjuhul ei tohiks kohus täitevvõimu tegevusse ennetavalt sekkuda ega anda eelhinnangut

kavandatava akti õiguspärasusele (vt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-15,

p 49). Nii on ka Riigikohus selgitanud oma 05.04.2017 määruse nr 3-3-1-68-16 põhjenduste

punktis 13 järgmist: „Kolleegium leiab, et asjas ei toimunud menetlust, mille käigus saanuks

maksuhaldur hinnata, kas maksukohustuse määramine on tõenäoline ning kas tulevase

maksuotsuse sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks

või võimatuks. Vastupidine käsitlus looks olukorra, kus maksuhaldur saaks alustada iga

maksumenetlust täitmist tagavate toimingute sooritamisega, kui maksukohustuslase suhtes on

mõnd muud maksustamisperioodi või -objekti puudutav menetlus juba toimunud või pooleli.

See aga ei oleks kooskõlas MKS §-s 1361 sätestatud meetme erandliku olemusega. Üldjuhul

saab asuda maksukohustust sundtäitma alles pärast seda, kui maksukohustus on siduvalt

kindlaks määratud ning maksukohustuslane seda vabatahtlikult ei täida. MKS § 1361 lg 1

kohaldamist saab põhjendada üksnes konkreetsest maksustamisperioodi ja -objekti

puudutavate asjaoludega.“ Ka praegusel juhul tekiks olukord, kus maksuhaldur saaks alustada

maksumenetlust täitmist tagavate toimingute sooritamisega.

12. Riigikohus on selgitanud oma 18.03.2020 määruse nr 3-19-1178 punktis 10, et eelneva

menetluse nõue ei ole omaette eesmärk, vaid oluline on, et maksustamise aluseks olevad

asjaolud oleks piisavalt välja selgitatud põhjendamaks ja tõendamaks maksuhalduri kahtlust,

et menetluse tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. Seejuures oli viidatud asjas äriühing maksud õigesti deklareerinud, kuid jäetud

maksud tasumata (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 11).

7(9)

3-26-1704

Seega saigi keskenduda küsimusele, kas maksuhaldur on piisavalt põhjendanud ja tõendanud,

et menetluse tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. Ühtlasi on Riigikohus viidatud määruse punktis 14 täpsustanud, et tulevikus

tehtava vastutusotsuse täitmist saab tagada enne, kui maksuhaldur vastutusmenetluse

tulemusena tuvastab sularaha väljavõtmise ning maksude tasumata jätmise puudutatud isiku

süül ning seejuures on viidatud Riigikohtu määruse nr 3-3-1-4-14 punktile 9.3. Ka viimati

nimetatud määruses olid maksud õigesti deklareeritud, kuid jäetud tasumata. Sellest johtuvalt

oleks vastuolus erandi kitsa tõlgendamise põhimõttega laiendada Riigikohtu asjas nr 3-3-1-4-

14 ja asjas nr 3-19-1178 tõlgendust preventiivselt tagada tulevikus tehtavat vastutusotsust

igasugustel asjaoludel, kui puudub maksuotsus, sh ka varjatud maksuvõla puhul, nagu

käesoleval juhul (dtl 292). See tähendab, et praeguses asjas olid maksud ebaõigesti

deklareeritud. See aga eeldab palju põhjalikumat kontrolli ja asjaolude uurimist.

13. Riigikohus on selgitanud, et kui tõlgendada MKS § 1361 viisil, et sundtäitmise

menetlusest ja selle käigus kogutud asjaoludest ei piisa maksuhalduri kahtluse

põhjendamiseks, sõltuks täitmist tagavate meetmete kohaldamise tõhusus olulises osas

juhatuse liikme kontrolli all olevatest asjaoludest; kui maksuhaldur peab puudutatud isikut

enne täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa saamist vastutusotsuse koostamise

menetlusest teavitama, on puudutatud isikul võimalik muuta end enne vastutusotsuse

koostamist varatuks ning jätta maksunõue täitmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.03.2020

määruse nr 3-19-1178, p 14). Toodu aga ei selgita, miks vastutusotsuse preventiivseks

tagamiseks ei pea olema juriidilise isiku suhtes maksuotsus tehtud, vaid piisab ka sellest, kui

kontrollimenetlus on pooleli. Juba varasemas kohtupraktikas on tunnustatud põhimõtet, et

vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlus võib alata halduskohtule haldustoiminguks

loa esitamisega ning see oli kantud ideest tagada täitmistoimingute kohaldamise tõhusus. Küll

aga ei ole selge, kuidas seaks maksuotsuse nõue vastutusotsuse koostamisele suunatud

menetluse alustamisel koos halduskohtule taotluse esitamisega ohtu täitmistoimingute

tõhususe. Olukorras, kus kontrollimenetlus peab olema niikuinii juriidilise isiku suhtes

alustatud ning üldjuhul on ka juhatuse liikmelt dokumente nõutud (nii on see ka praegusel

juhul), siis juba kontrollimenetluse käigus võib juhatuse liige end varatuks muuta. Veelgi

enam, potentsiaalne võimalus, et juhatuse liige võib enda varatuks muuta, ei saa õigustada

õigusselgusetust või ärakuulamisõiguse ahendamist. Maksude kogumise mugavus ei saa

õigustada põhiõiguste riivet.

14. Tallinna Halduskohus on oma 21.05.2026 määruse nr 3-26-1511 (jõustumata) põhjenduste

punktis 14 ja 15 selgitanud järgmist: „/…/ Maksuotsusega maksusumma määramine võib

olenevalt konkreetsetest faktilistest asjaoludest olla väga tõenäoline juba äriühingu

maksumenetluse algfaasis. Samas tuleb arvesse võtta, et tõenäosus ei tähenda täieliku

kindlusega maksu määramist, kuivõrd seesugune seisukoht muudaks MKS §-s 13 ja HMS §-s

40 toodud ärakuulamisõiguse sisutühjaks. Isiku ärakuulamine teda puudutava otsuse

tegemisel on aga oluline inimväärikuse, õigusriigi, efektiivse õiguskaitse ning hea halduse ja

õiglase haldusmenetluse põhimõtete arvestamiseks. Ärakuulamise üheks eesmärgiks on

oluliste asjaolude väljaselgitamine, et tagada haldusmenetluses uurimispõhimõtte järgimine ja

kaalutlusõiguse teostamine. Ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi või

taotleja võimalust kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid loob eeldused ka selle isiku

huvide ja nende põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas haldusaktis. Ärakuulamisel

on ka iseseisev protseduuriline väärtus, sest kedagi ei tohi kohelda haldusmenetluse objektina,

vaid kui isikut, kelle seisukohad väärivad ärakuulamist ja arvestamist. Ärakuulamisõiguse

tõhusaks realiseerimiseks tuleb isikule jätta mõistlik aeg piisavalt läbimõeldud vastuväidete ja

seisukohtade esitamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.06.2025 otsus nr 3-3-1-1337/71).

Olukorras[, kus] äriühingu maksumenetluses ei ole äriühingule kontrollakti, mis on

8(9)

3-26-1704

ärakuulamisõiguse tagamise peamine viis, veel edastatud, tekib võimaliku vastutusotsuse

tagamisel olukord, kus äriühing ega selle juhatuse liige ei ole saanud maksuhalduri

hüpoteesile omapoolseid vastuväiteid esitada. Sellises olukorras on käesoleva taotluse

kontekstis intensiivselt riivatud füüsiliste isikute õigus olla ära kuulatud (PS § 14)

maksulaekumise tagamise eesmärgil. 15. Kohus on seisukohal, et kuna vastutusotsus ja

võimalik sissenõutava kohustus riivab füüsilise isiku põhiõigusi (PS § 32, § 19) väga

intensiivselt, peab õiguslik alus füüsilise isiku suhtes tehtavate täitmist tagavate toimingute

osas, mis riivavad ühtlasi isiku õigust olla ära kuulatud ja olla oma kohtuasja juures (PS § 14,

§ 24 lg 2), olema selge ja üheselt mõistetav ja seaduses väga täpselt piiritletud.“ Kohus

nõustub nende seisukohtadega ning leiab, et kui pidada võimalikuks preventiivselt

vastutusotsust tagada enne kui on tehtud maksuotsus, siis oleks tegemist intensiivse

omandiõiguse riivega, millist tagajärge ei ole võimalik füüsilisel isikul ette näha.

15. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus MTA taotluse rahuldamata.

16. MTA on palunud taotluse rahuldamata jätmise korral mitte avaldada käesoleva asjaga

seotud materjale isikule, kelle suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamist taotletakse.

Kohus rahuldab selle taotluse (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2012 määruse nr 3-3-1-

15-12, p 13; HKMS § 179 lg 1 p 2).

17. Kohus kuulutab menetluse kinniseks (HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku §

38 lg 1 p 1, MKS § 26 lg 1).

18. Kohus asendab avaldatavas määruses hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja andmed ning

puudutatud isiku nime ja isikukoodi, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed

tähemärgiga. (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)