3-25-4067/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Monika Laatsit ja Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

10.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4067

Haldusasi

Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Seltsi kaebus

prokuratuuri vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.11.2025 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Selts

MTÜ

Vastustaja prokuratuur

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaebaja määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Seltsi määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 13.11.2025 määruse peale menetlusse.

2. Jätta Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Seltsi määruskaebus rahuldamata

ning Tallinna Halduskohtu 13.11.2025 määrus muutmata.

3. Jõustunud määrus avaldada arvutivõrgus tervikuna.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates

määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Selts esitas 18.09.2025 Riigiprokuratuurile kuriteo-

kaebuse. Riigiprokuratuur koostas 29.09.2025 kriminaalmenetluse nr 25700000021

alustamata jätmise teate. Kaebaja esitas 13.10.2025 Riigiprokuratuurile kaebuse

kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale. Riigiprokuratuur jättis 24.10.2025

määrusega kaebuse läbi vaatamata, kuna see oli esitatud tähtaega rikkudes.

2. Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Selts esitas 06.11.2025 Tallinna Halduskohtule

kaebuse, milles palus tunnistada Riigiprokuratuuri 24.10.2025 määrus õigusvastaseks ja

kohustada prokuratuuri kaebaja 13.10.2025 kaebust sisuliselt menetlema. Samuti palus

kaebaja mõista välja hüvitis prokuratuuri tegevusega kaebajale tekitatud kahju eest.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 13.11.2025 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel.

3-25-4067

HKMS § 4 lg 1 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste avalik-õiguslikus

suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse

menetluskorra. Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) näeb kriminaalmenetluses

tõusetunud vaidluste lahendamiseks ette eraldiseisva menetluskorra. KrMS § 208 lg 1

sätestab, et kui Riigiprokuratuur on jätnud kannatanu kaebuse kriminaalmenetluse

alustamata jätmise peale rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määratud advokaadi

vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamises alates ühe kuu

jooksul. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 15 ja 16

kohaselt menetleb esitatud kahju hüvitamise taotlust esmalt prokuratuur ja

Riigiprokuratuur ning taotluse rahuldamata jätmisel maakohus (SKHS § 17).

4. Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Selts esitas Tallinna Ringkonnakohtule

määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 13.11.2025 määruse peale.

Kaebaja ei vaidlusta kriminaalmenetluse alustamata jätmist kannatanuna KrMS § 208

mõttes. Kaebus puudutab prokuratuuri haldusakti ja haldustoimingut, mitte

kriminaalmenetluse sisulist otsust. Subjektiivsete avalik-õiguslike õiguste kaitse

kuulub halduskohtu pädevusse. Kohus jättis kaebaja õiguskaitseta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

6. Halduskohtule tagastas kaebuse õigesti halduskohtu pädevuse puudumise tõttu vastavalt

HKMS § 4 lg-le 1 ja § 121 lg 1 p-le 1. Ükski määruskaebuse väide ei anna alust tühistada

halduskohtu seaduslikku ja põhjendatud määrust. Kuna kaebaja saab halduskohtu tagastatud

nõuded esitada süüteoasju lahendavatele kohtutele, ei jää tema väidetavalt rikutud õigused

kohtuliku kaitseta.

7. Isikul on õigus esitada uurimisasutusele või prokuratuurile kuriteoteade. Kuriteoteate

lahendamist ning kriminaalmenetluse alustamata jätmise korral selle vaidlustamist

reguleerivad kriminaalmenetluse normid (KrMS § 198, § 207 ja § 208), mis ei näe ette

halduskohtu kontrolli kriminaalmenetluse alustamata jätmise üle. Praegusel juhul on

prokuratuur jätnud 29.09.2025 vastusega kriminaalmenetluse alustamata ning selle peale oli

kaebajal võimalik esitada kaebus Riigiprokuratuurile vastavalt KrMS § 207 lg-le 1 ning

Riigiprokuratuuri poolt kaebuse kohta tehtud 24.10.2025 määruse peale ringkonnakohtule

vastavalt KrMS §-le 208. Kuigi osundatud säte nimetab üksnes rahuldamata jäetud

süüdistuskohustuskaebust, on kohtupraktikas selle normi kohaldamisala laiendatud ka sama

kaebust läbi vaatamata jätvale Riigiprokuratuuri määrusele (RKKK 11.04.2011, 3-1-1-97-10,

p 27).

8. Kahjunõude lahendamine toimub SKHS-s sätestatud korras, mitte halduskohtus.

Riigikohtu erikogu leidis 11.04.2024 määruses asjas nr 3-24-601/7 (p 6), et seadus ei reguleeri

otsesõnu, millises korras lahendatakse süüteoteate läbivaatamisel tekitatud väidetava kahju

hüvitamise nõudeid. Nii ei saa kahju, mis tekitati enne süüteomenetluse alustamist, olla

käsitatav süüteomenetluses tekitatud kahjuna SKHS § 1 lg 1 mõttes. Kuna selline kahjunõue

on aga olemuslikult seotud süüteomenetlusega, siis on mõistlik selle lahendamisel lähtuda

SKHS-is sätestatust.

9. Eeltoodut arvestades jääb määruskaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)