2-26-3626/55 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Margit Jäätma, Hele Kaldma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. juuni 2026

Tsiviilasja number

2-26-3626

Tsiviilasi

Piiratud Vastutusega SCE E-Piim avaldus

saneerimismenetluse algatamiseks

Saneerimismenetluse algatamise otsustamine

Ajutise pankrotihalduri nimetamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. aprilli 2026 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Piiratud Vastutusega SCE E-Piim määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Piiratud Vastutusega

SCE E-Piim (rk 14922341)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 23. aprilli 2026 määrus täielikult ja saata tsiviilasi

saneerimismenetluse algatamise otsustamiseks (maakohtu määruse resolutsiooni

p 1) maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Piiratud Vastutusega SCE E-Piim määruskaebus rahuldada.

3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. mai 2026 määrus käesoleva määruse

jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (saneerimisseaduse (SanS) § 10 lg 4).

ASJAOLUD

1. Piiratud Vastutusega SCE E-Piim (edaspidi nimetatud ka SCE E-Piim, ettevõtja, ühistu või

võlgnik) esitas 13. veebruaril 2026 maakohtule saneerimisavalduse. Avalduse kohaselt on

ühistul vaatamata käibe kasvule ja strateegilistele investeeringutele uude tootmisvõimekusse

(tütarühingu AS E-Piim Tootmine tehas) tekkinud likviidsuskriis, mis ohustab ühistu

pikaajalist jätkusuutlikkust ja võimet täita kohustusi võlausaldajate, lepingupartnerite ja oma

liikmete ees.

Hordeum OÜ esitas 16. veebruaril 2026 kohtule avalduse ettevõtja pankroti

väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-26-3800), mis liideti ühte menetlusse ettevõtja

saneerimisavaldusega (käesolev tsiviilasi). Pankrotiavalduse järgi on võlausaldajal ettevõtja

vastu sissenõutavaks muutunud nõue 15 989,53 eurot, millele lisandub viivis. Maakohus jättis

4. märtsi 2026 määrusega saneerimisavalduse käiguta ja määras ettevõtjale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks: 1) ettevõtja 2025. a majandusaasta raamatupidamise aastaaruande ja selle

lisade esitamiseks, lähtudes raamatupidamise seaduse (RPS) § 15 lg-st 2; 2) ettevõtja

majanduslike raskuste põhjuste selgitamiseks; 3) põhistamiseks, et ettevõtja ei ole püsivalt

maksejõuetu ja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist võimalik; 4) saneerimiskava

projekti ja rahavoogude prognoosi esitamiseks.

Ettevõtja seaduslik esindaja avaldas 25. märtsil 2026 ärakuulamisel, et ühistu roll on esindada

piimatootjaid – ühistul on 120 liiget, kellest 38 tegutsevad jätkuvalt ühistu kaudu. Ühistu

kogub liikmetelt piima, müüb edasi ja maksab piimatootjatele. Väiksemad tootjad ei ole

võimelised lepingutega tegelema. Ühistu on kaalunud kriisiplaani, kus ollakse ainult

esindajaks lepingu sõlmimisel ja logistika korraldamisel. Ettevõtja saab hakkama jooksvate

kulude kandmisega (liising, maksud, tööjõukulud), kuid ei suuda teenindada vanu võlgu.

Võlad on tütarettevõtja tehastesse müüdud suurte piimakoguste eest. Paljud farmerid peavad

tegevuse lõpetama, kui neil puudub võimalus võlgu ühistult tagasi saada. Ühistule on esitatud

viis pankrotihoiatust.

Maakohus andis 25. märtsi 2026 määrusega ettevõtjale tähtaja esitada 1) ettevõtja liikmete

üldkoosoleku otsus saneerimisavalduse esitamise kohta; 2) ettevõtja 2025. a majandusaasta

raamatupidamise aastaaruanne ja selle lisad lähtudes RPS § 15 lg-st 2; 3) ettevõtja

tütarettevõtete aktsiate ja osade väärtus, võttes arvesse tütarettevõtja AS E-Piim Tootmine

(pankrotis) suhtes algatatud pankrotimenetlust; 4) seisukoht Hordeum OÜ pankrotiavaldusele.

Ettevõtja esitas 13. aprillil 2026 ettevõtja erakorralise üldkoosoleku hääletusprotokolli,

auditeerimata 2025. a majandusaasta aruande ja vastuse Hordeum OÜ pankrotiavaldusele.

Ettevõtja jäi saneerimisavalduse juurde. Ühistu liikmete 13. aprilli 2026 üldkoosolekul

otsustati kiita heaks esitatud saneerimisavaldus ning avaldati veendumust

saneerimismenetluse vajalikkuses ja valmisolekut töötada välja toimiv saneerimisplaan (poolt

37 häält (59%), vastu 16 häält (25%), erapooletuid 8 häält (13%), 2 liiget ei hääletanud).

Maakohus tegi 17. aprillil 2026 ettepaneku ettevõtja suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks ja

andis tähtaja esitada hiljemalt 21. aprilliks 2026 seisukoht, kas ettevõtja on nõus, et kohus

käsitleb ettevõtja saneerimisavaldust pankrotiavaldusena (saneerimisseaduse (SanS) § 8 lg 3).

Ettevõtja palus 21. aprilli 2026 vastuses kohtule rahuldada saneerimisavaldus, alternatiivselt,

kui kohus tõendab veenvalt 17. märtsi 2026 kohtunõudes esitatud ühistu maksejõuetuse

püsivuse argumendi, nõustuda saneerimisavalduse käsitlemisega pankrotiavaldusena.

22. aprilli 2026 määrusega jättis maakohus Hordeum OÜ pankrotiavalduse menetlusse

võtmata seoses avaldusest loobumisega. Võlausaldaja teatas, et on saavutanud võlgnikuga

kokkuleppe nõude tasumiseks.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus jättis 23. aprilli 2026 määrusega ettevõtja avalduse saneerimismenetluse

algatamiseks rahuldamata (määruse p 1) ja võttis menetlusse ettevõtja pankrotiavalduse ning

nimetas ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Anne Tammeri. Ajutist pankrotihaldurit

kohustati esitama hiljemalt 2. juuniks 2026 kohtule kirjalik aruanne ja arvamus võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 kohaselt

(määruse p-d 2-4).

Maakohus peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja tsiviilkohtumenetlused,

milles võlgnik osaleb menetlusosalisena, ning keelas võlgnikul ajutise pankrotihalduri eelneva

kirjaliku nõusolekuta kogu vara (sh pangakontode ja võlgnikule kuuluvate osaluste)

käsutamise ning kõigi tehingute tegemise, mille tagajärjel võlgniku vara väheneb või

koormatakse.

Määruse kohaselt ületavad ühistu lühiajalised võlakohustused käibevara. Käibevarast

moodustavad suurima osa nõuded tütarettevõtja AS E-Piim Tootmine vastu. Varanimekirja

järgi on ühistul seisuga 31. detsember 2025 debitoorne võlgnevus kokku 18 590 879 eurot,

millest 17 778 721 eurot moodustavad nõuded AS E-Piim Tootmine vastu. Ettevõtjal on

pikaajalisi finantsinvesteeringuid ca 23 miljonit eurot, millest suurima osa moodustavad

tütarettevõtete aktsiad ja osad soetusmaksumusega enam kui 19 miljonit eurot.

Ettevõtja esitas saneerimisavalduse 13. veebruaril 2026, kaks päeva varem esitas

tütarettevõtja pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-26-3356). Ettevõtja on saneerimisavalduses

jätnud AS E-Piim Tootmine püsiva maksejõuetuse mõju saneerimismenetlusele põhistamata.

23. märtsi 2026 vastuses on ettevõtja selgitanud, et makseraskused on tingitud AS-st E-Piim

Tootmine, kellest sõltuvad ühistu rahavood. Ettevõtja hinnangul on ühistu tegevus jätkuv ka

AS-i E-Piim Tootmine pankroti korral ja ka juhul, kui tütarettevõtja Paide tehas müüakse

enampakkumisel.

Kohus leidis, et ettevõtja ei ole oma seisukohta põhistanud ega esitanud prognoosi, millest

saaks järeldada ettevõtja suutlikkust jätkata sama ärimudeliga AS E-Piim Tootmine

(pankrotis) pankrotimenetluse kestel ja selle lõppedes.

Ettevõtja püsiva maksejõuetuse tuvastamisel tuleb lisaks ettevõtja majandustulemustele

hinnata tütarettevõtja pankrotimenetluse mõju ettevõtja finantsseisundile ja jätkusuutliku

majandamise võimalikkusele. Kohus leidis 25. märtsi 2026 määruses, et AS E-Piim Tootmine

(pankrotis) pankrotimenetlusega kaasneb ühistul vajadus hinnata alla ja korrigeerida bilansis

kajastatud tütarettevõtja aktsiate väärtus. Kohtu hinnangul põhjustab AS-i E-Piim Tootmine

pankroti väljakuulutamine ja pankrotivara müümine ühistu bilansilise maksejõuetuse.

Ettevõtja 2025. a majandusaasta aruande (auditeerimata) bilansi andmetel oli ettevõtjal

seisuga 31. detsember 2025 vara summas 32 213 885 eurot. Käibevara moodustavad raha

pangas ja kassas 23 999 eurot, nõuded ja ettemaksed 24 896 897 eurot ning varud 184 209

eurot, kokku 25 105 105 eurot. Põhivara moodustavad finantsinvesteeringud summas 3 509

597 eurot, nõuded ja ettemaksed 3 428 159 eurot, materiaalsed põhivarad 135 528 eurot ja

immateriaalsed põhivarad 35 496 eurot, kokku 7 108 780 eurot. Ettevõtja on varad seisuga 31.

detsember 2025 ümber hinnanud ja arvestanud AS E-Piim Tootmine (pankrotis) aktsiate

väärtuseks 0 eurot. Seega on investeering AS E-Piim Tootmine (pankrotis) aktsiatesse

muutunud väärtusetuks ning selle arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid.

Ettevõtjal on 31. detsembri 2025 seisuga kohustusi 32 900 783 eurot, sh lühiajalised

laenukohustused 32 651 758 eurot ja pikaajalised kohustused 249 025 eurot. Seisuga 31.

detsember 2025 oli omakapital -686 898 eurot (32 213 885 – 32 900 783).

2025. a majandusaasta kahjum oli 16 542 142 eurot, millest 15 879 100 eurot moodustab

tütarettevõtja AS E-Piim Tootmine (pankrotis) aktsiate väärtuse ümberhindamine. Seega

põhjustas varade allahindamine ettevõtja bilansilise maksejõuetuse PankrS § 1 lg 3 mõttes.

AS E-Piim Tootmine (pankrotis) pankrotimenetluses on ettevõtja esitanud nõude summas 24

177 544,73 eurot. Kohus ei nõustunud ettevõtja seisukohaga, et saneerimine võimaldab

ühistul säilitada oma tegevuse ja realiseerida oma nõudeid (sh nõuet AS E-Piim Tootmine

vastu) viisil, mis võimaldab suuremaid tagasimakseid võlausaldajatele. AS E-Piim Tootmine

(pankrotis) pankrotimenetluses 6. aprillil 2026 toimunud võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul otsustati lõpetada AS E-Piim Tootmine (pankrotis) tegevus ja võlgnik kui

juriidiline isik pärast ettevõtete müüki ning likvideerida võlgnik pankrotimenetluse lõpuks.

Üldkoosolek andis pankrotihalduritele nõusoleku pankrotivara müügiks avalikul

elektroonilisel enampakkumisel. Pankrotihaldurite esitatud andmete põhjal ei ole ette näha, et

pankrotimenetluses on võimalik rahuldada pandiga tagamata nõudeid või teha seda

märkimisväärses ulatuses. Seega on ettevõtja pandiga tagamata nõude rahuldamine

pankrotimenetluses tõenäoliselt perspektiivitu, isegi kui nõuet pankrotimenetluses

tunnustatakse. Ettevõtja bilansis on jätkuvalt varana kajastatud nõuded AS E-Piim Tootmine

(pankrotis) vastu. AS E-Piim Tootmine (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäävad

nõuded tuleb bilansist maha kanda. Nõudeid AS E-Piim Tootmine (pankrotis) vastu tuleb

käsitada ebatõenäoliselt laekuvana ja neid ei saa arvestada varana, mille arvelt saab rahuldada

võlausaldajate nõudeid.

Ettevõtja 23. märtsil 2026 esitatud rahavoogude prognoosi eelduseks on, et Paide tehas jätkab

tööd. Ettevõtja ei ole veenvalt selgitanud, kuidas kavatsetakse tegevust jätkata ja saavutada

saneerimiskava täitmiseks vajalik rahavoog olukorras, kus tütarettevõtte vara müüakse

enampakkumisel pankrotimenetluse käigus hetkel teadmata isikutele ja tingimustel. Vara

võõrandamisel pankrotivarasse laekuvad vahendid katavad eelkõige pankrotimenetluse kulud

ja pandipidajate nõuded. Saneerimisavalduses on analüüsimata jäetud vähem soodsad arengud

ning täielikult puudub tooraine ja toodangu hinnakõikumiste jm tururiskide analüüs. Ettevõtja

ei ole selgitanud, mille põhjal ta prognoosib, et ettevõtja järgmise kümne aasta tegevuskulud

kokku on ligi viis korda väiksemad kui 2024. ja 2025. a tegevuskulud. Samuti ei selgu,

milliste tegevuste arvelt oleks võimalik saavutada sedavõrd mahukas positiivne rahavoog,

mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõuded mõistlikus ulatuses (ca 50% 32

miljonist) ja mõistliku pikkusega 5-aastase saneerimiskava raames.

Kohus leidis, et ettevõtja rahavoogude prognoosi põhjal ei saa pidada saneerimismenetlusega

makseraskuste ületamist võimalikuks. Ettevõtja brutokasum oli 2024. a-l 614 594 eurot ja

2025. a-l 86 537 eurot, millest tuleb kanda ka ettevõtte muud tegevuskulud, mis on ilmselgelt

ebapiisav kohustuste tasumiseks. Lätis asuva tütarettevõtja ja kinnistute müük võimaldaks

ettevõtja prognoosi kohaselt tasuda ca 4 miljonit eurot. Esitatud andmetel kuulub ettevõtjale

üksnes Lätis asuva iseseisva äriühingu ainuosalus, mitte kinnistud või muu materiaalne vara.

Kohus jõudis saneerimisavalduse ja ettevõtja poolt täiendavalt esitatud andmete analüüsimisel

järeldusele, et ettevõtja on PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 mõttes püsivalt maksejõuetu, mistõttu ei ole

SanS § 8 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus saneerimismenetluse algatamiseks täidetud.

Kohus tegi ettepaneku saneerimisavalduse käsitamiseks pankrotiavaldusena. Ettevõtja on

kohtule teada andnud, et kui kohus tõendab veenvalt 17. märtsi 2026 kohtunõudes esitatud

ühistu maksejõuetuse püsivuse argumendi, nõustub ettevõtja saneerimisavalduse käsitamisega

pankrotiavaldusena. Kohus leidis, et ettevõtja püsiv maksejõuetus on eelnevaga tõendatud,

ning käsitas 13. veebruari 2026 saneerimisavaldust võlgniku pankrotiavaldusena.

Alternatiivse taotluse esitamisega on ettevõtja möönnud püsiva maksejõuetuse võimalust ja

sellest tulenevat juhatuse liikme kohustust esitada pankrotiavaldus. Kohus jättis SanS § 8 lg 3

kolmanda lause kohaselt saneerimisavalduse rahuldamata ja võttis menetlusse võlgniku

pankrotiavalduse.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue

määruse tegemist, millega rahuldatakse ettevõtja avaldus saneerimismenetluse algatamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saanud kohus ajutist haldurit määrata, sest SanS § 8

lg 3 eeldused ei olnud täidetud. SanS § 8 lg 3 järgi eeldab ettevõtja saneerimisavalduse

käsitamine pankrotiavaldusena ettevõtja nõusolekut. 21. aprilli 2026 vastuses alternatiivselt

ehk tingimuslikult antud nõusolek ei vasta SanS § 8 lg-le 3. Kohus oleks pidanud otsustama

saneerimismenetluse algatamise või andma ühistule täiendava võimaluse oma seisukoha

väljendamiseks, et selgitada välja ühistu tahe menetlusliigi valikul.

Ühistu makseraskused on ajutised ja saneerimismenetluses lahendatavad. SanS ega PankrS ei

sätesta, et saneerimismenetlust ei tohi algatada juba maksejõuetuks muutunud ettevõtte

suhtes. Oluline on, kas maksejõuetus on püsiv ja kas saneerimismenetlus on objektiivselt

perspektiivitu. Saneerimisavalduses on selgitatud, et jätkusuutlik majandamine on pärast

saneerimist tõenäoliselt võimalik, ning miks tuleks eelistada saneerimist pankrotimenetlusele.

Tütarettevõtja pankroti mõju on kohtu poolt liialdatud. AS E-Piim Tootmine (pankrotis) vara

müügi tingimused, enampakkumiste tulemused ja ostjatega peetavad läbirääkimised ei ole ette

määratletavad. Kohus ei saa ette näha täpset nõuete rahuldamismäära.

Kohus ei ole analüüsinud saneerimisplaani variatsioone ning turu- ja struktuurimeetmeid, mis

võivad saneerimist võimaldada. Ettevõtja on esitanud rahavoogude prognoosi ja selgitused,

mille kohaselt on võimalik jätkata põhitegevust (piima kogumine ja müük) ka siis, kui Paide

tehas müüakse, kohandada ärimudelit nii, et ühistu muutub vahendajaks ja lepingute

korraldajaks, mitte tootmisüksuseks, kasutada teisi töötlemisvõimsusi või lepingulisi

partnereid. Kohtu kriitika rahavoogude prognoosile ei arvesta ettevõtja unikaalset äriprofiili.

Ühistu ei ole tavapärane tootmisettevõte, vaid piimatootjate ühistu, mille peamine roll on

liikmete piima koondamine ja müük. Kulude struktuur on seega oluliselt erinev klassikalisest

tootmisettevõttest ning ärimudeli muutmisel (nt tootmistegevuse vähendamine või

lõpetamine, vahendusteenuse rõhutamine) on kulude järsk vähenemine realistlik. Kohus ei ole

selgitanud välja, milliste meetmete alusel kulude vähenemine ja rahavoogude paranemine

saavutatakse. Saneerimismenetluse eesmärki arvestades tuleks ebaselgused lahendada

saneerimismenetluse sisulises faasis, mitte algatamisest keeldumise tasandil. Seega ei ole

alust väita, et saneerimine on ilmselgelt perspektiivitu. Ühistu äriprofiili ja liikmestruktuuri

arvestades on saneerimine just see menetlus, mis võimaldab majanduslikke raskusi ületada.

Ühistu liikmed, kes ongi ühistu võlausaldajad, on kiitnud saneerimisavalduse heaks. Sellega

on nad sisuliselt nõustunud oma nõuete vähendamise ja ümberkujundamisega, mis tähendab,

et ühistu ei ole püsivates makseraskustes ning ühistul on reaalne perspektiiv oma kohustused

saneerimiskava kohaselt täita. Kohus on eiranud ühistu liikmete tahet ja ühistu ühiskondlikku

funktsiooni. Ühistu liikmed on põllumajandustootjad ning ühistu tegevuse lõppemine

pankrotimenetluse tulemusel toob kaasa ohu, et mitmed tootjad peavad tegevuse lõpetama,

kuna nad ei suuda iseseisvalt korraldada lepinguid, logistikat ja turustamist. Saneerimise

eesmärk on muu hulgas säilitada elujõulised ettevõtted ja vältida ülemäärast väärtuse

hävingut.

Edukas saneerimine on võimalik läbi viia ka selliselt, et saneerimismeetmetega viiakse ühistu

võlgnevus sisuliselt 0-i, sest ühistu huvide eest seismine AS-i E-Piim Tootmine

pankrotimenetluses eeldab ühistu tegevuse jätkumist. Võimalik on läbi viia ka kohtuväline

saneerimismenetlus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 23. aprilli 2026. aasta määrus tuleb tervikuna

tühistada ja saata tsiviilasi TsMS § 667 lg 2 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks

saneerimismenetluse algatamise otsustamiseks (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1).

5. Maakohus jättis saneerimismenetluse algatamata, tuginedes SanS § 8 lg 1 p-le 1 koos § 8

lg-ga 3, käsitades avaldaja saneerimisavaldust pankrotiavaldusena. Maakohus nimetas

pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 1 alusel ajutise pankrotihalduri ja tegi talle ülesandeks

esitada PankrS § 22 lg 5 kohane aruanne.

6. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus menetlusõigust, käsitades võlgniku

saneerimisavaldust pankrotiavaldusena, ilma võlgniku selgesõnalise nõusolekuta.

Kui kohus leiab saneerimismenetluse algatamise otsustamisel, et ettevõtja on püsivalt

maksejõuetu, teeb kohus ettevõtjale ettepaneku tema suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Sellisel juhul käsitatakse saneerimisavaldust pankrotiavaldusena. Kui ettevõtja nõustub kohtu

ettepanekuga

käsitada

saneerimisavaldust

pankrotiavaldusena,

jätab

kohus

saneerimisavalduse, s.o ettevõtja taotluse saneerimismenetluse algatamiseks rahuldamata ja

lahendab pankrotiavalduse.

Käesolevas asjas tegi maakohus 17. aprillil 2026 avaldajale ettepaneku pankrotimenetluse

läbiviimiseks ja andis tähtaja seisukoha esitamiseks SanS § 8 lg 3 alusel.

Avaldaja vastas 21. aprillil 2026, paludes saneerimisavalduse rahuldada, ning nõustus

saneerimisavalduse käsitamisega pankrotiavaldusena üksnes tingimusel, et kohus tõendab

veenvalt püsiva maksejõuetuse.

Maakohus, hinnates saneerimisavaldust ja avaldaja poolt täiendavalt esitatud andmeid, jõudis

järeldusele, et ühistu on PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes püsivalt maksejõuetu, ning et SanS § 8 lg

1 p-s 1 sätestatud eeldus saneerimismenetluse algatamiseks ei ole täidetud. Maakohus käsitas

avaldaja alternatiivset taotlust nõusolekuna ning sellest tulenevalt 13. veebruari 2026 esitatud

saneerimisavaldust pankrotiavaldusena.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega, mille kohaselt alternatiivne taotlus kujutas

endast nõusolekut pankrotiavalduse esitamiseks. Tegemist on tingimusliku tahteavaldusega.

Pankrotiavaldus peab olema üheselt mõistetav ja tingimusteta ning selles peab avaldaja

põhistama oma maksejõuetuse. Käesoleval juhul ei ole avaldaja pankrotiavaldust esitanud,

vaid on järjekindlalt taotlenud saneerimismenetluse algatamist.

Seega puudus maakohtul õiguslik alus käsitada avaldaja saneerimisavaldust

pankrotiavaldusena ja määrata ajutine haldur.

7. Maakohus jättis saneerimismenetluse algatamata, keskendudes valdavalt pankrotimenetluse

eelduste, sh püsiva maksejõuetuse tuvastamisele. Ringkonnakohus märgib, et

saneerimismenetluse algatamise otsustamise staadiumis ei ole põhjendatud hinnata ettevõtja

maksevõimet pankrotiseaduse rangema standardi (PankrS § 1 lg 3) alusel. Selline lähenemine

võis viia maakohtu eksliku järelduseni ettevõtja saneerimismenetluse algatamise võimalikkuse

osas. Lisaks on maakohus jätnud hindamata ühistu üldkoosoleku otsuse põhjendused,

analüüsimata põhikirja p-i 3.13 tähenduse, andmata nõuetekohase hinnangu rahavoogude

prognoosile (ilma tervikliku saneerimiskavata), tuvastamata, millele tugineb hinnang AS-i E-

Piim Tootmine (pankrotis) pankrotimenetluse kohta.

8. Kohus kontrollib saneerimismenetluse algatamisel, kas saneerimisavaldus vastab

tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja saneerimisseaduses esitatud nõuetele ning kas ettevõtja on

põhistanud, et ta ei ole püsivalt maksejõuetu, kuid maksejõuetuse tekkimine tulevikus on

tõenäoline, ettevõtja vajab saneerimist ja ettevõtja jätkusuutlik majandamine on pärast

saneerimist tõenäoliselt võimalik (SanS 8 lg 1). Kohus ei pea selles etapis tegema

ammendavat majandusanalüüsi, vaid kontrollima esitatud väidete usutavust ja põhjendatust.

9. Saneerimisavalduse kohaselt ületavad avaldaja lühiajalised kohustused (31 miljonit eurot)

tema käibevara (25 miljonit eurot). Käibevarast moodustavad valdava osa nõuded

tütarettevõtja AS E-Piim Tootmine (pankrotis) vastu. Avaldaja debitoorne võlgnevus seisuga

31. detsember 2025 on 18 590 879 eurot, millest 17 778 721 eurot moodustavad nõuded AS-i

E-Piim Tootmine (pankrotis) vastu. Avaldajal on pikaajalisi finantsinvesteeringuid ca 23

miljonit eurot, millest suurima osa 19 305 963 eurot moodustavad tütarettevõtjate aktsiad ja

osad. Ringkonnakohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on avaldaja võlgnevus 26 904 110,95

eurot ja Läti filiaalil 8 332 054,81 eurot. Seega on avaldajal hulgaliselt tasumata võlgnevusi,

mis viitab avaldaja likviidsusprobleemile. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja on langenud

0,77-lt 0,56-le.

Need asjaolud viitavad makseraskustele, kuid ei võimalda iseenesest järeldada püsivat

maksejõuetust. Ringkonnakohus leiab, et tuleb hinnata, kas saneerimine võimaldab need

raskused ületada.

10. Maakohus leidis, et avaldaja ei ole põhistanud ega esitanud prognoosi, millest saaks

järeldada ettevõtja suutlikkust jätkata sama ärimudeliga AS E-Piim Tootmine (pankrotis)

pankrotimenetluse kestel ja selle lõppedes. Kuigi avaldaja on selgitanud, et ühistu

makseraskused on tingitud AS-ist E-Piim Tootmine (pankrotis), kellest sõltuvad ühistu

rahavood, ei ole maakohus pööranud tähelepanu avaldaja täiendavale väitele, et ühistu tegevus

on jätkuv ka AS E-Piim Tootmine pankroti korral ning ka juhul kui tütarettevõtja omandis

olev Paide tehas müüakse enampakkumisel (dtl 189). Avaldaja on oma vastuses maakohtule

selgitanud, et avalikult kättesaadava informatsiooni kohaselt on Paide tehase ostust huvitatud

mitmed isikud, kelle eesmärgiks on tehase käigushoidmine ja ümbertöödeldava toorpiima

mahu suurendamine tehase piirvõimsuseni. Avaldaja sõnul on ostuhuvilised väljendanud

veendumust, et Paide tehase ostmisel tuleb teha maksimaalselt koostööd tehast toorpiimaga

varustavate lepingupartneritega, s.t ka ühistuga. On äärmiselt tõenäoline, et pankrotivarast

tehase ostja soovib leppida ühistuga kokku toorpiima pikaajalises tarnes. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus avaldaja need väited tarnelepingu ülemineku ja käesoleval ajal

toorpiima müügi kohta AS-ile E-Piim Tootmine (pankrotis) jätnud saneerimismenetluse

kontekstis vajalikul määral analüüsimata ja hindamata.

11. Saneerimismenetluse edukuse hindamisel tuleb arvestada ka avaldaja majandusliku

olukorra kujunemist mõjutavaid väliseid tegureid, sealhulgas tütarettevõtja pankrotimenetluse

võimalikku mõju. Avaldaja 2025. a majandusaasta aruande kohaselt on avaldaja seisuga 31.

detsember 2025 oma varad ümber hinnanud ning kajastanud tütarettevõtja aktsiate väärtuseks

0 eurot. Avaldaja varade kogumaht on 32 213 885 eurot ning kohustuste kogumaht 32 900 783

eurot, mille tulemusel on omakapital negatiivne. Kuigi nimetatud asjaolud viitavad avaldaja

raskele majanduslikule olukorrale, ei ole saneerimismenetluse algatamiseks vajalik tuvastada

püsivat maksejõuetust pankrotiseaduse tähenduses. Samas kinnitab vara allahindlus ja

negatiivne omakapital, et avaldajal esinevad makseraskused.

Avaldaja põhjendab saneerimise vajalikkust muu hulgas sellega, et tal on nõue AS-i E-Piim

Tootmine vastu summas ligikaudu 24,2 miljonit eurot ning saneerimismenetlus võimaldaks

selle nõude realiseerimist suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses. Maakohus sellega ei

nõustunud määruse p-s 14 esitatud põhjendustel, et pankrotihaldurite esitatud andmete põhjal

ei ole ette näha, et AS-i E-Piim Tootmine (pankrotis) pankrotimenetluses on võimalik

rahuldada pandiga tagamata nõudeid või teha seda märkimisväärses ulatuses.

Ringkonnakohtule ei ole nähtavad maakohtu seisukoha aluseks olevad pankrotihalduritelt

saadud andmed, ega see, kuidas on vastavad andmed käesolevasse menetlusse jõudnud,

mistõttu ei ole võimalik hinnata maakohtu järelduste vastavust kogutud tõenditele. Sellega on

maakohus rikkunud kohtumääruse põhjendamiskohustust. Samuti on rikutud TsMS § 436 lg-st

2 tulenevat põhimõtet, et kohus teeb lahendi toimiku materjalidest lähtuvalt.

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtul oleks tulnud anda hinnang ka

saneerimisnõustaja Veikko Toomere nõusolekus sisalduvate saneerimismenetlust toetavate

asjaoludele. Saneerimisnõustaja, kellel on pikaajaline kogemus saneerimismenetluste

läbiviimisel just põllumajandus- ja piimatööstuse valdkonnas tegutsevate ettevõtetega, on

pidanud saneerimise algatamist otstarbekaks ja vajalikuks, mh sellepärast, et ühistu kõige

suurem võlausaldaja on ühistu tütarettevõtja AS E-Piim Tootmine (pankrotis) ning ühistu

edasine eksisteerimine ning tegutsemine on hädavajalikud, et ühistu suudaks enda huve oma

tütarettevõtja pankrotimenetluses efektiivselt kaitsta. Ka on saneerimisnõustaja viidanud, et

ühistu säilitamine aitab kaitsta paljude kohalike piimatootjate huve ja ühistu võimalik pankrot

võib omakorda tekitada väiksemate piimatootjate maksejõuetuse laine. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus jätnud hindamata kõik saneerimisnõustaja esitatud väited ja kaalumata

väidete veenvusest tulenevalt saneerimise abil võimaliku maksejõuetuse välistamise. Asja uuel

läbivaatamisel oleks maakohtul mõistlik saneerimisnõustaja kandidaadid ära kuulata.

13. Samuti on maakohus jätnud hindamata ühistu liikmete üldkoosoleku otsuse mõju

saneerimisele. Ühistu liikmed on üldkoosoleku otsusega avaldanud soovi saneerimismenetluse

läbiviimiseks, mis näitab nende ühist tegutsemissoovi ühistu halvast majanduslikust olukorrast

väljatoomisele. Ka ei pruugi olla välistatud, et saneerimiskava raames otsustatakse liikmete

enamushäältega ühistu võlgnevuse liikmete ees kustutamine, et tagada võimalikult suures osas

välistele isikutele võlgnevuse tasumine vastavalt saneerimiskavas määratud protsentidele.

Maakohus ei ole nendele asjaoludele hinnangut andnud.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on käsitlemata jäänud ka ühistu põhikirja p-i 3.13 tähendus ja

mõju liikmete saneerimismenetluse läbiviimise otsuse vastuvõtmisele. Põhikirja p 3.13

kohaselt lasub ühistu liikmetel ühistu kohustuste eest lisavastutus. Kõigi liikmete puhul kokku

ei ole kohustuse summaarne väärtus suurem kui 10 000 000 eurot (pärast seda, kui liikmed on

täitnud vastavalt punktile 3.13 ühistu kohustuse või kohustused 10 000 000 euro ulatuses, ei

teki neil punkti 3.13 alusel täiendavaid kohustusi). Ringkonnakohtu hinnangul väärib põhikirja

p 3.13 tähelepanu ja analüüsi, kas viidatud punktil on oluline mõju ühistu liikmete poolt

saneerimismenetluse toetamisel.

15. Saneerimise edukuse hindamisel SanS § 8 lg 1 p-i 3 tähenduses peab kohus analüüsima

avaldaja esitatud rahavoogude prognoosi ja kavandatud meetmete realistlikkust. Avaldaja

prognoos lähtub eeldusest, et tütarettevõtjale kuuluv Paide tehas jätkab tegevust. Maakohus

leidis, et avaldaja esitatud rahavoogude prognoosi põhjal ei saa pidada saneerimismenetlusega

makseraskuste ületamist võimalikuks. Samuti asus maakohus seisukohale, et ei ole selge,

milliste seniste või uute tegevuste arvelt oleks võimalik ühistul saavutada positiivne rahavoog,

mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõuded mõistlikus ulatuses (ca 50% 32

miljonist) ja mõistliku pikkusega 5-aastase saneerimiskava raames.

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud saneerimise võimalikkust liiga rangelt,

nõudes sisuliselt äriplaani lõplikku tõendamist.

Asja materjalidest nähtub, et ettevõtja on esitanud rahavoogude prognoosi kuni aastani 2035.

Esitatud andmetest nähtuvalt on prognoos koostatud konservatiivsetel alustel, lähtudes

eeldusest, et avaldaja jätkab oma põhitegevust piima vahendajana ning teenib sellelt

marginaali sarnaselt varasemale praktikale, arvestades realistlikult saavutatavat müügimahtu.

Seega ei tugine prognoos ebarealistlikule kasvule või spekulatiivsetele eeldustele, vaid

avaldaja varasemalt rakendatud ja toimivale ärimudelile.

Avaldaja on esitanud ka konkreetsed kulude vähendamise meetmed. Kulude vähendamine on

seotud nõukogu liikmete tasu kaotamisega ning juhatuse liikme tasu vähendamisega, samuti

üldise kulubaasi viimisega miinimumini. Tegemist ei ole pelgalt prognoosiga, vaid

kontrollitavate juhtimisotsuste tulemusel saavutatava kulude vähenemisega. Kulude

vähendamise täpsem põhjendatus vajab edasist analüüsi saneerimismenetluse käigus.

Rahavoogude prognoosis on arvestatud ka tütarühingu Jaunpils Pienotova müügiga ning

avaldaja tegevuseks mittevajalike kinnistute võõrandamisega. Tegemist on konkreetse varaga,

mille realiseerimine võib parandada avaldaja likviidsust ega kahjusta tema põhitegevust.

Seetõttu ei saa pidada vara müügist tulenevaid rahavoogusid abstraktseks või põhjendamatuks

eelduseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hinnanud avaldaja tegevuse jätkumist olukorras,

kus tütarettevõtja vara võõrandamine toimub pankrotimenetluses. Maakohus ei ole

analüüsinud, kas avaldaja ärimudel on sõltuv konkreetsest tootmisvarast või toimib ka pakutud

lepinguliste lahenduste kaudu.

Kuigi saneerimisavalduses ei ole piisava põhjalikkusega analüüsitud tooraine ja toodangu

hinnakõikumisi ega muid tururiske ning käsitlemata on ka vähem soodsad

arengustsenaariumid, on samas rahavoogude prognoos koostatud konservatiivsetel eeldustel

ning kulubaas kavandatud minimaalseks, mis osaliselt maandab nimetatud riskide mõju. Need

puudused (riskianalüüs jms) on kõrvaldatavad saneerimismenetluses ega muuda saneerimist

ilmselgelt perspektiivituks.

Ringkonnakohus järeldab, et saneerimise edukust ei saa pidada ebatõenäoliseks SanS § 8 lg 1

p 3 tähenduses. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks

maakohtusse.

17. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata saneerimise reaalset võimalikkust,

hinnates rahavoogude prognoosi tervikuna, sh kas prognoos tugineb realistlikele eeldustele,

kas kulude vähendamise meetmed on elluviidavad, kas vara müügi eeldused on konkreetsed,

mitte spekulatiivsed, analüüsida avaldaja ärimudeli jätkusuutlikust, hinnata tütarettevõtja

pankrotimenetluse mõju ja võimalikke koostöösuhteid vara omandajatega, hinnata

saneerimisnõustaja seisukoha veenvust, avaldaja üldkoosoleku otsuse sisu ja tähendust ning

põhikirja p 3.13 kohast lisavastutust ja selle mõju saneerimisele.

18. Pankrotihalduri Anne Tammeri poolt edastatud teate (dtl 354) kohaselt on Tartu Maakohtu

menetluses võlausaldaja Sadala Piim OÜ 7. mai 2026 avaldus avaldaja pankroti

väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-26-10176, mis on ühendatud käesoleva tsiviilasjaga).

Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab viidatud asjaolu maakohtul üheselt välja selgitada kas

ühistu suhtes on põhjendatud saneerimismenetluse läbiviimine või on ühistu siiski püsivalt

maksejõuetu ning makseraskuste ületamine avaldaja poolt kavandatavate meetmetega ei ole

võimalik.

19. Kuna tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese

lause mõttes, siis menetluskulude jaotust selles määruses ei märgita.

20. SanS § 10 lg 4 kohaselt ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. Hagita

menetluses tehtav määrus jõustub vastavalt TsMS § 466 lõikes 3 sätestatule, st alates määruse

kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)