3-26-1734/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedPolitsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 09.06.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse Y.Ti (edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK)
Legislator headnote
AI generated3-26-1734/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 09.06.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse Y.Ti (edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK)
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Anu Maria Brenner
Määruse tegemise aeg ja koht
10. juuni 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-1734
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Y.Ti kinnipidamise ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud
esindaja Siiri Sepa
Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– Y.T (sünd. xx.xx.xxxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 10.06.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Y.Ti kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid
mitte kauemaks kui 10. juuli 2026 (kaasa arvatud).
2. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse kättetoimetamine puudutatud
isikule ja kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.
3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, §
204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 09.06.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse Y.Ti
(edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK)
paigutamiseks kuni isiku väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks. Taotlus on
esitatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, kuna isiku
suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 2 ning VSS § 68 p-s 6 sätestatud alused. Taotlust
põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.
1.1. 08.06.2026 kell 16.22 kontrolliti majutusasutust aadressil Kroodi tn 6, Maardu linn, Harju
maakond. Puudutatud isik esitas kontrollimisel Aserbaidžaani siseriikliku ID-kaardi nr FFF,
kehtiv kuni 07.02.2029, Y.Ti nimele (sünd. xx.xx.xxxx). Isik väitis, et passi pole tema käes.
Veidi hiljem väitis isik, et tema Aserbaidžaani passis olev D-viisa lõppes 5 kuud tagasi.
Hiljem muutis isik enda räägitud juttu ja väitis, et tema pass asub Poola ametivõimude käes,
3-26-1734
kuna ta taotleb seal uut viisat. Kolmanda versioonina tuli välja, et pass on isiku käes ning ta
esitas selle politseiametnikule. Esitatud pass kuulus puudutatud isikule. Passis oli Poola D-
viisa nr POL103509473 kehtivusega 20.02.2024-30.10.2024. Passis Schengenisse saabumise
tempel POL Varsaav 25.02.2024. Isikul puudub kehtiv õiguslik alus Eestis viibimiseks
(samuti mujal Schengeni territooriumil). Isik viibib ebaseaduslikult Schengenis alates
31.10.2024. Seisuga 08.06.2026 viibib isik Schengeni alal ebaseaduslikult 586 päeva.
1.2. Isik peeti kinni 08.06.2026 kell 16.22 VSS § 15 lg 41 alusel aadressil Kroodi tn 6, Maardu
linn, Harju maakond ning isik toimetati KPK-sse tagasisaatmise menetluse läbiviimiseks ja
koduriiki Aserbaidžaani Vabariiki väljasaatmise korraldamiseks.
1.3. Isik viibib ebaseaduslikult Schengeni alal alates 31.10.2024, so 587 päeva ning isik ei
täitnud kaasaaitamiskohustust (esitas korduvalt politseiametnikule valeandmeid). Isiku puhul
esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 6), isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, isik omab tuttavaid
Poolas ja võib lahkuda teise liikmesriiki, takistades väljasaatmise menetlustoiminguid. Isikul
puuduvad piisavad rahalised vahendid enda ülalpidamiseks. Isik on teadlik, et saabus Eestisse
ebaseaduslikult ja viibib Schengeni viisaruumis ilma seadusliku aluseta. Seega võib eeldada,
et vabaduses viibides ei aitaks isik kaasa tema väljasaatmise menetluses ja võib hakata end
varjama, et väljasaatmist vältida. Isiku eelnevat käitumist arvestades on alust arvata, et tal on
olemas nii motivatsioon, vahendid kui ka kontaktid ja oskused liikuda Schengeni
territooriumil ilma seadusliku viibimisaluseta. Isiku soov viibida ebaseaduslikult Eesti
Vabariigis ja/või Schengenis on suurem kui lahkumisettekirjutuse täitmise soov, mida on isik
oma ütlustega ka kinnitanud. Kuigi ainuüksi isiku varasem käitumismuster ei pruugi näidata
isikust tulenevat põgenemisohtu, siiski näitab välismaalase käitumine selgelt tema
meelestatust ning ükskõikset suhtumist Eesti Vabariigi õiguskorda.
1.4. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid (VSS § 10), kuna
need ei taga välismaalase lahkumise tulemuslikkust. Isik võib hakata väljasaatmise
menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt tema väljasaatmist riigist.
Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud
eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks välismaalase suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet
samaaegselt, kuivõrd see eeldaks isiku suhtes usaldust (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-17, p
13). PPA-l puudub isiku suhtes usaldus, tuginedes isiku varasemale käitumisele.
1.5. Isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja
tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4).
1.6. Isiku kinnipidamine lõppeb 10.06.2026 kell 16.22.
2. PPA jäi 10.06.2026 istungil oma taotluse juurde. PPA selgitas, et isik andis korduvalt
politseile valeandmeid, alles kolmanda versioonina teatas isik, et pass on siiski tema käes.
Eilsel küsitlusel isik siiski tunnistas, et ta kartis passi anda, sest isik oli teadlik, et viibib Eestis
ebaseaduslikult.
3. Puudutatud isik selgitas 10.06.2026 kohtuistungil, et nõustub taotlusega. Isik saabus
Eestisse maikuus käesoleval aastal. Isik kinnitas, et tal puudus kehtiv viisa, kui ta Eestisse
tuli. Samas selgitas isik, et ta ei teadnud, et ta tuli ebaseaduslikult, tuli autoga, piirid olid lahti.
Autojuhti piiril ei kontrollitud. Selgituseks kohtu küsimusele, miks isik kohe passi politseile
08.06.2026 ei andnud, märkis isik, et andis alguses väikse dokumendi, aga hiljem andis passi.
Isik selgitas, et alguses ütles politseile, et pass on firma käes, hiljem andis ikka passi
politseile.
2(4)
3-26-1734
KOHTU PÕHJENDUSED
4. Juhindudes VSS § 23 lg-test 1 ja 11 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA
taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse
paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 10.07.2026
(kaasa arvatud).
5. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.
Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1
peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Asja
materjalist nähtuvalt on isikule tehtud 09.06.2026 lahkumisettekirjutus nr 1052297456
(digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 31). Seega viibib isik käesoleval ajal Eestis ebaseaduslikult.
Seejuures on isik ka 10.06.2026 kohtuistungil kinnitanud, et ta oli teadlik viisa kehtivusaja
möödumisest.
6. Vastavalt VSS § 23 lg-le 1 taotleb PPA halduskohtult luba pidada Eestis viibimisaluseta
viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui
VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma
kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on
eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida
kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud
dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Haldustoiminguks
loa andmiseks piisab, kui üks nimetatud alustest on täidetud.
7. Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht,
mistõttu esineb kinnipidamiseks VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud alus. Põgenemisohtu tuleb
sisustada juhindudes VSS §-st 68.
8. Täidetud on VSS § 68 punkti 6 eeldused. Vastavalt VSS § 68 punktile 6 esineb välismaalase
põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, või
haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis (vt Tallinna
Ringkonnakohtu määrus nr 3-20-1158, p 11).
9. Põgenemisohule viitab isiku varasem käitumine. Asjas on tõendatud, et hiljemalt
30.10.2024 pidi isik Schengeni alalt lahkuma. Selle asemel liikus isik ebaseaduslikult
Schengeni territooriumil, läbides Leedu ja Läti ning sisenes 18.05.2026 Eestisse (dtl 21),
kuigi pidi teadma, et 30.10.2024 oli viisa viimane kehtivuse päev. Usutav ei ole isiku väide, et
ta ei teadnud oma ebaseaduslikust viibimisest Schengeni alal (dtl 29), kuivõrd on järgnevalt
selgitanud, et ei saanud lahkuda Schengeni alalt vahetult enne oma seadusliku viibimisaluse
lõppemist, sest tal puudus raha (dtl 29). Ühtlasi on isik kinnitanud, et 08.06.2026, mil
kontrolliti Maardus hostelis tema andmeid, varjas isik tegelikke andmeid (sh passi)
politseiametnike eest eesmärgiga, et saaks edasi viibida ebaseaduslikult Eestis (dtl 29).
Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isiku peamine huvi on teenida endale siin elatist, kuigi
isik teadis, et viibib riigis ebaseaduslikult. Seetõttu on PPA asjakohaselt leidnud, et isiku
motivatsioon jääda Schengeni alasse on suurem, kui teha koostööd PPA-ga, mistõttu on
tõenäoline, et isik võib vabaduses viibides asuda ennast varjama ja väljasaatmismenetlusest
kõrvale hoiduda.
10. Põgenemisohust tulenevalt ei ole ka leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine
põhjendatud, sest see ei pruugi olla tulemuslik (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-
16, p 12). Puudutatud isiku varasem käitumine (ebaseaduslikult riigis viibimine, valeandmete
3(4)
3-26-1734
esitamine politseile) annab alust kahtluseks, et isik ei järgiks suure tõenäosusega leebemaid
järelevalve meetmeid (VSS § 10) ega oleks PPA-le enam kättesaadav. Seega ei täidaks
järelevalvemeetmed tõenäoliselt oma eesmärki – põgenemisohu vältimine (VSS § 10 lg 1),
mis seaks ohtu väljasaatmise tulemuslikkuse.
11. Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega (VSS §
23 lg 4).
12. Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava
eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku väljasaatmise
tulemuslikkus. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärgi saavutamiseks, nagu
eelnevalt on kohus leidnud.
13. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 08.06.2026 taotluse ja annab PPA-le loa
paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks
kui 10.07.2026 (kaasa arvatud).
14. PPA-l tuleb isik KPK-st viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära,
kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lg-d
11 ja 3).
15. Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga
(HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)