2-26-2583/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-26-2583

Tsiviilasi

D. L. hagi M. L. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: D. L. (isikukood XXX), seaduslik esindaja H.

K. (isikukood XXX, e-post: XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat

Senny

Pello-Lepik

(e-post

Senny.Pello@concordia.ee)

Kostja: M. L. (isikukood XXX, e-post XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Hendrik Mühls (e-

post XXX)

Asja lahendamise viis

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine,

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada D. L. seadusliku esindaja H. K. ja M. L. poolt 10. juunil 2026

allkirjastatud ja kohtule esitatud alljärgnev kompromiss:

1.1.

M. L. maksab D. L. ’le alates 01.04.2026 kuni D. L. täisealiseks saamiseni (s.o

kuni XXX) igakuiselt elatist 318 eurot 62 senti (295 eurot 86 senti (baassumma)

+ 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)

– 40 eurot 00 senti (50% Eesti Vabariigi lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest

ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse (Perehüvitiste seadus § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.2.

M. L. tasub D. L. elatise H. K. arveldusarvele iga kalendrikuu 15.kuupäevaks.

H. K. kohustub M. L. ’d teavitama oma pangakonto andmete muudatustest.

1.3.

Lisaks p-s 1 määratud igakuisele elatisele tasub M. L. iga kuu D. L.

padelitrenni tasu (hetkel 90 eurot kuus) D. L. telefoniarve ja D. L.

mängukonsooli Playstation järelmaksu kuni järelmaksu lõppemiseni.

1.4.

M. L. kohustub hiljemalt 31.07.2026 tasuma H. K. arveldusarvele ühekordse

elatise makse rahalise hüvitise summas 1000 eurot D. L. uue toa sisustuse eest.

D. L. uue toa sisustuse valivad välja D. L. ja H. K. ühiselt.

1.5.

D. L. ’d puudutavad suuremad kulud (nt sünnipäevapeo kulud, kooli

ekskursioonid, kooliga seotud kulud jne) kooskõlastavad vanemad enne vastava

kulu kandmist ning kulu tegemise kokkuleppe korral kohustuvad vanemad

vastava kulu kandma võrdsetes osades.

1.6.

Pooled on kokku leppinud, et neil puuduvad käesoleva tsiviilasja eseme osas

kompromissilepingus nimetamata rahalised nõuded üksteise suhtes.

1.7.

Pooled on kokku leppinud, et tsiviilasja nr 2-26-2853 menetluskulud jäävad

Poolte endi kanda.

2. Lõpetada tsiviilasi nr 2-26-2583.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus menetluskulusid seoses vajaduse

puudumisega kindlaks ei määra.

EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED

Pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse.

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses

nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning

kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt

õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASAJOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on D. L. (hageja) hagiavaldus M. L. (kostja) vastu elatise 500

eurot kuus väljamõistmiseks.

2. Asjaolude kohaselt on hageja D. L. alaealine laps, kes elab alaliselt ema H. K. juures.

Kostja viibib alates 2025. aasta oktoobrist Soomes, ei ela lapsega koos ega osale lapse

kasvatamises ega ülalpidamises. Kostja lapse ülalpidamiseks elatist ei maksa. Hageja

igakuised kulud on kokku 710 eurot, sh eluasemekulu lapse osa 300 eurot, toit 200 eurot,

transport 50 eurot, tervishoid 30 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, riided ja jalanõud 60 eurot

ning muud kulud 40 eurot. Hageja seaduslik esindaja toob välja, et alates 1. aprillist 2026

tuleb tal koos hagejaga senisest elukohast välja kolida, mistõttu suurenevad hageja

ülalpidamisega seotud kulud ajutiselt ning lisanduvad püsivad transpordikulud seoses hageja

kooli viimise ja toomisega. Hageja seadusliku esindaja igakuine töötasu on 1800 eurot ja

toetused 80 eurot, hageja seaduslikul esindajal puudub muu oluline vara peale ostetud korteri,

isiklikku sõidukit ega isiklikku sidevahendit tal ei ole. Kostja varalise seisundi kohta märkis

hageja, et kostja töötab teadaolevalt Soomes ning tegeleb ettevõtlusega, kuid kostja täpne

sissetulek ei ole hagejale teada. Hageja väitel ei ole kostja lapse ülalpidamiseks rahaliselt

panustanud ega osale regulaarselt lapse kasvatamises ja hoolduses.

3. Kostja esitas 2.4.2026 hagile vastuse, milles vaidleb hagi osaliselt vastu ja palub jätta hagi

rahuldamata vähemalt osas, milles nõutakse elatist üle 300 euro kuus. Kostja leiab, et hageja

seadusliku esindaja väited kostja vähese osaluse kohta lapse ülalpidamises ei vasta tõele.

Kostja võõrandas 19.12.2025 notariaalse kinkelepinguga hageja seaduslikule esindajale XXX

kinnistu, pidades seda varaliseks tagatiseks lapse huvide kindlustamisel. Kostja on kandnud

nii kooselu ajal kui ka pärast poolte lahkuminekut üksinda XXX kinnistuga seotud

kommunaalkulud, sealhulgas elektri-, vee- ja sidekulud. Kostja tasub igakuiselt ka hageja

padelitrenni kulud summas 90 eurot ning on kandnud muid lapsega seotud kulusid. Kostja

selgitab, et tema igakuine netosissetulek on viimastel kuudel olnud ligikaudu 2000 eurot ning

sissetulek sõltub suurel määral Soomes töötamisest ja päevarahadest. Kostja hinnangul ei ole

hageja seaduslik esindaja tõendanud, et lapse igakuised vältimatud kulud oleksid 1000 eurot

kuus või et kostjalt nõutav 500 euro suurune elatis oleks põhjendatud. Kostja leiab, et lapse

usutavad igakuised kulud on 600 eurot ning mõlema vanema kanda peaks jääma sellest 300

eurot kuus. Seetõttu palub kostja mõista elatis välja maksimaalselt 300 eurot kuus, märkides

ühtlasi, et ta on valmis jätkama ka lapse trennikulude kandmist.

4. Asjas toimus 8.6.2026 eelistungina korraldav istung, millisel pooled rääkisid läbi

kokkuleppe tingimused ning palusid kohtult aega üks nädal selle vormistamiseks,

allkirjastamiseks ja kohtule esitamiseks.

5. Pooled esitatid 10.6.2026 allkirjastatud kompromissi, mille kohaselt kostja maksab hagejale

alates 1.4.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 17.2.2030) igakuiselt elatist

seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kostja tasub elatise hageja seadusliku esindaja

arvelduskontole iga kalendrikuu 15.kuupäevaks. H. K. kohustub kostjat teavitama oma

pangakonto andmete muudatustest. Lisaks igakuisele elatisele tasub kostja iga kuu hageja

padelitrenni tasu (hetkel 90 eurot kuus), hageja telefoniarve ja hageja mängukonsooli

Playstation järelmaksu kuni järelmaksu lõppemiseni. Kostja kohustub hiljemalt 31.7.2026

tasuma hageja seadusliku esindaja arveldusarvele ühekordse elatise makse rahalise hüvitise

summas 1000 eurot hageja uue toa sisustuse eest. Hageja uue toa sisustuse valivad välja

hageja ja H. K. ühiselt. Hagejat puudutavad suuremad kulud (nt sünnipäevapeo kulud, kooli

ekskursioonid, kooliga seotud kulud jne) kooskõlastavad vanemad enne vastava kulu

kandmist ning kulu tegemise kokkuleppe korral kohustuvad vanemad vastava kulu kandma

võrdsetes osades. Pooled on kokku leppinud, et neil puuduvad käesoleva tsiviilasja eseme

osas kompromissilepingus nimetamata rahalised nõuded üksteise suhtes. Pooled on kokku

leppinud, et tsiviilasja nr 2-26-2853 menetluskulud jäävad poolte endi kanda. H. K. (hageja

seadusliku esindajana) ja M. L. paluvad kohtul käesoleva kompromissi kohtuistungit

pidamata kinnitada ning käesolevas asjas menetluse lõpetada. Pooled on kokku leppinud, et

nad loobuvad käesolevat kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise

õigusest. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise

õiguslikest tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada

hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtule esitatud

kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu

rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4

kohaselt.

7. Kohus selgitab pooltele TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgi, mille

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti. Pooled avaldasid kirjalikus kokkuleppes, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile

arusaadavad. Kohus rahuldab poolte taotluse ja kinnitab kompromissi kirjalikus menetluses

ning lõpetab tsiviilasja nr 2-26-2583 menetluse.

Menetluskulud

8. Menetlust lõpetavas lahendis tuleb kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi

sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled

ei ole teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Märgitu on

kooskõlas ka TsMS § 164 lg-ga 1, mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab

kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas

vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

9. TsMS § 661 lg 4 lubab pooltel kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistasid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik