2-26-10677/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.06.2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-26-10677

Tsiviilasi

A Ši hagi M S vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A Š, isikukood xxxx; elukoht xxxx

Hageja lepinguline esindaja: Danil Lipatov; e-posti aadress:

menetlus@progressor.ee

Kostja: M S, isikukood xxxx; registreeritud elukoht: xxxx;

viimane teadaolev tegelik elukoht: xxxx; tel: xxxx, xxxx e-posti

aadress: xxxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A Ši hagi M S vastu abielu lahutamise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada A Ši ja M S abielu, mis on sõlmitud xxxx xxxx (tõendi number xxxx).

3. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. A Š (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi M S (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes, mis

edastati kohtualluvusel Viru Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt 05. jaanuaril 2022. aastal sõlmisid

pooled abielu xxxx. Pärast abiellumist olid poolte suhted alguses harmoonilised. Hiljem on ühine

kooselu lõppenud ning abikaasad ei ela enam koos. Poolte viimane ühine elukoht oli xxxx. Hageja

sõnul viibib praegu kostja xxxx ning on nende abielusuhted lõppenud. Pooltel puudub ühisvara ning

neil ei ole ühiseid alaealisi lapsi. Käesoleval ajal pooled ühist majapidamist ei pea ega ela koos 2024

aastast ehk rohkem kui üks aasta. Kuna abikaasade suhted on lõppenud ning ei ela nad enam koos,

on alust arvata, et nende suhteid ei ole võimalik taastada. Seetõttu soovib hageja lahutada abielu

kostjaga. Hageja on kindel, et abielulised suhted on lõppenud, abielu taastada ei ole võimalik. Hageja

on korduvalt teinud kostjale ettepaneku lahutada abielu poolte ühise avalduse alusel ning lahendada

küsimus kohtuväliselt. Kostja on siiski keeldunud vastava avalduse esitamisest, märkides, et ei soovi

kulutada aega ega teha sõiduga seotud kulutusi. Kostja on selgitanud, et juhul, kui hageja soovib

abielu lahutada, tuleb tal pöörduda kohtusse. Hageja kinnitab, et abieluline kooselu kostjaga puudub

ning puuduvad eeldused, et abielusuhted võiksid taastuda. Käesoleval juhul ei ole abielu võimalik

lahutada EV perekonnaseisuasutuses ega notari juures, kuna kostja alaline elukoht on väljaspool

xxxx. Kostjal ei ole samuti soovi tulla xxxx abielu lahutuse vormistamiseks.

2. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt kinnitab kostja, et tunnistab hagi. Kostjal puuduvad vastuväited

hagi menetlusse võtmise osas ning puudub alus jätta hagi läbi vaatamata või menetlus lõpetada.

3. Hageja seisukoha kohaselt, arvestades, et kostja on hagi tunnistanud ja abielu lahutamise nõudele

vastu ei vaidle, palub hageja kohtul teha asjas otsus kirjalikus menetluses, kohtuistungit

korraldamata, ning lahutada hageja ja kostja vahel 05.01.2022 sõlmitud abielu.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil

või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on

esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise

kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata (lg 3).

5. Kohus on võtnud menetlusse A Ši hagi M S vastu abielu lahutamise nõudes. Kostja on 01.06.2026

vastuses nõustunud abielu lahutamisega, so hagi tunnistanud/hagi nõude õigeks võtnud.

Seega, TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Tulenevalt

TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus rahuldab TsMS § 440 lg 1 alusel hagi ja lahutab A Ši ja M S abielu, mis on sõlmitud xxxx

xxxx (tõendi number xxxx).

6. Kohus selgitab, et vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 66 punktile 2 abielu lõpeb kohtus abielu

lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus asja menetlenud menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas

kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

8. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse päises märgitud hagihind, so 3500 eurot, ei ole

menetluskulu ega kuulu pooltelt väljamõistmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik