4-26-912/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-26-912

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2026, Narva kohtumaja

Väärteoasja number

4-26-912 (2330,26,000657)

Kohtunik

Regiina Lebedeva

Väärteoasi

Konstantin Hani kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri 13. märtsi 2026. a

väärteomenetluse otsusele nr 2330,26,000657,

millega Konstantin Hani karistati LS § 227 lg 2

järgi rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 720 eurot

Menetlusalune isik

Konstantin Han ik 38501233727; Eesti Vabariigi

kodakondsus; elukoht XXX; töökoht XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva

politseijaoskond asukoht Vahtra tn 3, Narva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

KOHUS OTSUSTAB

1. Rahuldada Konstantin Hani kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 13.

märtsi 2026. a otsusele nr 2330,26,000657 osaliselt, s.o Konstantin Hanile LS § 227

lg-s 2 sätestatud rikkumise toimepanemise eest määratud karistuse osas.

2. Tühistatud osas teha uus otsus ja karistada Konstantin Hani LS § 227 lg-s 2

sätestatud rikkumise toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 480

eurot.

3. Rahatrahv 480 eurot tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 6 kuu jooksul

ositi selliselt, et igas kuus kuulub tasumisele vähemalt 80 eurot.

4. Rahatrahv

tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

EE891010220034796011 AS SEB Pank, nr EE932200221023778606 Swedbank AS, nr

EE701700017001577198 Luminor Bank AS või nr EE777700771003813400 AS LHV

Pank. Tasumisel märkida viitenumber XXX. Kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse

täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud,

välja arvatud juhul, kui menetlusaluse isiku kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse

esitanud.

1(6)

4-26-912

5. Edastada kohtuotsus Konstantin Hanile ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida

Prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuvälise menetleja otsus

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullitalituse

patrulligrupi III patrullpolitseiniku Jüri Kirna 13.03.2026. a otsusega nr 2330,26,000657

karistati Konstantin Hani liiklusseaduse (LS) § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 720 eurot, s.o 90 trahviühiku ulatuses. Rikkumine

seisnes selles, et Konstantin Han juhtis 13.03.2026 kella 12.50 ajal Ida-Viru maakonnas

Narva linnas Narva – Auvere tee 8. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 91 km/h ± 3 km/

h, kus ajutise liiklusmärgiga nr 351 suurim lubatud kiirus on 50 km/h. Menetlusalune isik

ületas seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 38 km/h, millega rikkus LS § 50 lg 5 p

3 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.

Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele

2. Konstantin Han esitas 16.03.2026 Politsei- ja Piirivalveameti otsusele kaebuse, milles

palus trahvisummat vähendada, kuna ta ei ole regulaarne rikkuja ja rikkumine ei olnud

tahtlik. Ta sõitis vähese liiklusega teel, väljaspool linna. Ajutisele kiirusepiirangu märgile

reageeris veidi hilja, kuna teetööliste tehnika oli rohkem kui kilomeetri kaugusel.

Trahvisumma on üliraske tema väikese sissetuleku ja väikese lapsega perele.

3.

15.04.2026 kõrvaldas Konstantin Han kohtunõudel kaebuses esinenud puudused ning

esitas tõendina pangaväljavõtte enda sissetulekutest ja väljaminekutest. Kaebaja kinnitas,

et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Menetlus maakohtus

4.

29.04.2026 saatis kohus kohtuvälisele menetlejale kaebuse ärakirja ning palus VTMS §

120 alusel esitada arvamuse asja lahendamise kohta kirjalikus menetluses ja seisukoha

kaebuse suhtes.

5. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupp III

grupijuht politseileitnant Alan Vladimirov esitas 05.05.2026 kaebusele kirjaliku

seisukoha, milles asus seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ühtlasi nõustus

kohtuvälise menetleja esindaja asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline

menetleja leiab, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning kiirmenetluse otsus

on koostatud õigesti. Süüteokoosseis on täidetud, väärtegu on kaebaja poolt toimepandud

ja ta on süüdi. Menetleja on seisukohal, et kaebaja süü on suur, kuna kiiruseületamine on

alati ohtlik – see on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku

väärteoga. Sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja ka selle

raskusastet. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest.

Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on aset leidnud asulavälisel teel, mille vahetus

lähetuses toimuvad raietööd. Väärteoasja toimikule lisatud videosalvestisel on selgelt

näha, et vastassuunavööndis töötab rasketehnika ning liigub inimene. Ajutise

kiirusepiirangu märk 50 km/h on paigaldatud sellele teelõigule just teostatavate raietööde

2(6)

4-26-912

tõttu, et maandada sõidukite liikumisest tekkivat ohtu. Menetleja leiab, et oma tegevusega

seadis kaebaja suurde ohtu nii iseenda kui ka teised liiklejaid. Menetleja hinnangul antud

asjaolud muudavad kaebaja süü suuremaks ja teo ohtlikumaks. Lisaks sellele on kaebaja

poolt toime pandud kiiruseületamine 38 km/h LS § 227 lg 2 mõistes peaaegu

maksimaalne. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk

800 eurot. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid menetleja ei tuvastanud.

Kuna igal aastal juhtub Eesti teedel palju liiklusõnnetusi just lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise pärast, esitatakse küsimus politseile, et kus oli politsei ja kas sellist

liiklusõnnetust oleks saanud ära hoida. Kõike seda arvesse võttes on politsei karmistanud

oma karistusi just selliste rikkumise eest, mille tagajärjel võib tekkida raskete

tagajärgedega liiklusõnnetus. Kuivõrd teo tagajärjed võivad olla fataalsed, tuleb anda

selge signaal, et taoline liikluskäitumine ei ole vastuvõetav. Seega tuleb õiguskorra

kaitsmise huvidest lähtuvalt suhtuda kaebaja väärteo toimepanemisse äärmise tõsidusega.

Arvestades kaebaja süü suurusega, leiab menetleja, et karistus on kohane ja

proportsionaalne. Menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas kaebaja süü

raskuse ja karistuse eesmärgiga. Esmalt suurendab kaebaja süüd tema suhtumine teo

toimepanemisse. Menetleja leiab, et subjektiivsest küljest on kaebaja pannud väärteo

toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Seda kinnitavad ka kaebaja poolt

kiirmenetluse otsuses antud ütlused, milles ta tunnistab, et nägi kiirusepiirangu märki,

kuid ei reageerinud sellele õigeaegselt.

6. Viru Maakohus võttis 13.05.2026. a määrusega Konstantin Hani kaebuse menetlusse ning

otsustas vaadata kaebuse läbi kirjalikus menetluses. Kohus edastas Politsei- ja

Piirivalveameti 05.05.2026. a kirjaliku vastuse kaebuse esitajale ning andis

menetlusosalistele võimaluse esitada taandusi ja muid taotlusi kuni 29.05.2026. Kohus

määras, et kirjalikus menetluses tehtav maakohtu otsus tehakse avalikult teatavaks Viru

Maakohtu kantselei kaudu hiljemalt 10.06.2026.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku

seisukohaga, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ning vaadanud videosalvestisi,

asub alljärgnevale seisukohale.

8. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt

lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

9. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas

leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud

menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p

4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas

väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p

6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse

kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30

sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku

§-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja

materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

3(6)

4-26-912

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse

kohaselt (p 10).

10. Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud

otsuse kohaselt LS § 227 lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist.

11. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud

rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni.

Lisaks sellele võib LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt kohaldada lisakaristusena sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

12. Väärteotoimikus asuvast kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati

kaebuse esitaja Konstantin Hani juhitud sõiduki VW Passat registreerimismärgiga XXX

sõidukiiruse mõõtmiseks 13.03.2026 kella 12.50 ajal liiklusjärelevalve kiirusmõõturit

Stalker DSR 2X nr XXX, seade oli töökorras ning töötemperatuur vastas mõõtevahendi

kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Menetlusaluse isiku juhitud

sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti nii kiirusmõõturi kasutamise protokollist kui ka Politsei-

ja Piirivalveameti sõiduki pardakaamera salvestisest nähtuvalt 91 km/h teelõigul, millel

oli ajutise liiklusmärgiga nr 351 kehtestatud suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h.

Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 3 km/h

menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 88 km/h ja lubatud

sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 38 km/h. Seega on tuvastamist

leidnud LS § 227 lg 2 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki

juhile liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 38 km/h

võrra, millega rikkus LS § 50 lg 5 p 3 keeldu. Rikkumist on menetlusalune isik ise

tunnistanud ning objektiivse koosseisu osas vaidlust ei ole. Seega puuduvad väärteoasjas

VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes.

Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§

133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku

menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo

toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud

väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud.

13. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

14. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selleski, et Konstantin Han on rikkumise toime

pannud otsese tahtlusega. Ta küll ei seadnud eesmärgiks süüteokooseisule vastava asjaolu

teostamist, kuid ta on ise kinnitanud, et kiirusepiirangu märki ta nägi, kuid reageeris

sellele hilinenult. Järelikult ta vähemalt möönis, et aeglustamata sõidukiirust 50

kilomeetrini tunnis ajutise kiirusepiirangu märgi mõjualasse jõudes, ületab ta lubatud

sõidukiirust ja paneb toime liiklusrikkumise.

15. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 alusel

rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o 720 eurot. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette

rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud pea

maksimaalses ulatuses.

16. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigiga, kuid ei nõustu selle

määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise

aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja

poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad

4(6)

4-26-912

ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on aga karistuse määra aluseks olnud peamiselt

üldpreventiivsed kaalutlused, kuivõrd kohtule esitatud kirjalikust seisukohast nähtuvalt

on kohtuväline menetleja seisukohal, et kuivõrd teo tagajärjed võivad olla fataalsed,

tuleb anda selge signaal, et taoline liikluskäitumine ei ole vastuvõetav. Andes hinnangut

süü suurusele, tuleb aga esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki.

Vaieldamatult ei saa isiku süüd pidada väikseks, kuivõrd kohtuvälise menetlejaga saab

nõustuda, et kaebaja poolt toime pandud kiiruseületamine 38 km/h on LS § 227 lg 2

mõistes peaaegu maksimaalne. Süüd ei saa väikseks pidada ka põhjusel, et menetlusalune

isik pani rikkumise toime otsese tahtlusega. Samas on Konstantin Han nii kohtuvälisele

menetlejale antud selgitustes kui ka kaebuses oma tegu tunnistanud, selgitades, et

reageeris kiirusepiirangu märgile hilinenult, kuivõrd raskeveotehnika oli eemal. Seda

kinnitab ka videosalvestis, millelt nähtub, et koheselt pärast politsei sõidukist möödumist

Konstantin Han pidurdab ning raskeveotehnika juurde jõudes pidurdab veelkord. Seega

on Konstantin Han oma rikkumisele ise kõrvalise sekkumiseta adekvaatselt reageerinud

ning ohtlikule olukorrale lähenedes kiirust märkimisväärselt vähendanud. Selline

käitumine annab kohtule aluse arvata, et Konstantin Han mõistab oma teo tagajärge.

Kirjalikus seisukohas on kohtuväline menetleja märkinud, et kaebaja süüd suurendab

tema suhtumine teo toimepanemisse. Kohus leiab aga, et Konstantin Han on kogu

menetluse kestel rikkumist tunnistanud ega otsi enda tegevusele ka mingeid õigustusi,

seega ei ole tema suhtumine rikkumisse taunimisväärne.

17. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Nagu kohus märkis, annab asjaolu, et Konstantin Han tunnistab rikkumist ega otsi sellele

õigustusi aluse järeldada, et ta kahetseb toimepandut, mida saab arvestada kergendava

asjaoluna (KarS § 57 lg 1 p 3). See asjaolu tingib raskendavate asjaolude puudumisel

karistuse määramise alla ettenähtud sanktsiooni ülemmäära, kuid ületatud kiiruse

numbrilist suurust arvestades siiski üle keskmise määra.

18. KarS § 56 lg 1 teine lause paneb kohtule ja ka kohtuvälisele menetlejale kohustuse

arvestada karistuse kohaldamisel eripreventiivse eesmärgina võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et

Konstantin Hani oleks varasemalt karistatud, sellele ei viita kohtuväline menetleja enda

otsuses ega ka kirjalikus seisukohas. Eeltoodu võimaldab kohtul omakorda jõuda

järeldusele, et kuni käesoleva rikkumiseni on isiku käitumine liikluses olnud korrektne.

Seega räägivad teda iseloomustavad faktid kohtu hinnangul selle kasuks, et tema puhul

on uute süütegude toimepanemise oht tavapärasest oluliselt väiksem. Kohus nõustub

kohtuvälise menetlejaga, et sõidukiiruse ületamisse tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest

lähtuvalt suhtuda äärmise tõsidusega. Samas ei pea kohus siiski antud juhul

üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust

võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega,

milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju.

19. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud

karistuse määra tuleb muuta. Kohtu arvates saavad süü suurust ja rikkuja isikut arvestades

karistuse eesmärgid täidetud ka rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses. Kaebuse esitaja on

varem karistamata isikuks ning rahatrahv 60 trahviühikut, s.o 480 eurot peaks kohtu

5(6)

4-26-912

arvates kaebuse esitajat piisavalt mõjutama ka edaspidi süütegude toimepanemisest

hoiduma.

20. Konstantin Han on kaebuses iseenesest ka kinnitanud, et ta on valmis tasuma rahatrahvi,

kuid palus selle vähendamist, kuna trahvisumma on üliraske tema väikese sissetuleku ja

väikese lapsega perele. Kaebuse esitaja on kohtule edastanud enda sissetulekuid ja

väljaminekuid kinnitava tõendi, millest tõepoolest nähtub, et tema igakuine töötasu on ca

850 eurot kuus, millest valdav osa kulub elamiskulude katmiseks. Lisaks on isiku

ülalpidamisel alaealine laps. KarS § 66 lg 2 sätestab mõjuvatel põhjustel rahatrahvi ositi

tasumiseks määramise võimaluse. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on eelkõige süüdlase

majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus leiabki, et Konstantin

Hani majanduslikust ja perekondlikust seisundist tulenevalt võib temale määrata

rahatrahvi tasumise ositi 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

21. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus Politsei- ja

Piirivalveameti Ida Prefektuuri 13.03.2026. a üldmenetluse otsuse mõistetud karistuse osas.

Juhindudes LS § 227 lg-st 2 määrab kohus Konstantin Hanile karistuseks rahatrahvi 60

trahviühikut (trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot), s.o 480 eurot ning

KarS § 66 lg-test 2 ja 3 määrab kohus rahatrahvi tasumisele ositi. Rahatrahv tuleb tasuda kuue

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)