1-26-4307/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-26-4307

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTIIVOSA

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-26-4307

Kohtunik

Mairi Heinsalu

Kohtuistungi sekretär

Keidi Männama

Kriminaalasi

Sergei Birulja süüdistuses KarS § 415 lg 1 ja § 4182 lg 1

järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Elle Karm

Süüdistatav

Sergei Birulja

isikukood 37508190325; määratlemata kodakondsus;

elukoht xxx; xxxharidus; emakeel vene keel, valdab

eesti keelt; töökoht xxx; üks kehtiv kriminaalkaristus:

Harju Maakohtu 24.11.2025 otsusega nr 1-25-4991

karistatud KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud,

mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. KarS

§ 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kinnipidamise

aeg 1 päev ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 kuud ja

29 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäeti

vangistus täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta.

Katseaja algus oli 24.11.2025.

Kahtlustatavana kinni peetud alates 10.06.2026 kell

13.10

Tõkend

Puudub

Kaitsja

Kadi Sitska (süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu

kohtuistungist)

1-26-4307

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ning §-dest 306,

311 ja 313, maakohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Sergei Birulja KarS § 4182 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2

aastat vangistust.

2. Süüdi tunnistada Sergei Birulja KarS § 415 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2

aastat ja 2 kuud vangistust.

3. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista

liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 10.06.2026 – 11.06.2026, s.o 2

päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2

aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

5. KarS § 65 lg 1 järgi moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 24.11.2025 otsusega nr

1-25-4991 mõistetud, kuid ärakandmata karistusega, s.o 3 kuud ja 29 päeva

vangistust.

6. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista

liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

7. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

Sergei Birulja ei pane 2 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

8. KarS § 51 alusel kohaldada Sergei Birulja suhtes lisakaristust, võttes Sergei Biruljalt

ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse 5

aastaks.

9. Katseaja alguseks lugeda Harju Maakohtu kohtuotsuse nr 1-25-4991 kuulutamise

päev 24.11.2025.

10. Vabastada isik kinnipidamiselt kohtusaalis.

11. Asitõend: püstolkuulipilduja PPŠ-41 nr БВ 7224 lukk, mis asub Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1,

Tallinn, konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja § 421 alusel ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p

4 alusel.

12. Asitõendid: relva käepideme plastikosad 2 tk; kelgupeataja metallist osad;

signaalhoiatus püstol Ekol Firat Compact; pneumopüstol 04-4c-084509-04;

signaalpadrun 8 tk; signaalpüstol kъ246 1971.a; paukpadrunid kaliiber 9x17 (47 tk);

paukpadrunid 7,62x39 (183 tk); paukpadrunid 5,45x39 (54 tk); paukpadrunid

5,56x45 (10 tk); kuulipilduja lindi metallist osa; paukpadrun 9mm (2 tk); PPSH-41

püstolkuulipilduja salved (2 tk), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, hävitada

süüdistatava nõusolekul ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

1-26-4307

13. Asitõendid: tunnistus medali kohta ja teenetemärk (rist), mis asuvad Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1,

Tallinn, hävitada nende omaniku X nõusolekul ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

14. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Sergei Biruljalt riigituludesse

esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2365 eurot; KrMS § 175

lg 1 p 3 alusel tulirelva ekspertiisi nr 26E-TB00010-01 teostamise kulu 672 eurot ja §

175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu osutatud õigusabi eest summas 178,56 eurot, so kokku

summas 3215,56 eurot.

15. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud summas 3215,56 eurot

tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt:

esimesed 11 kuud kuulub igakuiselt tasumisele 267,96 eurot ning 12. kuul 268 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK AS-is

EE351010052031000004, SWEDBANK AS-is EE522200221013264447, LUMINOR

BANK AS-is EE401700017002872300, LHV PANK AS-is EE957700771001523585

ning makse tegemisel märkida viitenumber 99926700020776 ja selgitus „Sergei

Birulja kriminaalasi 1-26-4307, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine

maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata,

hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses

täitemenetluses.

16. Kohtuotsus anda süüdistatavale ja edastada prokurörile, kaitsjale ja Politsei- ja

Piirivalveametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule

viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib

esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki

2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu

ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Sergei Biruljat süüdistatakse sõjarelva olulise osa ebaseaduslikus käitlemises, mis seisneb

selles, et tema omandas 2005. aastal ja hoidis kuni 01.10.2025 Tallinnas Võidujooksu 7f

asuvas garaažiboksis nr 130 tulirelva olulise osa hulka kuuluvat kasutuskõlbulikku 7,62x25

mm püstolkuulipilduja PPŠ-41 nr БB 7224 lukku.

RelvS § 3 lg 3 kohaselt on sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel

kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi

üks oluline osa.

1-26-4307

RelvS § 83² lg 1 tähenduses on sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona,

lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine käesoleva peatüki tähenduses sõjarelva,

relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona valmistamine, võõrandamine,

soetamine, kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja hävitamine või sõjarelva

parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine.

RelvS § 83³ lg 1 p 1 kohaselt sõjarelvade liigitusse saavad kuuluda ka käsitulirelvad.

RelvS § 83³ lg 3 kohaselt sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona

ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustava loetelu ja liigituse

kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.

RelvS § 83³ lg 3 alusel kehtestatud määruse „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva

laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide

täpsustav loetelu ja liigitus“ § 2 lg 1 kohaselt Relvaseaduse § 833 lõike 1 punktis 1 nimetatud

käsitulirelv (edaspidi käsitulirelv) on kuni 20 mm kaliibriga tulirelv, mis ei ole püsivalt

relvaalusele kinnitatud või mida inimene suudab kanda ja käsitseda ilma täiendava

varustuseta.

Sama määruse § 2 lg 2 p 1 kohaselt on käsitulirelvaks muuhulgas vintraudne

automaattulirelv kaliibriga kuni 12,7 mm.

Sama määruse § 3 lg 1 kohaselt on käsitulirelva osad ja olulised osad Relvaseaduse § 201

lõikes 1 nimetatud osad koos sulguriga ning määruse § 3 lg 2 kohaselt on käsitulirelva

olulisteks osadeks relvaseaduse § 21 lõikes 1 nimetatud olulised osad.

RelvS § 21 lg 1 kohaselt on tulirelva olulised osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda,

sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel,

lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge

need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud.

RelvS § 20 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel

päästikule vajutamisel saab sooritada valangu.

RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis käesoleva

seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.

Püstolkuulipilduja PPŠ-41 on sõjarelvade hulka kuuluv automaatkäsitulirelv, mille käitlemist

reguleerib RelvS § 832 lg 3 kohaselt riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri

määrus „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende

osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus.“ Määruse § 1

lg 1 kohaselt on sõjarelvade käitlemine reguleeritav üksnes eraõigusliku juriidilise isiku poolt.

RelvS §8333 lg 1 ja 2 kohaselt on sõjarelvade käitlemiseks vajalik tegevusluba, sealjuures § 2

sõnastuse kohaselt saab sellist õigust omandada üksnes ettevõtja. Eestis kehtivad õigusaktid ei

võimalda eraõiguslikel isikutel käidelda (sealhulgas valmistada, vedada, ladustada jm)

sõjaväerelvi, laskemoona ja lahingumoona ning muud sõjalist kaupa. Sergei Biruljal puudub

õigustav luba sõjarelva olulise osa käitlemiseks.

1-26-4307

Seega pani Sergei Birulja toime sõjarelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS

§ 418² lg 1 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo.

Lisaks süüdistatakse Sergei Biruljat selles, et tema alates täpselt tuvastamata ajast kuni

01.10.2025 hoidis ebaseaduslikult, olles füüsiline isik ja omamata vastavat ettevõttele

mõeldud tegevusluba, aadressil Võidujooksu tn 7f, Tallinn asuvas garaažiboksis nr 130

lõhkepaketti „ALP-10“, mida kasutatakse või kohandatakse vastase elavjõu ja lahingutehnika

kahjustamiseks või hävitamiseks.

Kaitseministri määruse „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona

ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“ §

8 lg 1 p 10 kohaselt liigitatakse lahingumoonaks muuhulgas lõhkepaketti.

RelvS § 832 lg 1 kohaselt sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja

nende olulise osa käitlemine käesoleva peatüki tähenduses on sõjarelva, relvasüsteemi,

sõjarelva laskemoona ja lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine, kandmine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja hävitamine või sõjarelva parandamine,

ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine.

RelvS § 833 lg 2 kohaselt on lahingumoon, välja arvatud laskemoon, käesoleva seaduse

tähenduses lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või

plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab

kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks,

lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks.

RelvS § 832 lg 3 kohaselt kehtestab sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja

lahingumoona käitlemise nõuded ja korra riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

Kaitseministri määruse „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona

käitlemise nõuded ja kord“ lg 1 kohaselt reguleeritakse määruses sõjarelva, relvasüsteemi,

sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemist üksnes eraõigusliku juriidilise isiku

(edaspidi ettevõtja/ettevõte) poolt. Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona,

lahingumoona ja nende oluliste osade käitlemine majandustegevusena majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduse tähenduses on lubatud üksnes RelvS § 8333 sätestatud tegevusloa

alusel, mida saab eelmainitud kaitseministri määruse § 2 sõnastuse kohaselt omandada üksnes

ettevõtja. Eestis kehtivad õigusaktid ei võimalda eraõiguslikel isikutel käidelda (sealhulgas

valmistada, vedada, ladustada jm) sõjaväerelvi, laskemoona ja lahingumoona ning muud

sõjalist kaupa.

Seega pani Sergei Birulja toime lahingumoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 415

lg 1 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Süüdistatava Sergei Birulja, tema kaitsja Kadi Sitska ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe

järgi on Sergei Biruljale mõistetavaks karistuseks KarS§ 418² lg 1 järgi vangistus 2 aastat

1-26-4307

ning KarS § 415 lg 1 järgi vangistus 2 aastat ja 2 kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks 2

aastat 2 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 10.-11.06.2026, s.o 2 päeva

karistusaja hulka ja kanda jääb 2 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 24.11.2025 otsusega nr 1-25-

4991 mõistetud karistusega, s.o 3 kuud 29 päeva vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks 2

aastat 1 kuu 28 päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Sergei

Birulja ei pane 2 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse nr 1-25-4991 kuulutamise päev 24.11.2025.

KarS § 51 alusel võtta Sergei Biruljal lisakaristusena ära relva ja laskemoona soetamise,

hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus 5 aastaks.

Menetluskulud

Kokkuleppe kohaselt on kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tulirelva

ekspertiisi nr 26E-TB00010-01 teostamise kulu 672 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsja Kadi Sitska tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 178,56 eurot

ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha, mis I astme kuriteos süüdimõistmise

korral on 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2365 eurot.

KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt väljamõistmisele täies

ulatuses, s.o summas 3215,56 eurot ja tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav Sergei Birulja kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub

sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab

kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti

kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Sergei Birulja KarS§ 418² lg 1 ja § 415 lg 1 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokkulepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane

karistus.

Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele.

Asitõendid

Püstolkuulipilduja PPŠ-41 nr БВ 7224 lukk, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, konfiskeerida KarS § 83 lg

4 ja § 421 alusel ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

1-26-4307

Relva käepideme plastikosad 2 tk; kelgupeataja metallist osad; signaalhoiatus püstol Ekol

Firat Compact; pneumopüstol 04-4c-084509-04; signaalpadrun 8 tk; signaalpüstol kъ246

1971.a; paukpadrunid kaliiber 9x17 (47 tk); paukpadrunid 7,62x39 (183 tk); paukpadrunid

5,45x39 (54 tk); paukpadrunid 5,56x45 (10 tk); kuulipilduja lindi metallist osa; paukpadrun

9mm (2 tk); PPSH-41 püstolkuulipilduja salved (2 tk), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, hävitada

süüdistatava nõusolekul ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Tunnistus medali kohta ja teenetemärk (rist), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, hävitada nende omaniku X

nõusolekul ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mairi Heinsalu

Kohtunik