1-26-1536/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2026. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-26-1536

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär

Merili Riga

Kriminaalasi

Marius Pehk süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 263

lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Liis Lillemets

Süüdistatav

Marius Pehk, isikukood: 37508302748; XXX; emakeel:

XXX; elukoht: XXX; tel. XXX, e-post: XXX; XXX;

XXX. Kriminaalkorras karistatud kahel korral. Tõkendit

kohaldatud ei ole.

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Marius Pehk KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista

11 kuud vangistust.

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta 11 kuu pikkune vangistus tingimisi kohaldamata ning

täitmisele pööramata, kui Marius Pehk ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja kestel

toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi.

Määrata Marius Pehk katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja

kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 alusel järgmisi

kontrollnõudeid:

1)

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2)

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3)

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel on Marius Pehk kohustatud:

1)

kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul registreeruma tervishoiuasutuses vaimse

tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire hindamiseks;

2)

kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni tegema alkoholi liigtarvitamise

tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramiseks

ning esitama vastava vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud

tähtajaks. Katseaja iga 3 kuu kohta tuleb teha üks analüüs. Katseajaks ette antud analüüside

arvu võib kriminaalhooldusametnik vähendada, kui PEth analüüsi tulemus on kuni 20 ng/ml

või kui kordusanalüüsid näitavad alkoholi tarbimise vähenemist katseajal. Esimesel analüüsil

nõutav näit puudub. Kordusanalüüside tulemused peavad olema kuni 20 ng/ml või väiksemad

eelmise analüüsi tulemusest.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest,

kontrollnõudeid ning lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

2. Jätta sundrahast 821,22 eurot riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Marius Pehkilt

menetluskuluna kaitsjatasu 193,44 eurot ja sundrahast 597,78 eurot.

KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Marius Pehkil on õigus

tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 791,22 eurot ositi 12 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest.

Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või

EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank

AS) või EE774204278607566704 (Coop Pank AS), märkides ära viitenumbri

99926700020530 ning selgituseks „nimi, kriminaalasja number, menetluskulu“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui

rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega

kaasnevad täitemenetluse kulud.

3. KrMS § 38 lg 5 alusel on esitanud taotluse enda teavitamiseks Marius Pehki

vahistamisest ja vahi alt vabastamisest kannatanu K. M. (ik. XXX, e-post: XXX).

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

Marius Pehki süüdistatakse avaliku korra raskes rikkumises, mis seisnes selles, et 06.11.2025

ajavahemikus 18.57-19.03 Turu tn 2, Tartu linn, Tartumaa asuva Tartu bussijaama välialal

rikkus Marius Pehk avalikus kohas käitumise üldnõudeid sellega, et kasutas füüsilist

vägivalda turvatöötaja K. M. suhtes. K. M. kutsus Marius Pehki korrale, kuivõrd Marius Pehk

oli vahetult enne Tartu bussijaamas kakelnud kriminaalmenetluses tuvastamata

meesterahvaga. Marius Pehk tõstis enda parema käe üles ja üritas K. M. tõugata. K. M.

õnnestus Marius Pehki käsi endast eemale lükata. Marius Pehk üritas enda vasaku käega K.

M. kinni võtta, kuid K. M. õnnestus Marius Pehk Tartu bussijaama välialal olevale pingile

pikali suruda. Seejärel, kui Marius Pehk oli pingi peal selili ning K. M. tema kohal, siis

Marius Pehk tõmbas enda kätega K. M. kaelast enda poole. Samuti väänas Marius Pehk

täpselt tuvastamata viisil K. M. vasaku käe pöialt. Sellise tegevusega põhjustas Marius Pehk

kannatanule K. M. füüsilist valu ning tervisekahjustused: vasaku käe sõrmede põrutus,

parema käe labakäe marrastus ja 5 mm pikkune kriimustus parema käe väikse sõrme

piirkonnas; kukla põrutus ja kaela tagaosa punetus, parema silma juures 5 mm pikkune

marrastus silma nurgas.

Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiris Marius Pehk läheduses viibinud

kõrvalisi isikuid, kes nägid toimunut pealt ja ka konflikti sekkusid.

Nimetatud tegevusega rikkus Marius Pehk korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 1, mis

sätestab, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil,

eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid

ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. KorS § 54 kohaselt on avalik koht

määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev

maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.

Sellega pani Marius Pehk toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga.

Kokkuleppe sisu

Prokurör palub tunnistada Marius Pehk süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 kirjeldatud kuriteo

toimepanemise eest. Selle teo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 11 kuud

vangistust.

Prokurör palub kohtul vangistuse jätta KarS § 74 lg 1 alusel täielikult tingimisi kohaldamata,

kui süüdistatav ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning

täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on süüdlane

kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud

alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,

töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Lisaks on süüdlane KarS § 75 lg 4 alusel kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi

kontrollnõudeid:

3)

kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul registreeruma tervishoiuasutuses vaimse

tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire hindamiseks;

4)

kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni tegema alkoholi liigtarvitamise

tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramiseks

ning esitama vastava vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud

tähtajaks. Katseaja iga 3 kuu kohta tuleb teha üks analüüs. Katseajaks ette antud analüüside

arvu võib kriminaalhooldusametnik vähendada, kui PEth analüüsi tulemus on kuni 20 ng/ml

või kui kordusanalüüsid näitavad alkoholi tarbimise vähenemist katseajal. Esimesel analüüsil

nõutav näit puudub. Kordusanalüüside tulemused peavad olema kuni 20 ng/ml või väiksemad

eelmise analüüsi tulemusest.

Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1522,44 eurot, s.o sundraha summas 1329,00 eurot ja

määratud kaitsja esindustasu kohtueelses menetluses summas 193,44 eurot.

Arvestades, et süüdistatava igakuised sissetulekud on väga väikesed (igakuiselt umbes XXX

eurot), on ilmne, et menetluskulude hüvitamine täies mahus käib süüdistatavale üle jõu,

mistõttu palub prokurör KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kohtul poole menetluskuludest ehk

731,22 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades isiku

resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, määrata kriminaalmenetluse kulude

tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai

süüdistatav Marius Pehk aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas

süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii

toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles

menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist.

Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel

aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava

poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Marius

Pehki süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud

kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Marius Pehki menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu

kohtueelses menetluses 193,44 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel

kaasneb teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1419 eurot (alates

1. aprillist 2026. a on kuupalga alammäär 946 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1612,44

eurot.

Marius Pehk taotles menetluskulude vähendamist ja nende ositi tasumise võimalust 12 kuu

jooksul.

Võttes arvesse Marius Pehkiga 06.03.2026 sõlmitud kokkulepet ja seda, et alates 01.04.2026

on sundraha teise astme kuriteo toimepanemise korral 1419 eurot varasema 1329 euro asemel,

tuleb jätta sundrahast 90 eurot riigi kanda. Ühtlasi, arvestades Marius Pehki sissetuleku

suurust, tal lasuvaid kohustusi ja ka tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus

prokuröriga, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta menetluskulust, s.o sundrahast,

731,22 eurot riigi kanda ning anda Marius Pehkile tema kanda jäävate menetluskulude

tasumiseks pikem tähtaeg.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb Marius Pehkilt välja mõista kaitsjatasu

193,44 eurot ja sundrahast 597,78 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku

791,22 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja

kohtunik