3-26-1661/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-26-1661

Määruse kuupäev

11. juuni 2026

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks X suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Riina Masing

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X (isikukood

xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus X suhtes täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks osaliselt.

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba seada Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) kohtulik hüpoteek X (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvatele järgmistele

kinnisasjadele:

2.1. kinnisasjale aadressiga XA (registriosa nr AA) osas, mis kuulub talle 429/10070

mõttelises osas kaasomandina, summas 9033 eurot;

2.2. kinnisasjale aadressiga XB (registriosa nr BB) osas, mis kuulub talle 1/6 mõttelises

osas kaasomandina, summas 102,06 eurot;

2.3. kinnisasjale aadressiga XC (registriosa CC) osas, mis kuulub talle 1/11 mõttelises

osas kaasomandina, summas 5867,36 eurot;

2.4. kinnisasjale aadressiga XD (registriosa DD) osas, mis kuulub talle 170/1805

mõttelises osas kaasomandina, summas 2754 eurot;

2.5. korteriomandile aadressiga XE (registriosa nr EE), summas 2923 eurot;

2.6. kinnisasjale aadressiga XF (registriosa nr FF) osas, mis kuulub talle 1/40 mõttelises

osas kaasomandina, summas 2740 eurot;

2.7. kinnisasjale aadressiga XG (registriosa nr GG) summas 8247,76 eurot;

2.8. korteriomandile aadressiga XH (registriosa nr HH), summas 7198,01 eurot;

2.9. korteriomandile aadressiga XI (registriosa nr II), summas 8125,29 eurot;

3-26-1661

2.10. korteriomandile aadressiga XJ (registriosa nr JJ), summas 7615,29 eurot;

2.11. korteriomandile aadressiga XK (registriosa nr KK), summas 4485,05 eurot;

2.12. korteriomandile aadressiga XL (registriosa nr LL), summas 9842,90 eurot;

2.13. kinnisasjale aadressiga XM (registriosa nr MM), summas 9559,77 eurot.

3. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. X-le toimetada määrus

kätte pärast teate saamist täitetoimingute sooritamise kohta.

4. Asendada määruse avaldamisel puudutatud isiku nimi ja isikukood, samuti

äriühingute nimed ning puudutatud isikule kuuluvate kinnisasjade andmed

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, võivad esitada määruse peale

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

(maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

204 lg 1).

Haldustoiminguks loa andmise määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265

lg 3).

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 3. juunil 2026 Tartu Halduskohtule taotluse X suhtes

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. MTA palub MKS § 1361 lg 1 alusel luba MKS §

130 lg 1 p-s 2 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks, olles valinud meetmeks hüpoteegi

seadmise X omandis olevatele kinnisasjadele.

MTA põhjendab taotlust järgmiselt.

1.1. Maksuhalduri menetluses on XY (endise nimega XQ) maksuvõla ning XW-le tulevikus

maksuotsusega määratava maksusumma sissenõudmine.

Maksuhaldur väljastas 7. juulil 2025 XY-le kontrollakti ning 18. septembril 2025 maksuotsuse

nr 12.2-3/065898-18, millega kohustas XY-d tasuma maksusumma 75 219,12 eurot.

Maksusumma kujunes perioodi mai kuni august 2024 kohta määratud tasumata tööjõumaksude

eest. Seisuga 20. mai 2026 on nimetatud maksuotsusega määratud maksusumma põhivõlg 70

905,92 eurot.

Maksuhaldur on koostanud XW-le kontrolliakti projekti. Seda pole äriühingule veel väljastatud,

sest kontrollimenetlus on pooleli. Kontrolliakti projekti kohaselt on äriühingule määratav

maksusumma 157 962,79 eurot. Määratav maksusumma kujunes perioodi jaanuar kuni august

2025 kohta määratud tasumata tööjõumaksude eest.

1.2. Seega on määratud ja määramisele tulev maksusumma kokku 228 868,71 eurot ning sellele

lisanduvad intressid. Maksuhaldur alustab praeguses asjas esitatud taotlusega X suhtes

vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. X oli alates 20. detsembrist 2011 kuni

3-26-1661

12. detsembrini 2025 XY juhatuse liige ning ta on alates 29. oktoobrist 2019 XW juhatuse liige.

MKS §-st 40 tulenevalt võib X vastutada solidaarselt XY-ga ja XW-ga maksusumma 228

868,71 eurot ja lisanduvate intresside tasumise eest. Maksuhaldur nõuab nimetatud summa

vastutusmenetluse tulemusena X-lt potentsiaalselt koos intressiga kogu ulatuses välja.

1.3. X-lt potentsiaalselt sissenõutav maksusumma kujunes järgmiselt.

1.3.1. Maksuhaldur tuvastas XY kontrolli tulemusel, et XZ poolt töötamise registris

registreeritud töötajad olid tegelikult XY töötajad. Nad olid täielikult XY juhatuse liikme X

kontrolli all ning XY kandis neile töötasusid XZ pangakonto kaudu. XZ tegevus ei olnud

vastavuses renditööjõu müügiga tegeleva äriühingu tegevusega. XY oleks pidanud

deklareerima töötajatele tehtud väljamaksed TSD-l ning kinni pidama ja tasuma tööjõumaksud.

XY kasutas XZ-d töösuhte varjamiseks ja tööjõumaksude tasumisest kõrvale hoidumiseks,

saades seeläbi maksueelise.

1.3.2. Maksuhaldur tuvastas XW kontrolli tulemusel, et XU poolt töötamise registris

registreeritud töötajad olid tegelikult XW töötajad. Nad olid täielikult XW juhatuse liikme X

kontrolli all ning XW kandis neile töötasusid XU pangakonto kaudu. XU tegevus ei olnud

vastavuses renditööjõu müügiga tegeleva äriühingu tegevusega. XW oleks pidanud

deklareerima töötajatele tehtud väljamaksed TSD-l ning kinni pidama ja tasuma tööjõumaksud.

XW kasutas XU-d töösuhte varjamiseks ja tööjõumaksude tasumisest kõrvale hoidumiseks,

saades seeläbi maksueelise. Maksustamise mõttes on tegemist sama koosseisuga, mille

maksuhaldur tuvastas XY kontrollis.

1.4. XY varast ei jätku maksuvõla tasumiseks. Äriühingule kuulub 32 sõidukit, kuid neile on 3.

novembril 2025 seatud kriminaalmenetluses keelumärked. Hiljem on seadnud sõidukitele

keelumärked kohtutäitur. Kohtutäitur algatas 22. detsembril 2025 MTA 18. septembri 2025. a

maksuotsuse nr 12.2-3/065898-18 täitmiseks täitemenetluse. XY pangakontod on alates 17.

veebruarist 2026 arestitud, kuid kohtutäiturile ei ole laekumisi toimunud. XY-l puudub

kinnisvara, väikelaevad või väärtpaberi kontod. Kohtutäitur teavitas 25. märtsil 2026

sundtäitmise võimatusest. XY kustutati 23. aprillil 2026 käibemaksukohustuslaste registrist,

sest ettevõte ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist. Maksuhaldur on veendunud, et

sundtäitmine äriühingu vara ja rahaliste vahendite arvelt ei õnnestu.

1.5. XW varast ei jätku maksuvõla tasumiseks. XW-l puudub registervara. Äriühingul on

KMD-d alates oktoobrist 2025 esitamata. Seisuga 31. august 2025 oli XW pangakontodel

541,29 eurot. Seisuga 3. juuni 2026 on XW maksuvõlg 17 444,27 eurot, millele lisandub intress

3050,66 eurot. XW pangakontod on seisuga 3. november 2025 ja 24. november 2025 arestitud,

kuid võlga ei ole õnnestunud sisse nõuda. Eelnev viitab selgelt sellele, et XW-l puuduvad varad

ja majandustegevus ning seetõttu ei ole võimalik äriühingult määratavat maksusummat sisse

nõuda.

1.6. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude

määramine. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X vastutab MKS § 40 lg 1, § 96

lg 1 ja § 8 lg 1 alusel XY tasumata maksuvõla eest ning XW määramisele tuleva maksusumma

eest solidaarselt nende äriühingutega. X oli määratud ja määratava maksusumma kujunemise

ajal äriühingute ainus juhatuse liige. Ta tegutses teadlikult ja tahtlikult viisil, mis võimaldas nii

XY kui ka XW puhul vältida tööjõumaksude tasumist. X tahtlust kinnitab ka asjaolu, et ta

tegutses XW-ga edasi ajal, mil ta oli XY kontrollist tulenevalt juba teadlik, et selliselt

tegutsemine ei ole aktsepteeritav ning tema äriühingutel lasub TSD-de esitamise ja

3-26-1661

tööjõumaksude tasumise kohustus. Asjaolu, et XY-l oli alates 12. detsembrist 2025 kuni 31.

märtsini 2026 juhatuse liige, kellel on äriregistris seos 432 äriühinguga, osutab X eesmärgile

vabaneda XY maksuvõla eest. Alates 31. märtsist 2026 puudub XY-l juhatuse liige ning

äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist. Seega oli juhatuse liikme vahetuse üks

eesmärk majandustegevuse lõpetamine ja seeläbi ka maksude mittetasumine.

1.7. Täitmist tagavate toimingute tegemata jätmisel võib haldusakti täitmine osutuda

raskendatuks või võimatuks. Arvestades X korduvat skeemitamist maksudest

kõrvalehoidumiseks ja XY müümist firmamatjale, on üsna tõenäoline, et ta võib vastutusotsuse

täitmise vältimiseks asuda oma vara võõrandama.

1.8. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. XY maksukohustuste

aegumistähtaeg algas 10. juunil 2024, sest vanim deklareeritud tasumata maksukohustus

pärineb maist 2024.

1.9. X-le kuulub ainu-, ühis- või kaasomandina 34 kinnistut. Osale neist on seatud seoses

kriminaalasjaga MTA nõude tagamiseks hüpoteek, kuid kriminaalasja tulemus pole veel teada.

MTA soovib seada hüpoteegiga koormatud kinnisasjadele teisele järjekohale hüpoteegi

(kinnisasjade nimekiri on esitatud taotluse tabelis 2). Samuti soovib MTA seada hüpoteegid X

ülejäänud kinnisasjadele (kinnisasjade nimekiri on esitatud taotluse tabelis 4).

1.10. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur X vastu suunatud täitetoimingud,

kui XY ja XW on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt tagatise. Esitatav tagatis peab

lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist.

Praegusel juhul hindab maksuhaldur asendustagatise väärtuseks 240 065,91 eurot (maksuvõlg

ja sundtäitmise kulud).

2. Kohus esitas 8. juunil 2026 MTA-le kohtunõude, milles palus esitada kohtule nimekirja X

kinnisasjadest, millele MTA eelistab hüpoteegi seadmist eelisjärjekorras.

3. MTA teatas 10. juuni 2026. a vastuses, et maksuhaldur soovib esimeses järjekorras seada

hüpoteegi taotluse tabelis 4 kajastatud hüpoteegivabale X kinnisvara osale ning teises

järjekorras taotluse tabelis 2 loetletud kinnisvarale.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud

haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks

vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise

viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta

puudutatud isiku seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise

menetluses. Talle on tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebemenetluses (vt nt

Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Kuna antud juhul ei tulene

seadusest ka kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

5. MKS § 1361 lg 1 alusel võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud,

3-26-1661

kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast

maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduril on

muu hulgas MKS § 130 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist

asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt.

6. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur viib läbi

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks.

MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

7. Kohus leiab, et MTA taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

XW

8. Kohus jätab MTA taotluse rahuldamata osas, milles MTA taotleb luba täitmist tagavate

toimingute tegemiseks seoses XW-le tulevikus maksuotsusega määratava maksusumma

sissenõudmisega.

Kohtupraktika kohaselt võib maksuhaldur alustada vastutusmenetlust halduskohtule täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotluse esitamisega. Seda on peetud erandina

lubatavaks põhjusel, et maksuhaldur on kontrollinud eelnevalt juriidilise isiku suhtes läbi

viidud maksumenetluse käigus maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete

võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi määrus haldusasjas nr 3-3-1-7-13, p 12 ja määrus nr 3-19-1178/14, p-d 9 ja

10). Praegusel juhul on maksuhaldur alustanud XW suhtes maksumenetluse, milles

kontrollitakse maksustamisperioodi jaanuar kuni august 2025 käibemaksu, tulumaksu ja

tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust (MTA 6. oktoobri 2025. a, 17.

oktoobri 2025. a ja 12. veebruari 2026. a korraldused; dtl 92, 95 ja 99). Loataotluse esitamise

ajaks ei olnud makshaldur aga XW maksukontrolli kohta kontrolliakti koostanud –

loataotlusele on lisatud kontrolliakti projekt (dtl 54–77). Kontrolliakti koostamise viibimise

asjaolusid ei ole loataotluses selgitatud (vt taotluse p 2.2; dtl 5). Seega pole maksuhaldur XW

maksukontrolli tulemusi ega maksustamise seisukohast tähendust omavaid faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid kindlaks määranud (MKS § 555 lg 3). Olukorras, kus maksuhaldur ei ole

XW-le kontrolliakti koostanud, ei saa lugeda juriidilise isiku maksustamise aluseks olevaid

asjaolusid väljaselgitatuks ning sellest tulenevalt ei saa pidada äriühingul maksuvõla olemasolu

tõenäoliseks (seevastu üksnes maksuotsuse puudumise korral võib olla seisukoht teistsugune: vt

nt Tallinna Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2026. a määrus haldusasjas nr 3-25-4454, p 11). Kuna

kohtul puudub võimalus hinnata, kas X-l võib tekkida XW maksukontrolli tulemusel selle

äriühingu maksuvõla tasumise kohustus, ei saa kohus kujundada seisukohta, kas taotletud loa

andmine oleks eesmärgipärane (MKS § 1361 lg 1).

3-26-1661

XY(XQ)

9. Kohus rahuldab MTA taotluse XY tasumata maksukohustust puudutavas osas.

9.1. XY maksuvõlga puudutavas osas vastab loataotlus MKS § 1361 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks

vajalikud tõendid ja selgitused.

9.2. Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et MTA alustas 28. jaanuari 2025. a korraldusega nr

12.2-3/065898-1 maksumenetlust, et kontrollida XQ (alates 20. veebruarist 2026 XY; dtl 25–

26) käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust

maksustamisperioodidel juuni kuni august 2024 (dtl 87). MTA 1. aprilli 2025. a korraldusega

nr 12.2-3/065898-7 laiendati kontrolli perioodile mai 2024 ning tööjõumaksudele (dtl 443).

Maksuhaldur kohustas 18. septembri 2025. a maksuotsusega nr 12.2-3/065898-18 XQ-d tasuma

maksustamisperioodide mai kuni august 2024 eest maksusumma 75 219,12 eurot (dtl 78–86).

MTA taotlusest nähtub ka kavatsus teha X-le vastutusotsus, millega nõuda sisse XQ-le 18.

septembri 2025. a maksuotsusega määratud maksusumma põhivõlg 70 905,92 eurot ning

intressid.

Vastutusmenetluse alustamine kohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotluse

esitamisega on lubatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-7-13, p 12).

Kohus selgitab, et praeguses haldusasjas ei võta kohus lõplikku seisukohta vastutusotsuse

sisuliste eelduste täidetuse ega vastutusotsuse õiguspärasuse kohta, sest maksuhaldurile loa

andmise otsustab kohus enne vastutusotsuse tegemist ning see otsustus tuleb teha praegu

olemasoleva teabe põhjal. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad

tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise

võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Täitmist tagavateks toiminguteks

loa andmise menetluses kontrollitakse, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja

tõenäoline, sealhulgas, kas esinevad vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud (vt nt

Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-19-1672/28, p 18). Võimaliku vastutusotsuse

sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

9.3. Kohus lähtub MTA taotluses esitatud maksuhalduri kinnitusest, et vastutusmenetlus on

käimas. MTA on esitanud loataotluses loogiliselt, selgelt ja piisava põhjalikkusega

põhjendused, miks on vastutusmenetluse eeldatavaks tulemuseks X-le rahalise nõude

määramine.

X oli alates 2011. aastast kuni 12. detsembrini 2025 XQ ainus juhatuse liige (dtl 23).

Maksustamisperioodidel mai kuni august 2024 kujunes XQ-l maksuvõlg, sest äriühing jättis

tegelikult XQ töötajateks olnud isikutele tehtud väljamaksed TSD-del deklareerimata ning

tööjõumaksud tasumata. Äriühingu juhatuse liikmena oli puudutatud isikul kohustus korraldada

äriühingu raamatupidamist ning deklareerida ja tasuda tööjõumaksud (äriseadustiku § 183 ja

MKS § 8 lg 1). Kuna puudutatud isik on olnud äriühingu ainus juhatuse liige, saab pidada

tõenäoliseks, et äriühingul tekkis maksuvõlg puudutatud isikul lasunud kohustuste tahtliku või

raskest hooletusest tingitud rikkumiste tõttu.

Maksuhaldur on veenvalt põhistanud väidet, et XY varast ei jätku maksuvõla tasumiseks.

Vaatamata sellele, et XY-le kuulub 32 sõidukit (dtl 106–108) ning tema pangakontod on alates

3-26-1661

17. veebruarist 2026 arestitud, teavitas kohtutäitur 25. märtsil 2026 maksuhaldurit XQ-le 18.

septembril 2025 tehtud maksuotsuse täitmise võimatusest (dtl 110–111). Teatise kohaselt ei ole

kohtutäituril õnnestunud nimetatud sõidukeid võõrandada, sest sõidukite asukoht on teadmata.

Samuti on teadmata sõidukite seisukord ja väärtus. Kuna XY kustutati 23. aprillil 2026

käibemaksukohustuslaste registrist (dtl 114–115), on usutav ka MTA väide, et äriühingul

puudub praegu arvestatav majandustegevus. Seetõttu saab pidada tõenäoliseks, et äriühingu

majandustegevusest tekkiva tulu ja äriühingu vara arvel ei õnnestu maksuotsusega määratud

maksusummat sisse nõuda ning puudutatud isik võib vastutada solidaarselt XY-ga selle

äriühingu maksusumma tasumise eest MKS § 40 lg 1 alusel vähemalt summas 70 905,92 eurot

ning sellele summale lisandub intress. Taotluses esitatud asjaolude pinnalt ei ole alust arvata, et

vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Äriühingu õigusvõime ei ole

lõppenud. Samuti ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise

tähtaeg, seda ka juhul, kui aegumistähtaeg on kolm aastat. Kuna vanim deklareeritud tasumata

maksukohustus pärineb maist 2024, ei saabu maksukohustuse aegumistähtaeg enne 2027. a

juunit.

9.4. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur viib läbi menetlust,

mille tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

9.5. Ka teine eeldus, et vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda pärast puudutatud isikule

rahalise nõude määramist oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus

tuleneb puudutatud isiku tegevusest, on täidetud.

Kohtupraktikas on leitud, et selliseks kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse

käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja

maksupettusele viitavad asjaolud (vt Riigikohtu 3. aprilli 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p

22). Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud konkreetseid toiminguid

võimaliku hilisema maksusumma sissenõudmise raskendamiseks, vaid täitmist tagavate

toimingute tegemine ongi ette nähtud selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tartu

Ringkonnakohtu 6. detsembri 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-2286, p 10).

Maksuhaldur on piisavalt põhjalikult selgitanud, miks tal on kahtlus, et puudutatud isiku

tegevuse tõttu võib määratava rahalise nõude sundtäitmine muutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. Puudutatud isik ei taganud XQ (XY) ainsa juhatuse liikmena äriühingu maksude

tasumist. Asjaolu, et pärast X sai XQ juhatuse ainsaks liikmeks isik, kellel on äriregistris seos

üle 400 äriühinguga, võimaldab teha järelduse, et X taandus juhatuse liikme rollist eesmärgiga

vabaneda vastutusest XQ maksuvõla tasumise eest. Seetõttu saab pidada tõenäoliseks, et X võib

asuda looma tingimusi, mis takistaksid tõenäoliselt tehtava vastutusotsuse täitmist.

9.6. Puudutatud isikult vastutusotsusega tõenäoliselt sissenõutava maksuvõla kujunemine on

taotluse ja taotlusele lisatud maksuotsuse põhjal piisava selgusega jälgitav (dtl 4 ja 84–85).

Kohtul ei tekkinud kahtlust, et tagatav rahasumma hõlmaks asjassepuutumatuid nõudeid või

kulusid või oleks summa muul põhjusel ülepaisutatud.

9.7. MKS § 1361 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses üks või mitu

sama seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning

põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

MTA taotleb MKS § 130 lg 1 p 2 alusel hüpoteegi seadmist puudutatud isikule kuuluvale 22

kinnistule, mis on loetletud taotluse tabelites 2 ja 4, kokku summas 171 176,70 eurot.

3-26-1661

Nimetatud summa on kujunenud X-le kuuluvate, tabelites 2 ja 4 loetletud kinnistute või nende

osade hinnangulisest väärtusest (147 757,32 + 23 419,42). Lisaks viidatud kinnistutele kuulub

puudutatud isikule veel 10 kinnistut (dtl 120). Sõidukeid, väikelaevu ega väärtpaberikontosid X

MTA taotluse ja sellele lisatud päringute andmete kohaselt ei ole (dtl 18, 122–124).

Kohus palus 8. juuni 2026. a kohtunõudes MTA-l täpsustada, millistele X kinnisasjadele

eelistab maksuhaldur hüpoteeke seada, kui kohus rahuldab taotluse osaliselt. MTA selgitas 10.

juuni 2026. a vastuses, et maksuhaldur soovib esimeses järjekorras seada hüpoteegid taotluse

tabelis 4 loetletud hüpoteegivabadele kinnistutele ning teises järjekorras taotluse tabelis 2

loetletud hüpoteegiga koormatud kinnistutele (dtl 456).

Kohus peab maksuhalduri valitud täitetoimingut ja maksuhalduri valitud eelistusi lubatavateks

ja proportsionaalseteks. MTA taotluse kohaselt kavatseb maksuhaldur kohustada

vastutusotsusega X tasuma XY-le 18. septembri 2025. a maksuotsusega määratud, kuid

tasumata maksusummast sisse 70 905,92 eurot koos intressiga. Kohus peab põhjendatuks, kui

MTA seab X-le kuuluvatele kinnistutele hüpoteegid nimetatud summa ulatuses. Võttes arvesse,

et X-le ei kuulu muud registervara, ei ole kohtule äratuntav, et mõni muu meede oleks

puudutatud isiku suhtes mõõdukam. Kinnisasjade koormamine hüpoteegiga piirab küll omandi

käsutamist, kuid ei takista omandit valdamast ega kasutamast.

9.8. MTA on taotluses esitanud andmed tagatise kohta, mille esitamisel lõpetab maksuhaldur

täitetoimingud (MKS § 1361 lg 2 p 3). Taotluse kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingud,

kui puudutatud isik esitab tagatise, mille väärtus on vähemalt 240 065,91 eurot. Maksuhaldur

on tagatise ulatuse määramisel lähtunud nii XY kui ka XW maksukohustuste ja võimaliku

sundtäitmise kulude suurusest. Kohtu hinnangul on tagatise suuruse arvutamise alused siiski

õiged (MKS § 121 ning kohtutäituri seaduse § 34 p 2, § 35 lg 1, § 45 lg 1 ja § 32 lg 3). Võttes

arvesse, et XY maksuvõla osas on maksuhalduri võimaliku nõude suurus 70 905,92 eurot, on

taotluses märgitud aluste rakendamisel nõutava tagatise suurus 78 259,12 eurot ((30 + 2900 +

3000) + 24%) + 70905,92).

9.9. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et MTA taotlus vastab XY maksukohustuste täitmise tagamise

osas seaduses sätestatud nõuetele ning on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus

MTA taotluse MKS § 1361 lg 1 ja MKS § 130 lg 1 p 2 alusel ning annab maksuhaldurile loa X-

le kuuluvatele kinnisasjadele kohtuliku hüpoteegi seadmiseks ulatuses, mis võimaldab sisse

nõuda XY-le määratud, kuid tasumata maksusumma. Kohus loetleb loaga hõlmatud kinnisasjad

käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2. Kuigi loaga hõlmatud kinnisasjade hinnanguline

väärtus on XY tasumata maksusummast mõnevõrra suurem, ei ole nõude ületagamise ohtu, sest

maksuhaldur kavatseb nõuda tasumata maksusumma sisse koos intressidega.

10. Kohus selgitab, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui

puudutatud isik on esitanud nõutud tagatise, tuleb maksuhalduril täitetoiming lõpetada hiljemalt

kahe tööpäeva jooksul. Kohtulik hüpoteek lõpetatakse ja kustutatakse maksuhalduri avalduse

alusel ning kinnisasja omaniku nõusolek pole sellise hüpoteegi lõpetamiseks vajalik (MKS §

1361 lg 3).

11. Puudutatud isiku eraelu kaitseks asendab kohus määruse avaldamisel puudutatud isiku nime

ja isikukoodi, samuti äriühingute nimed ja puudutatud isikule kuuluvate kinnisasjade andmed

tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

3-26-1661

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen