4-26-1727/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-26-1727 (231726002247)

Kohtunik

Siim Mõistlik

Kohtuistungisekretär

Raivo Seppo

Väärteoasi

Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

Sten-Oliver Alesmaa; ik: 50709270262; töökoht: xxx;

elukoht: xxx; Tel.: xxxx, e-post: xxx

Kohtuvälise menetleja esindaja

Jekaterina Koreneva, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve-

keskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp

RESOLUTSIOON

1. Sten-Oliver Alesmaa süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises

ning mõista temale karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.

2. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele

päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 15 (viisteist)

tundi üldkasulikku tööd.

3. KarS § 69 lg 3 alusel määrata 15 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) kuuline

tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. Sten-Oliver Alesmaa 15 tunni üldkasuliku töö tegemist korraldab süüdlase elukohajärgse

Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna direktori määratud kriminaalhooldusosakond.

5. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust

täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega,

arvestades KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata

süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse

karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva

arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest

kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on

tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse

ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks

kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 10.06.2026. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt

kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

24.04.2026 koostatud väärteoprotokollist nr AB1661474 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll

selles, et 24.04.2026 kell 05.38 peeti Mustamäe tee 199 Tallinnas kinni sõiduk, mida juhtis

Sten-Oliver Alesmaa, kes juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust, olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, 27.05.2024 ja 01.11.2025.

Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldusid ning

pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo.

Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on temale

arusaadav ja ta tunnistas väärteo toimepanemist ja avaldas kahetsust. Väärteo toimepanemist

põhjendas sellega, et järgis sõprade soovil asus sõidukit juhtima selleks, et minna televiisorit

kolmanda isiku juurest ära tooma. Samuti avaldas nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks ning

leidis, et teda võiks karistada arestiga maksimummääras, mis asendada üldkasuliku tööga.

Selgitas, et hetkel kindlat töökohta ei ole, kuid on lähiajal võimalik osaleda juhutööl, mille

eest saadud tasust maksta ära eelmine rahatrahv, mis on praegu kohtutäituri menetluses.

Samuti avaldas, et kasutab nüüd ja kasutas ka varasemalt igapäevaseks liikumiseks nii bussi,

elektrijalgratast kui ka taksot.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku toime pandud tegu

on asjas kogutud materjalidega tõendatud ning taotles isiku karistamist 15 päeva pikkuse

arestiga. Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu selle asendamisele üldkasuliku tööga.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusaluse isiku süü suur arvestades, et isikul ei ole

kunagi juhiluba olnud, ta kasutas rendiautot ja sellelaadne rikkumine toimus juba kolmandat

korda. Samas palus kohtuväline menetleja arvestada ka asjaoluga, et isik oma süüd tunnistab.

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise

ja selgitused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele

isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud nii tunnistaja kui ka

menetlusaluse isiku ütlustega. Ütlusi kinnitab ka politsei vormikaamera salvestis ning muud

dokumentaalsed tõendid (sh. eelnev juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja liiklusregistri

väljatrükk). Kohus nõustub siinkohal, et hetkel ei ole tõendite pinnalt tuvastatav

menetlusaluse isiku käitumise süstemaatilisus (väga pikk ajavahemik ning igapäevaselt

alternatiivsete transpordivahendite kasutamine).

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest

nähtuvalt ei ole Sten-Oliver Alesmaale ei ole juhtimisõigust kunagi olnud ning samuti nähtub

toimiku materjalidest, et juhtimiselt on ta kõrvaldatud kahel korral kuupäevadel 27.05.2024 ja

01.11.2025, kuna tal puudub juhtimisõigus. Seetõttu on Sten-Oliver Alesmaal keelatud

mootorsõidukit juhtida. Seega oli ta LS § 90 lg 1 p 1, 3 märgitud isikuks.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3

keelde ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki

juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on

varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse

mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest

ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse

mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü

suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

Kuivõrd LS § 201 lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas

menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus

leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud kahel

korral juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest ning antud hetkel on viimasel korral

karistusteks määratud rahatrahv tasumata. Mõlemad väärteokaristused on kehtivad. Seega

varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune

isik jätkab süütegude toimepanemist. Arvestades määratud rahatrahvide tasumata jätmist võib

asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid trahvide

maksmiseks. Ankeetandmete kohaselt puudub menetlusalusel isikul ka töökoht.

Menetlusalune isik on ka ise kinnitanud, et ta hetkel ei tööta, kuid üritab eelmist rahatrahvi

tasuda, mis on kohtutäituri menetluses. Seega on rahatrahv kui tagajärjetuks jäänud ja

tasumata jäetav karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes

kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute

süütegude toimepanemisest.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine.

Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, mida kohus peab võimalikuks karistuse

mõistmisel arvestada.

Kuivõrd menetlusaluselt isikule ei ole juhtimisõigust kunagi väljastatud ning teda on kahel

korral samalaadse teo eest nii karistatud kui juhtimiselt kõrvaldatud, oli ta teadlik sellest, et ta

sõidukit juhtida ei tohi, mistõttu oli ta teadlik nii toime pandud teo keelatusest, võimalikest

põhikaristustest kui ka nende tähtaegadest ning pani teo toime kavatsetult.

Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik

tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista

karistusena arest. Kohus nõustub karistusmäära valikul kohtuvälise menetleja poolt välja

tooduga (kolmas rikkumine, juhiluba pole varasemalt olnudki, teo tunnistamine jne). Kuigi

menetlusalune isik ise pidas vajalikuks keskmisest suuremat karistusmäära, siis kohus leiab

siiski, et arvestades isiku kahetsust, saab piirduda 15 päeva pikkuse arestiga.

Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga, asub

kohus seisukohale, et kuna menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt

varem arestiga karistatud ja menetlusaluse isiku tervislik seisund võimaldab üldkasulikku

tööd teha, leiab kohus, et menetlusalusele isikule mõistetava aresti võib asendada üldkasuliku

tööga. Kohus leiab, et isikuga seotud asjaolusid arvestades on üldkasuliku töö tegemise

tähtajaks põhjendatud määrata 2 kuud.

Siim Mõistlik

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/