2-20-17810/228 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

10.06.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17810

Kohtuasi

Pärnu linna (Pärnu linnavalitsuse kaudu) avaldus

isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja

pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 07.05.2026 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C.I määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Pärnu linn (Pärnu linnavalitsuse kaudu)

Puudutatud isik C.I (isikukood XXX), seaduslik esindaja

eestkostja Pärnu linn (Pärnu linnavalitsuse kaudu), riigi

õigusabi korras määratud esindaja Kristel Vaino

Kinnine

asutus

Sihtasutus

Viljandi

Haigla

hoolekandekeskuse erihooldusosakond

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 07.05.2026 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 kohaselt võib määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud

isikud ja valla- või linnavalitsus. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada

määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse

2-20-17810

asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses Riigikohtus võib

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu linn (Pärnu linnavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 21.04.2026 Pärnu Maakohtule

avalduse, milles palub pikendada C.I (puudutatud isik) viibimist tema tahte vastaselt kinnises

hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel kohtumääruse alusel üheks aastaks.

Avalduse kohaselt pikendas Pärnu Maakohus 23.05.2025 määrusega puudutatud isiku

viibimist tema nõusolekuta ööpäevaringsel erihooldusteenusel, 11.04.2024 määrusega määras

puudutatud isiku eestkostjaks avaldaja, 02.10.2025 määrusega pikendati eestkostja ametiaega

viie aasta võrra.

Puudutatud isikul on tuvastatud raske vaimupuue ja puuduv töövõime. Avaldaja taotleb

teenuse tähtaja uut pikendamist, tuginedes meditsiinilistele hinnangutele. Sihtasutuse Viljandi

Haigla (kinnine asutus) ja psühhiaatri arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund

paranenud ning ta ei suuda toime tulla vähem piiravas keskkonnas. Tema käitumine on

ettearvamatu ja korduvalt on esinenud verbaalne ja füüsiline agressiivsus. Samuti on ta

manipuleeriv ning ei suuda iseseisvalt ravirežiimist kinni pidada. Psühhiaatrilise hinnangu

järgi on tal püsiv düssotsiaalne isiksusehäire ja pedofiilia, millega kaasneb kõrge oht

korduvateks õigusvastasteks tegudeks. Isikul puudub kriitika oma seisundi suhtes ja ta on

keeldunud ravist. Kõiki asjaolusid arvestades ei ole muud leebemad meetmed piisavad ning

turvalisuse tagamiseks on vajalik jätkata ööpäevaringset erihooldusteenust kinnises asutuses.

2. Määratud esindaja 04.05.2026 arvamuse kohaselt on puudutatud isiku huvides jätkuv

ööpäevaringne erihoolekandeteenus kontrollitud keskkonnas.

Maakohtu määrus

3. Maakohus rahuldas 07.05.2026 määrusega avalduse ja pikendas puudutatud isiku kinnises

hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibimise tähtaega üks aasta, s.o kuni

07.05.2027.

3.1. Määruse põhjenduste kohaselt oli avaldus maakohtu hinnangul puudutatud isiku

kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise pikendamiseks

põhjendatud (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg 1 p-d 1–3).

3.2. Avaldusest ja 28.02.2026 psühhiaatri arvamusest nähtuvalt viibib puudutatud isik

kohtumääruse alusel alates 03.06.2023 Viljandis ööpäevaringsel erihoolekande teenusel.

Viimasest 12.05.2025 esitatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nr 2-86/1078-1 tulenevalt on

puudutatud isikul diagnoositud peamiste vaimsete häirete diagnoosideks düssotsiaalne

isiksushäire (diagnoosikood F60.2), kerge kognitiivsete funktsioonide häire (diagnoosiks

F06.7) ja pedofiilia (diagnoosikood F65.4). Tulenevalt puudutatud isikul esinevatest olulistest

häiretest tahte-tundeelus ja kognitsioonis, ei suuda ta mõista oma tegude tähendust ega neid

juhtida. Puudutatud isiku tundeelus avaldub tundmuslik tasakaalutus, mis päädib vägivaldse

käitumisega, mistõttu uuritav osutub teistele ja enesele ohtlikuks ja vajab seetõttu

kohtumääruse alusel erihoolekandeteenuse jätkamist ühe aasta vältel (dtl 870-877).

Puudutatud isiku suhtes on siinses menetluses ekspertiise läbiviidud ka 23.09.2021 (dtl 280-

281), 04.01.2023 (dtl 466-468), 23.05.2024 (dtl 652-661). Kõigist järeldub, et seoses

puudutatud isikul esineva psüühikahäirete kogumiga esineb kõrgenenud risk ennast ja teisi

2-20-17810

kahjustavaks käitumiseks. Puudutatud isik ise oma käitumist juhtida ei saa ning muude

abinõude kasutamine peale ööpäevaringse erihooldusteenuse ei ole paraku võimalik.

3.3. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on puudutatud isiku suhtes tehtud kohtupsühhiaatrilisi

ekspertiise ka tsiviilasjas 2-10-6592. 21.10.2010 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 42

nähtuvalt esineb puudutatud isikul vaimuhaigus residuaalse skisofreenia kujul ning muud

psüühikahäired orgaanilise käitumishäire ning pedofiilia kujul, millest tulenevalt ei ole ta

kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima (dtl 32). 29.09.2020

on ekspert järeldanud, et uuritaval esinevad muude psüühikahäirete alla klassifitseeritavad

haigused: kerge kognitiivsete funktsioonide häire (diagnoosikood F06.7) ja düssotsiaalne

isiksushäire (diagnoosikood F60.2), mis koosmõjuna põhjustavad uuritava suutmatuse

kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida ning oma elu iseseisvalt korraldada (dtl 424).

3.4. Puudutatud isiku suhtes viidi 17.08.2020 läbi kohtupsühhiaatria-psühholoogia

kompleksekspertiis, kus eksperdid jõudsid järeldusele, et puudutatud isikul esineb varasest

noorukieast alanud püsiv psüühika- ja käitumishäirete kogum – düssotsiaalne isiksushäire

(F60.2) ning seksuaalsuunitluse häire pedofiilia (F65.4), milline psüühikahäirete kogum ei ole

korrigeeritav medikamentoosse raviga. Häired on püsiva kuluga ning ei ole alust prognoosida

nende iseeneslikku vaibumist või arengut kvalitatiivselt raskemaks psüühikahäireks (dtl 102–

103).

3.5. Kohtule esitatud 28.02.2026 psühhiaatri arvamusest nähtuvalt ei ole erihooldusteenusel

viibimise ajal puudutatud isiku käitumine oluliselt paranenud: ta ei allu sageli reeglitele,

ärritub kergesti ning võib käituda ettearvamatult ja agressiivselt, peamiselt teiste klientide

suhtes. Puudutatud isik peab end teistest paremaks, nõuab erikohtlemist ning manipuleerib

oma eesmärkide saavutamiseks. Tema toast on korduvalt leitud keelatud esemeid ja

pornograafilist materjali. Patsiendi käitumine on seotud püsiva düssotsiaalse isiksushäirega,

mida iseloomustavad empaatiapuudus, enesekesksus ja normide eiramine. Lisaks esineb tal

pedofiilia, millega seoses on ta toime pannud korduvaid õigusvastaseid tegusid. Patsiendil

puudub kriitika oma seisundi suhtes ning ta on keeldunud ravist. Õigusvastaste tegude

kordamise risk on kõrge, mistõttu on vajalik väga rangelt kontrollitud keskkond ja ravimite

manustamine. Puudutatud isik saab antipsühhootilist ravi (Cisordinol depoosüst iga 3 nädala

tagant).

3.6. Kuna viimasest ekspertiisist ei olnud möödunud rohkem kui aasta ja kohtule esitatud

dokumentides kajastus, et puudutatud isiku tervislik seisund ei muutunud, ei olnud maakohtu

arvates vajalik viia läbi täiendavat ekspertiisi (TsMS § 5391 lg 2).

3.7. Puudutatud isiku ohtlikkus on väljendunud peamiselt verbaalselt, kuid ka füüsilises

agressiivsuses. Psühhiaater tõi esile, et puudutatud isik ei allu sageli reeglitele, ärritub kergesti

ning võib käituda ettearvamatult ja agressiivselt peamiselt teiste isikute suhtes. Lisaks leiti

02.01.2026 kinnises asutuses puudutatud isiku toa ja asjade läbivaatluse käigus hulgaliselt

keelatud esemeid, sh poolikuid sigarette kahe paki jagu, kümneid ravimeid, lapspornot

sisaldavaid DVD plaate ja mälupulki. Samuti leiti teravaid esemeid, millega võimalik ennast

või kaaslasi vigastada. Lisaks üks telefon (ei olnud nutitelefon) ja sim-kaart (dtl 1052-1053).

3.8. Seega näitab puudutatud isiku käitumine, sh enesele kahjulikus käitumises (nt

desinfitseerimisvahendi joomine), keelatud asjade, sh terariistade ning lapsporno omamine, et

puudutatud isik võib olla ohtlik iseendele ja teistele isikutele, eelkõige isikutele, kes samuti

viibivad erihooldusteenusel või teenindav personal. Lapsporno omamine viitab selgelt

asjaolule, et puudutatud isikul on olemas jätkuv huvi laste vastu ja jätkuvalt pedofiilia

2-20-17810

kalduvus, mis suurendab riski teiste, eriti laste suhtes. Ilma järelevalveta ei ole isik suuteline

toime tulema ning kujutab jätkuvat ohtu ümbritsevatele.

3.9. Puudutatud isik viibis alates 17.01.2021 ööpäevaringsel erihooldusteenusel (dtl 163–167).

Harju Maakohtu 11.01.2023 määrusega ei pikendatud tema kinnisesse asutusse paigutamist, st

puudutatud isik sai iseseisvalt oma elu korraldada (dtl 484–493). Vabaduses viibides ilmnesid

varasemad käitumismustrid (sh alaealiste laste meelitamised). Viimati pikendati Pärnu

Maakohtu 23.05.2025 määrusega siinses asjas (menetlus nr 16) puudutatud isiku viibimist

kinnises asutuses isiku nõusolekuta ööpäevaringsel erihooldusteenusel tähtajaga üks aasta

arvates määruse tegemisest (dtl 913–923). Avaldusele lisatud psühhiaatri koostatud

arvamusest nähtuvalt ei ole puudutatud isiku käitumine erihooldusteenusel viibimise ajal

oluliselt paranenud. Ka ekspertiisiaktist nr 2-86/1078-1 nähtuvalt kinnitas ekspert, et

puudutatud isik vajab hoolekandeasutuses kohtumääruse alusel ööpäevaringset

erihooldusteenust temal avalduva teisi ja ennast ohustava käitumise tõttu. Ravi ärajäämisel

suure tõenäosusega puudutatud isiku vägivaldne käitumine tugevneb. Samuti tõi ekspert välja,

et puudutatud isiku puhul ei ole võimalik muu sotsiaalteenuse/erihoolekandeteenuse

kohaldamine.

3.10. Puudutatud isik on veetnud suure osa täiskasvanueast erinevates asutustes ning tal

puudub motivatsioon kasutada iseseisvat elu toetavaid teenuseid, kuna ta ei tunnista oma

probleeme. Tal puuduvad sisulised huvid ning ilma järelevalveta on ta varem käitunud

õigusvastaselt ja olnud ohtlik teistele. Arvestades tema pikka probleemset ajalugu ja seisundi

paranemise puudumist, on kinnisesse asutusse paigutamine põhjendatud kui viimane abinõu.

Määruskaebus

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta avaldus rahuldamata, või saata asi tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks, kohustades kohut kuulama puudutatud isiku isiklikult ära ja määrama

kohtupsühhiaatriaekspertiisi.

4.1. Puudutatud isikut ei kuulatud kohtu poolt isiklikult ära. Maakohus ei saanud piirduda

üksnes formaalse tõdemusega, et ühest aastast lühem tähtaeg ei olnud veel möödunud.

4.2. Puudutatud isiku suhtes ei määratud uut kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ka siin ei piisa

üksnes tähtaja formaalsest arvestamisest. Uue ekspertiisi vajadust suurendas puudutatud isiku

hinnangul asjaolu, et isik esitas konkreetse väite varasemate ekspertiiside usaldusväärsuse

kohta.

4.3. Maakohus ei hinnanud piisavalt vähem piiravate abinõude kasutamise võimalikkust.

Alternatiivsete abimeetmete küsimust on käsitletud üldistatult.

4.4. Puudutatud isik on erinevates asutustes viibinud kokku enam kui 10 aastat (sh kinnises

asutuses kohtumääruse alusel vähemalt viimased 5–6 aastat). Mida pikemalt isiku vabaduse

võtmine kestab, seda suurem on kohtu põhjendamiskohustus kinnipidamise jätkuva

vajalikkuse ja proportsionaalsuse osas.

Menetluse edasine käik

5. Puudutatud isikule määratud esindaja jäi arvamuse juurde, et kinnisesse asutusse

paigutamise pikendamine on põhjendatud.

2-20-17810

6. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb

jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.

8.1. SHS § 105 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset

erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1)

täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada

või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata

hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete

rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole

võimalik. SHS § 105 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada täisealise isiku tema nõusolekuta

hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui

nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud SHS § 105 lg-s 1 loetletud asjaolud, võib

kohus täisealise isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja taotluse

alusel pikendada täisealise isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni

ühe aasta kaupa. TsMS § 538 lg 2 järgi ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks

kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

8.2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud SHS § 105 lg 1

kohaldamise eeldused. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §

654 lg 6 ja § 659 alusel neid täies ulatuses ei korda.

8.3. Maakohus tuvastas, et asja materjalidest nähtuvalt on täidetud SHS § 105 lg 1 p-s 1

sätestatud eeldus – puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (düssotsiaalne isiksushäire

(F60.2), kerge kognitiivsete funktsioonide häire (F06.7) ja pedofiilia (F65.4), mis piirab isiku

võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. 28.02.2026 psühhiaatri arvamuse

kohaselt on puudutatud isiku psüühiline seisund püsiv. Raske psüühikahäire olemasolu

puudutatud isik määruskaebuses ei vaidlusta.

8.4. Täidetud on ka SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus, s.o isik on jätkuvalt ohtlik nii

enesele kui teistele, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset

erihooldusteenust saama.

Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite

kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena,

vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku

mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui

tõenäoline. Isiku ohtlikkuse tuvastamine SHS § 105 kohaldamisel ei eelda, et ta oleks juba

jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada. Samas peab kohtutel olema

konkreetsete asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik võib lähitulevikus seda pigem

kindlasti kui tõenäoliselt teha. Isiku suutmatus iseseisvalt oma elu korraldada ning ravimeid

võtta ei tähenda tingimata tema ohtlikkust iseendale või teistele, kuid ohtlikkusele võib viidata

puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm 14.02.2018, 2-15-

2-20-17810

3662/92, p 14.1). Isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste

isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RKTKm 02.03.2007,

3-2-1-145-06, p 19).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isiku ohtlikkus väljendub nii enesele

kahjulikus käitumises (nt desinfitseerimisvahendi joomine), kui ka füüsilises ohus teda

ümbritsevate inimeste elule ja tervisele (keelatud asjade, sh terariistade ning lapsporno

omamine). 2023. a esimeses pooles, mil puudutatud isik viibis ajutiselt kinnisest asutusest

väljas, otsis puudutatud isik kontakti lastega, oli oma ema suhtes agressiivne ja tarvitas

suuremas koguses alkoholi (dtl 636). Nimelt nähtub asja materjalidest, et 28.02.2023

kontakteerus puudutatud isik pargis lapseealistega, pakkus neile Playstationit ning selgitas, et

tema laps on surnud. Playstationi abil oli puudutatud isik juba 24.07.2013 meelitanud 9-

aastase poisi mere äärde, kus kõrkjate vahel pani tema suhtes toime seksuaalse teo (dtl 87).

Lapsporno omamine praegusel ajal viitab selgelt asjaolule, et puudutatud isikul on olemas

jätkuv huvi laste vastu ja jätkuvalt kalduvus pedofiiliale, mis suurendab riski teiste, eriti laste

suhtes. Ilma järelevalveta ei ole isik suuteline toime tulema ning kujutab jätkuvat ohtu

ümbritsevatele. Seega on isiku ohtlikkus teiste elule ja tervisele lähitulevikus pigem kindel kui

tõenäoline.

8.5. Täidetud on ka SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus, mille järgi ei ole varasemate

abimeetmete rakendamine osutunud küllaldaseks ja muude abimeetmete kasutamine ei ole

võimalik.

Arvestades, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika, isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma

ravisoovitusi ning esineb oht puudutatud isikut ümbritsevate isikute elule ja tervisele, siis ei

ole ringkonnakohtu hinnangul muude abinõude kohaldamine piisav ega võimalik.

Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku seisundi stabiliseerumist ja paranemist väljaspool

kinnist hoolekandeasutust ei ole hetkel võimalik tagada. Puudutatud isik vajab pikaaegset

stabiilset keskkonda, kus talle on tagatud ravi- ja hooldusteenused, mis võimaldavad tema

tervislikku seisundit (sh agressiivsust ja ohtlikkust teiste inimeste suhtes) kontrolli all hoida.

Ravita jäämisel on puudutatud isiku tervislik seisund halvenenud, tema käitumine on

muutunud konfliktsemaks ja agressiivsemaks. Puudutatud isiku seisund on erihooldusteenusel

viibimise jooksul olnud ühetaoline, tema psüühilised häired on püsiva iseloomuga ning

haiguskriitika puudumise tõttu on puudutatud isiku õigusvastaste tegude kordamise risk suur

(vabaduses viibides ilmnesid varasemad käitumismustrid), mistõttu ei saaks teda suunata

leebema järelevalvega teenusele (dtl 1048). Seega ei ole puudutatud isiku ohtlikkuse

ohjamiseks võimalik rakendada kinnisesse asutusse paigutamisega võrreldes vähem

piiravamaid abinõusid.

8.6. Maakohtule ei saa puudutatud isiku ärakuulamata ja uue ekspertiisi määramata jätmisel

ette heita menetlusnormide rikkumist. Maakohus on nii avalduse menetlusse võtmise

määruses kui ka vaidlustatud määruses selgitanud, miks kohus ei pidanud TsMS § 539¹ lg 2

alusel vajalikuks uue ekspertiisi määramist ja puudutatud isiku isiklikku ärakuulamist.

Ringkonnakohus peab maakohtu selgitusi põhjendatuks. TsMS § 5391 lg 2 järgi ei ole

kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks vajalik uus ekspertiis, kui eelmise

eksperdiarvamuse andmisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ning isiku tervislik

seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi muutunud. Samamoodi ei ole vajalik isiku

enda ärakuulamine, kui eelmisest ärakuulamisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta.

Toimiku materjalidest nähtuvalt on viimane kohtupsühhiaatriaekspertiis tehtud 11.05.2025 ja

esitatud kohtule 12.05.2026 ning puudutatud isik ära kuulatud 23.05.2025. Lisaks nähtus

avaldaja esitatud dokumentidest, et puudutatud isiku tervislik seisund ei olnud muutunud

2-20-17810

(TsMS § 5391 lg 2). Tõlgendus, mille kohaselt oleks maakohus enne aasta möödumist siiski

pidanud korraldama uue ekspertiisi või kuulama puudutatud isiku ära, oleks otseselt vastuolus

TsMS § 5391 lg 2 sätestatuga ja muudaks sätte sisutuks. Puudutatud isiku seisukoht, et uus

ekspertiis oleks tulnud määrata seetõtu, et varem tehtud ekspertiisid ei ole usaldusväärsed, ei

ole ringkonnakohtu hinnangul asja materjalide alusel põhjendatud. Üksnes väitest, et

varasemate ekspertiiside läbiviimisel on puudutatud isik oma seisundit simuleerinud, ei piisa

ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 5391 lg-st 2 kõrvalekaldumiseks, kui väidet simuleerimise

kohta ei toeta ükski siinses tsiviilasjas esile toodud asjaolu.

8.7. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisest tingitud menetlusosaliste

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda ning puudutatud isikule

riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)