3-26-1402/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-1402

Määruse kuupäev

11. juuni 2026

Kohtunik

Kadri Vool

Kohtuasi

X kaebus mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1-2 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. X esitas 30. oktoobril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Justiits- ja

Digiministeeriumi, Harju Maakohtu, Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ning Tallinna

linna vastu mittevaralise kahju hüvitise 3 000 000 eurot välja mõistmiseks (haldusasja nr

3-25-3885). Kaebaja peab tema õigusi rikkuvaks kohtumenetluste ja lepitusmenetluse

venimist, lastekaitsetöötaja poolt kohtumenetluses valeandmete esitamist, lastele hariduse

mittevõimaldamist, töö ja elatusvahenditeta jätmist, liikumispiirangu seadmist, laste ema ja

tööandja õigusvastast käitumist. Koos kaebusega esitati menetlusabi taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi taotlus esindaja määramiseks.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 14. novembri 2025. a määrusega haldusasjas nr 3-25-3885

kaebaja riigi õigusabi taotluse ning andis talle riigi õigusabi kohtuasjas õigusdokumendi

(kaebuse) koostamiseks ja halduskohtu menetluses esindamiseks.

3. Tallinna Halduskohus andis 24. märtsi 2026. a määrusega haldusasjas nr 3-25-3885

kaebuse Tartu linna, Miina Härma Gümnaasiumi (MHG) ning HTM-i puudutavas osas üle

kohtualluvuse järgi Tartu Halduskohtule. Samuti tagastas kohus kaebuse osas, milles kaebaja

taotles kahju hüvitamist kohtu tegevuse eest, Tallinna linna lastekaitsetöötaja tegevuse eest,

riikliku perelepitusmenetluse venimise eest, laste ema ja tööandja õigusvastase tegevuse eest,

ning jättis kaebuse muus osas käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

Lisaks lõpetas kohus kaebajale riigi õigusabi andmise ja vabastas vandeadvokaat Andrei

Matvejevi riigi õigusabi andmise kohustusest.

4. Tartu Halduskohus registreeris talle saabunud haldusasja numbriga 3-26-1402.

5. Tartu Halduskohus jättis 11. mai 2026. a määrusega kaebuse käiguta, andes selles

esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei

ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja

läbivaatamist.

7. Tartu Halduskohtu 11. mai 2026. a määrusega jäeti X kaebus käiguta ning teda kohustati

viie päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinevad

puudused, s.o teada andma, kes on kaebajad, täpsustama vaidlusaluste haldusaktide ja/või

toimingute sisu ja kuupäeva ning välja tooma kaebuse faktilise põhjenduse, nõutavate

hüvitiste suurused ja selgitama, milles seisneb kahju ja millises vormis kaebaja asja läbi

vaatamist soovib. Kaebetähtaja ületamisel tuli kaebajal mh esitada tähtaja ennistamise taotlus.

8. Arvestades, et kaebajale saab 11. mai 2026. a määruse kätte toimetatuks lugeda 2. juunil

2026 (vt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 3141 lg 2), siis hakkas kaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamise tähtaeg kulgema 3. juunil 2026 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli

8. juuni 2026. Käesoleva ajani ei ole kaebaja puudusi kõrvaldanud ega kohtule vastanud.

9. Kohtu hinnangul ei vasta esitatud kaebus HKMS §-de 37-39 nõuetele ning kaebust ei ole

võimalik menetleda, kuivõrd kaebaja ei ole vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 6 täpsustanud,

millised on vaidlusalused toimingud ja haldusaktid.

10. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda vaidluse eset sisustama. HKMS § 2 lg 3 kohaselt

lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses,

kusjuures avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Samuti määravad

HKMS § 41 lg 1 järgi vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt

HKMS §-le 37 ja kaebuse alus, ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei

ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.

11. Kohtule vastamata jätmisest võib ka järeldada, et kaebaja ei ole enam huvitatud tema

kaebuse läbivaatamisest. Kohus ei pea lahendama asja, mille menetlemise vastu kaebaja enam

huvi ei tunne.

12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 43 lg

2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

13. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

14. Kaebaja ja kolmandate isikute eraelu kaitseks asendab kohus HKMS § 175 lg 3 alusel

avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)