2-26-10027/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Kohtujurist

Claudia Järve

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-10027

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi G. J.-i ja O. J. vastu

ühisvara jagamise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Kristiine Urb, e-post XXX

Kostja I G. J. (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post XXX

Kostja II O. J. (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post XXX

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Aktiva Finance Group OÜ ning G. J.-i ja O. J. (hageja ja kostjad ühiselt

pooled) vahel sõlmitud kompromissileping järgmiste tingimustega:

1.1. G. J. ja O. J. tasuvad 15 301,37 eurot Aktiva Finance Group OÜ kontole XXX

selgitusega „kompromiss tsiviilasjas nr 2-26-10027“.

1.2. Kompromissi täitmisel puuduvad pooltel teineteise vastu mis tahes vastastikused

nõuded.

1.3. Menetluskulusid kohtulahendiga ei jaotata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 06.05.2026 määruse tsiviilasjas nr 2-26-10027 alusel

kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kanti käsutamise keelumärge Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud G. J.-i (isikukood XXX) ja

O. J. (isikukood XXX) ühisomandis olevale kinnisasjale asukohaga XXX Aktiva

Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks.

3. Tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 245 eurot, ning

kanda see Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX.

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-26-10027.

5. Jõustunud kohtumäärus edastada täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale

(XXX).

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi G. J.-i ja O. J. vastu

ühisvara jagamise nõudes.

1. Hageja esitas 09.06.2026 kohtule kinnitamiseks notariaalse kompromissilepingu,

milles pooled paluvad tsiviilasja nr 2-26-10027 lõpetamist kompromissiga.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled

on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei

kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või

rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1

esimese lause kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega.

3. Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende

vahel praeguses tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on

seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on

võimalik kompromissi täita. Kompromissileping on sõlmitud notari juures.

Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärjed on menetlusosalistele

kompromissilepingus märgitu kohaselt teada. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2

ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus

käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

4. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

5. TsMS 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus

lõpetatakse. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus

lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise

abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise

tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu

pooled ei taotle abinõu tühistamist. Praegusel juhul nähtub notariaalsest dokumendist,

et pooled soovivad hageja kasuks seatud keelumärke kustutamist, s.o hagi tagamise

abinõu tühistamist. Harju Maakohtul ei ole põhjust seda taotlust rahuldamata jätta (vt

Riigikohtu 9. jaanuari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-06, p 15).

6. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg

3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui

nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtub, et pooled ei soovi lahendiga

menetluskulusid jaotada, s.o poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

7. Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist. Kohtute

infosüsteemist nähtub, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 490 eurot. TsMS § 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi. Kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, tuleb hagejale

tagastada poolt tasutud riigilõivust, s.o 245 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada hageja

märgitud pangakontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik