3-26-342/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Virgo Saarmets ja Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

11.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-342

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla vastu

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.02.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X määruskaebus menetlusse.

2. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

3. Jätta Tallinna Halduskohtu 09.02.2026 määrus kuriteoteadet puudutavas osas

muutmata. Ülejäänud osas halduskohtu määrus tühistada ning saata asi tagasi

halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

4. Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 08.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu.

Kaebuse väidete kohaselt lõhkus kaaskinnipeetav 23.01.2026 valvuri silme all kaebaja

televiisori. Eelmine samasugune juhtum oli novembris 2025. Kaks lähestikku toimunud

sündmust näitab vangla suutmatust tagada kinnipeetava vara turvalisus ning vangla peab

võtma vastutuse kahjude eest. Hiljem samal päeval toimus kaebaja ja kaaskinnipeetava

vahel konflikt. Kohale saabunud valvurid ei uskunud kaebaja versiooni ega reageerinud

kaebaja palvele fikseerida televiisori lõhkumine. Valvurid asusid hoopis kaebajat

jõhkralt peksma ning ründama, tekitades valu ja kannatusi, mis on hiljem

tervishoiutöötaja poolt tuvastatud. Kaebaja esitab kuriteoteate ning nõuab temale

tekitatud varalise kahju hüvitamist. Esimese lõhutud televiisori eest tuleb vanglal

hüvitada 189,90 eurot ja teise eest 107,50 eurot.

3-26-342

2. Tallinna Halduskohus tagastas 09.02.2026 määrusega kaebuse, kuna asja

lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1, § 121 lg 1 p 1).

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 16 lg 1 järgi menetlevad kriminaalasju maakohus,

prokuratuur ja uurimisasutus. KrMS § 381 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanul õigus esitada

kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi

kriminaalmenetluses. Kannatanu võib tsiviilhagis esitada mh kahju hüvitamise nõude avaliku

võimu kandja vastu, mida oleks võimalik esitada halduskohtumenetluses.

Kaebusest nähtuvalt pandi vanglas toime süütegu, millisel juhul ei vaata halduskohus vastavat

pöördumist (kaebust) läbi. Kaebajal tuleb esitada süüteo teade Politsei- ja Piirivalveametile.

3. X esitas 09.02.2026 Tallinna Ringkonnakohtule menetluse taastamise avalduse

(määruskaebuse) Tallinna Halduskohtu 09.02.2026 määruse peale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. X avaldab 09.02.2026 Tallinna Halduskohtule adresseeritud ja menetluse

taastamise avaldusena pealkirjastatud pöördumises rahulolematust kaebuse

tagastamisega ja kohtu juhisega pöörduda politseisse. Kuna kaebuse tagastamise

määruse peale sai esitada mitte menetluse taastamise avalduse, vaid määruskaebuse, on

kaebaja 09.02.2026 avalduse alusel algatatud Tallinna Ringkonnakohtus

määruskaebemenetlus. Tõlgendades kaebaja avaldust HKMS § 2 lg 4 kohaselt

kooskõlas kaebaja eesmärgiga, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja soovib taotleda

halduskohtu määruse tühistamist põhjusel, et tema arvates peab asja lahendama

halduskohus. Seega vastab määruskaebus miinimumnõuetele ja ringkonnakohus võtab

selle HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

5. Halduskohus leidis õigesti, et ta ei ole pädev lahendama kuriteoteadet. KrMS § 195

lg 1 kohaselt esitatakse kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile.

6. Vangla tegevuse peale esitatud nõuete lahendamine on aga halduskohtu pädevuses.

Asjaolu, et kaebaja väitel on vanglateenistuja oma tegevusega toime pannud kuriteo, ei

tähenda, et kinnipeetav ei saaks esitada halduskohtule kaebust vanglateenistuja sama tegevuse

peale halduskohtusse, kui tegemist on avalik-õiguslikus suhtes sooritatud toiminguga. Võimalik

kriminaalmenetlus ning selle tulemus ei asenda üksikisiku halduskohtumenetluses kasutatavaid

õiguskaitsevahendeid. Samuti ei välista võimalus esitada vangla tegevusega seoses tsiviilhagi

kriminaalmenetluses, kui see peaks alustatama, kinnipeetava õigust esitada avalik-õiguslikus

suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõuet halduskohtusse. Praegusel juhul on kaebaja kaebuses

kirjeldanud nii vangla vastutust kaebaja ees vanglas julgeoleku tagamisel (kaebaja vara suhtes

toime pandud ründe tõkestamata jätmine) kui ka vanglaametnike poolt kaebaja suhtes üleliigse

jõu kasutamisel. Mõlemal juhul on vaidlusalune õigussuhe avalik-õiguslik ning nendest

tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtu pädevuses, v.a vanglateenistujate tegude suhtes

süüteomenetluse toimetamine (HKMS § 4 lg 1).

7. Eelneva põhjal tuleb jätta halduskohtu määrus kuriteoteadet puudutavas osas

muutmata. Ülejäänud osas tuleb määrus tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule

ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)