1-26-3931/12 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2026, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-26-3931 (25261000454)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Kriminaalasi

B.J süüdistuses KarS § 120 lg 1, KarS § 121 lg 2 p 3, KarS

§ 1573 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses, arutatud kinnisel

kohtuistungil

Prokurör

abiprokurör Valdo Gerassimov

Süüdistatav

Kaitsja

B.J (isikukood: XXX; elukoht: XXX; töökoht või

õppeasutus: XXX; karistatus: varem kriminaalkorras

karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud)

vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada B.J süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista

karistuseks 4 kuud vangistust.

Tunnistada B.J süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.

Tunnistada B.J süüdi KarS § 1573 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista B.J-ile liitkaristuseks 6 kuud vangistust üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 06.05.2026-07.05.2026, s.o 2 päeva

mõistetud karistusaja hulka ja lugeda B.J-i lõplikuks kandmisele kuuluvaks

karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata. Määrata B.J-ile katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 5 kuud 28

päeva ei pöörata täitmisele, kui B.J ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid:

1)

elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2)

ilmub

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3)

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4)

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5)

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6)

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada B.J-i kriminaalhooldusperioodi lõpuni jätkama

haridusteed või alluma tööturule sisenemist toetavatele teenustele.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada B.J-i käitumiskontrolli ajal osalema

kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

KarS § 75 lg 4 kohustada B.J-i võtma vastu vaimse tervise tuge kuni vajaduse

äralangemiseni või kriminaalhooldusperioodi lõpuni.

2. KrMS § 3101 ja VÕS § 1055 alusel kohaldada B.J-ile lähenemiskeeld Z.O suhtes,

keelates B.J-il:

-

läheneda Z.O-le isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 20 meetrit, välja

arvatud, kui see on vajalik seonduvalt menetlustega kohtus või

menetlusasutustes;

-

suhelda Z.O-ga telefoni teel või muude sidepidamisvahendite vahendusel.

Kohustada B.J-i juhuslikel kohtumisel Z.O-ga eemalduma Z.O-st siseruumides 5

meetri kaugusele ning välitingimustes vähemalt 20 meetri kaugusele.

Lähenemiskeeldu kohaldatakse tähtajaga 3 aastat käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest arvates.

Lähenemiskeelu rikkumisel, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või

varale, samuti lähenemiskeeldu korduv rikkumine on karistatav kuriteona KarS §

3312 järgi.

3. Tsiviilhagi:

TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu D.N

esitatud tsiviilhagi täielikult.

Välja mõista B.J-ilt 5 eurot D.N (isikukood: XXX, arveldusarve nr XXXXXXX)

kasuks.

4. Konfiskeerimine ja asitõendid:

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse

jõustumisel PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas (Riia tn 132, Tartu) asuv puidust

käepidemega liigendnuga (pakend nr 1).

5. Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta B.J-ilt välja mõistetud sundraha summas 1419 eurot,

kohtueelse menetluse riigi õigusabi tasu 1036,02 eurot, kohtumenetluse riigi õigusabi

tasu 66,96 eurot ja ekspertiisitasu 3900 eurot riigi kanda.

Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Objartel & Partnerid kaudu riigi õigusabi tasu 66,96 eurot (s.h käibemaks 12,96

eurot) vandeadvokaadi abi Heiki Kuningale tema poolt B.J-ile kohtumenetluses riigi

õigusabi osutamise eest.

6. Kohtuotsuse avalikustamisel kohaldada KrMS § 4081 lg 2 sätteid.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete

rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

eest ette ei näe.

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel

määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus

täitmisele.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

B.J-i süüdistatakse selles, et tema 21.11.2025.a. kella 22 paiku XXX asuvas XXX õpilaskodu

parklas kasutas füüsilist vägivalda Z.O suhtes. B.J takistas Z.O-l ja Karmen Kantsil

lahkumist, seistes mootorsõiduki ette, tõmmates kõrvalistuja ust lahti ja püüdes

mootorsõidukisse sisse istuda. Kui Z.O tuli mootorsõidukist välja, et paluda B.J-il

ühiselamusse minna, ähvardas B.J Z.O ära tappa. Pärast ähvardamist nõudis B.J Z.O-lt suitsu,

mille peale viimane keeldus alaealisele B.J-ile tubakatoodet andma. Eitava vastuse peale,

lähenes B.J Z.O-le ning hakkas oma käsi viimase jopetaskutesse panema, et sealt suitsupakk

ja Z.O-le kuuluv mobiiltelefon kätte saada. Z.O palus B.J-il lõpetada selline käitumine ja

suunduda ühiselamusse. Öeldu peale B.J ärritus ja hakkas jalgadega peksma vastu Z.O jalgu.

Sellise tegevusega põhjustas B.J Z.O-le füüsilist valu ja tervisekahjustused – hematoomid

vasakul reiel ja mõlemal säärel.

…selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, taaskord

06.05.2026 kella 12.20 paiku XXX asuvas XXXkasutas füüsilist vägivalda D.N suhtes, lüües

ühel korral kannatanut käega vastu nägu ülemiste hammaste piirkonda. Kirjeldatud tegevusele

eelnes samal päeval D.N tahtevastaselt rindadest krabamine ja juustest tõmbamine. Sellise

tegevusega põhjustas B.J D.N-ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – ülahuule paremal

siseküljel marrastus.

Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega,

mis on toime pandud korduvalt, pani B.J toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse B.J-i selles, et tema 16.10.2025 kella 12.17 paiku XXX asuvas XXX

naiste riietusruumis ähvardas noaga D.N-i, hoides noatera viimase kõri vastu, korrutades

lauset „Tahad nuga saada, tahad nuga saada? Kas lähed veel kittuma“. Seda tegevust nähes

palus F.R B.J-il oma tegevuse lõpetada. Selle tagajärjel suundus B.J nuga käes F.R-i suunas

ning viimasele lähemale tulles, suunas B.J noatera F.R-i näo juurde nii, et noatera ja F.R-i näo

vahel oli ligikaudu 5 cm vahemaad, öeldes samal ajal „Tahad nuga saada?“.

…selles, et tema 15.12.2025.a. kella 19.45 paiku kirjutas Z.O-le sotsiaalmeediakanali

Messenger kaudu ähvardava sisuga sõnumeid nagu: „Dvj maj viitsi huiata enan üks postitus

minust ja hoiatan sa ei näe enam oma lapsi iial“, „Ma ütlesin kui mind näitad on su lapsed

surnud“, „ja ma ei vastuta oma tegude eest“ ja „kui sina mind ei näita jäävad ka lapsed ellu

lihtne“.

Eelnevalt kirjeldatud tegevusega on kannatanul alust arvata ähvardamise täideviimist, kuna

B.J on ettearvamatu käitumisega ning varem toime pannud ähvardamise noaga oma

kaasõpilaste vastu ning kehaliselt väärkohelnud Z.O.

Tapmisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani B.J

toime s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse B.J-i selles, et tema alates 15.12.2025.a. kuni mai kuuni 2026.a. on

otsinud täisealise Z.O-ga kontakti häirival viisil, järjepidevalt ja mitu korda päevas. Häirides

selliselt oluliselt Z.O tavapärast elu, hirmutades, ähvardades ning alandades kannatanut

vaatamata Z.O korduvatele palvetele temaga kontakteerumine lõpetada. Antud tegude

tagajärjel tunneb Z.O ennast ohustatuna ja oluliselt häirituna.

Nimelt on B.J süstemaatiliselt, s.o iga päev vähemalt mitmel korral päevas, saatnud Z.O

kasutajakontole Messenger ja TikTok sotsiaalmeedia rakenduste vahendusel sõnumeid, milles

väljendas romantilist ja seksuaalset huvi, sealhulgas väljendades Z.O-le armastust ning soovi

temaga seksuaalvahekorda astuda. Lisaks on B.J saatnud Z.O-le TikTok sotsiaalmeedia

platvormil seksuaalse sisuga lühivideoid ning kujutanud sõnumites ette kannatanu Z.O-ga

seotuid seksuaalseid olukordi ja tegevusi. Sõnumite sisu on Z.O jaoks ebameeldiv ja häiriv.



20.12.2025. a kirjutas B.J kasutajakonto alt „XXX “ Z.O kasutajakontole TikToki

sotsiaalmeedia rakenduses järgmise sõnumi: „ ja pealegi kui sa lõpuks seksi annaksid

oleks kõik korras olnd üldse ja poleks ähvardanudki“.



21.12.2025. a kirjutas B.J kasutajakonto alt „XXX“ Z.O kasutajakontole TikToki

sotsiaalmeedia rakenduses järgmise sõnumi: „nii raske on nikku anda v sinu prst pean

mingi kaisukaga keppima“.



Kohtueelse menetlusega täpselt tuvatamata ajal, kuid kuvatõmmisest nähtub, et

neljapäeval kell 18.53 kirjutas B.J kasutajakonto alt „XXX“ Z.O kasutajakontole

TikToki sotsiaalmeedia rakenduses järgmise ähvardava sisuga sõnumi: „tra kui sa

peaksid uurijale midagi ytlema saad nimodi nikku et ise la ei usu ja lukkan sulle kurku

mandliteni et ära lämbuksid kui sa peaksid jälle kitse panema“.

Vaatamata kannatanu Z.O selgelt väljendatud soovile kontakt lõpetada on B.J jätkanud

järjepidevat kirjutamist, sealhulgas loonud vähemalt viisteist erinevat sotsiaalmeediakontot,

kasutanud neid kontosid Z.O-ga kontakti taastamiseks pärast varasemate kontode blokeerimist

ning saatnud korduvalt ja järjepidevalt sõnumeid, mis on oma sisult pealetükkivad ja

kannatanu tahte vastased.

Teise isikuga järjepideva kontakti otsimise ja muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema

eraellu sekkumisega, kui selle tagajärjeks on teise isiku hirmutamine, alandamine ja

muul viisil oluliselt häirimine, pani B.J toime KarS § 157³ lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe

süüdistatava süüdi tunnistamiseks:

1) KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust;

2) KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust;

3) KarS § 1573 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista B.J-ile liitkaristuseks kuus (6) kuud vangistust üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg

06.05.2026.a. kuni 07.05. 2026.a.s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmisele

kuuluvaks karistuseks viis (5) kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel

mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui B.J kahe (2) aastase katseaja

jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks

pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: B.J peab: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas; 2.

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või

õppimiskoha vahetamiseks 6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 4

alusel kohustada B.J-i kriminaalhooldusperioodi lõpuni jätkama haridusteed või alluda

tööturule sisenemist toetavatele teenustele. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada B.J-i

käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas

sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada B.J-i vastu võtma vaimse tervise tuge

kuni vajaduse äralangemiseni või kriminaalhooldusperioodi lõpuni. KrMS § 3101 järgi ning

VÕS § 1055 sätete alusel kohaldada B.J-ile lähenemiskeeldu Z.O suhtes. Keelata B.J-il

läheneda Z.O-le isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 20 meetrit, välja arvatud, kui see

on vajalik seonduvalt menetlustega kohtus või menetlusasutustes. Kohustada B.J-i juhuslikel

kohtumistel Z.O-ga eemalduma temast siseruumides 5 meetri kaugusele ning välitingimustes

vähemalt 20 meetri kaugusele. Keelata B.J-il suhelda Z.O-ga telefoni teel või muude

sidepidamisvahendite vahendusel. Lähenemiskeelu tähtajaks määrata kolm (3) aastat.

Kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu rikkumine on karistatav KarS § 3312 alusel.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja

kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse

tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest

keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses

õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud

kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. KarS § 120 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni

üheaastase vangistusega. KarS § 1573 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse

või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava

karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud

kokkuleppele.

Tsiviilhagi lahendamine

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

D.N on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 5

eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista B.J-ilt 5 eurot D.N kasuks.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määrusest nr 36

(Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 946 eurot

kuus. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga

alammäära, s.o 1419 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava B.J-i kaitsja esinemise eest

kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna

1036,02 eurot. Süüdistatava B.J-i kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 66,96 eurot. Kaitsja

kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega

ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul

riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega

tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiis

(ekspertiisiakt nr 2-86/3933-2) maksumusega 3900 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule

üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit

on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et

süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja

see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas.

Arvestades, et süüdistatav on kuriteod toime pannud alaealisena, on põhjendatud jätta KrMS

§ 180 lg 3 alusel menetluskulud, s.h sundraha 1419 eurot, kohtueelse menetluse riigi õigusabi

tasu 1036,02 eurot, kohtumenetluse riigi õigusabi tasu 66,96 eurot ja ekspertiisitasu 3900

eurot riigi kanda.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

B.J on kahtlustatavana kinni peetud 06.05.2026-07.05.2026, seega on B.J viibinud

eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka,

kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse

jõustumisel PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas (Riia tn 132, Tartu) asuv puidust

käepidemega liigendnuga (pakend nr 1).

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on

möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva

jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik