Legislator Case Law & Legislation
1-26-4036/9 AI generated

1-26-4036/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 1-26-4036/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Vabariigist koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks. KarS § 55 lg 2 alusel arvestada kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 377,99 eurot.

Legislator headnote

AI generated

1-26-4036/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: KarS § 55 lg 2 alusel arvestada kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 377,99 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-26-4036

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juunil 2026, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-26-4036

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Thea Tikenberg

Katrin Planhof Skott

Kriminaalasi

Zakaria Khelifi süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2

järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Sandra Kurs

Süüdistatav

Zakaria Khelifi (endise nimega Chihi) – sünd.

27.01.2002, Rootsi Kuningriigi kodanik, kannab karistust

Rootsi Kuningriigi vanglas, viibimiskoht XXX, emakeel

rootsi keel, töökoht xxx, xxxharidusega, tõkend

vahistamine, Eesti Vabariigis karistamata, Rootsi

Kuningriigis varasemalt kriminaalkorras karistatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Zakaria Khelifi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista karistuseks

vangistus 5 aastat.

KarS § 73 lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3

kuud ja 7 päeva.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 07.02.2023 kuni 14.03.2023, s.o 1 kuu ja 7 päeva ja alates

17.04.2026. Alates 17.04.2026 kuulub kandmisele 2 kuud vangistust.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 4 aastat 8

kuud ja 23 päeva vangistust, täitmisele, kui Zakaria Khelifi ei pane 5 aasta pikkuse

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

Zakaria Khelifi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse

jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ära kandmisel, sõltuvalt sellest,

kumb tähtaeg saabub varem.

KarS § 54 lg 1 alusel kohaldada Zakaria Khelifile lisakaristusena väljasaatmist Eesti

Vabariigist koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks. KarS § 55 lg 2 alusel arvestada

väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates Zakaria Khelifi faktilisest

väljasaatmisest Eesti Vabariigist.

Välja mõista Zakaria Khelifilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme

kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2365 eurot ning KrMS § 180 lg

1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulud 483 eurot ja määratud kaitsjale makstud

tasu 1687,92 eurot riigituludesse.

Kohustada Zakaria Khelifit tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulud ja

kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 377,99 eurot.

Menetluskulud, kogusummas 4535,92 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is EE957700771001523585,

LHV Pank AS-is või EE774204278607566704 Coop Pank AS-is. Maksekorraldusel on

kohustuslik märkida viitenumber 99926700019839. Selgitusse võib märkida: „Zakaria

Khelifi, kriminaalasi 1-26-4036, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb

kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Jätta kaitsetasu summas 44,64 eurot riigi kanda.

KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Zakaria Khelifit sularaha 7060 eurot (raha on

kantud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606).

Asitõendid:

-

narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada;

-

07.02.2023 teostatud läbiotsimise käigus Tallinnas F. R. Kreutzwaldi 23

hotellitoas nr 0315 leitud ja ära võetud nutitelefonid iPhone 12 pro max Comviq

sim-kaardiga; Google Pixel 5 sim-kaardiga, Google Pixel 6a Comviq sim-

kaardiga, iPhone XS Max sim-kaardiga (PPA asitõendite hoidlas) – tagastada

Zakaria Khelifile;

-

Zakaria Khelifile kuuluvate mobiiltelefonide Google Pixel 5, Apple iPhone 12 pro

max, Apple iPhone XS Max ja Google Pixel 6a koopiafailid ja fotod (PPA

Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Zakaria Khelifit (Kelifi, endise nimega Chihi) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on

25.04.2022.a Rootsi Kuningriigis karistatud (AM-46383-22-1) 11,1 grammi narkootilise aine

kanepivaigu omamise eest, omandas ja valdas taas ebaseaduslikult, eelneval kokkuleppel Xga

eeluurimisel tuvastamata ajast, kuid enne X kinnipidamist 31.10.2022 kella 16.19,

tuvastamata kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe

tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilisi aineid hašišit ja kokaiini. Narkootiliste ainete

käitlemise tarbeks kasutasid Zakaria Khelifi ja X viimase poolt elukohana kasutatavat korterit

aadressil Tallinn XXX, kus nad omavahelisel kokkuleppel hoiustasid ning pakendasid

narkootilisi aineid.

Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid hoidis Zakaria Khelifi eelneval

kokkuleppel Xga ebaseaduslikult viimase poolt elukohana kasutatavas korteris Tallinnas

XXX kuni 31.10.2022 kellani 17.32, mil läbiotsimise käigus eelnimetatud aadressil

politseiametnikud leidsid ja võtsid ära korterist erinevatest kohtadest kokku 520,16 grammi

43%lise THC sisaldusega hašišit ja kokku 181,06 grammi 69%list kokaiini sisaldavaid

ainetükke, kus puhast kokaiini kokku 125 grammi.

Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilise aine kanepi kahtlusega ainet hoidis Zakaria

Khelifi ebaseaduslikult tema poolt kasutatavas Hilton Hotelli toas nr 0315, aadressil Tallinn

F.R. Kreutzwaldi 23 kuni 07.02.2023 kellani 18.25, mil läbiotsimise käigus eelnimetatud toas

andis Z. Khelifi vabatahtlikult politseiametnikele laua pealt välja seal lahtiselt olnud 0,72

grammi 7,1%lise THC sisaldusega peenestatud kanepi ja tubaka segu.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2

p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine,

valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine,

töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu,

tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine

kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste

ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud

seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille

tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%, alates 01.01.2023.a 0,3%) ja selle

töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuur jne) kuuluvad

sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

ja ainerühmade I nimekirja ja kokaiin kuulub II nimekirja.

Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest

piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Hašiši puhul piisab kümnele inimesele joobe

tekitamiseks 1 grammist narkootilisest ainest ja kokaiini puhul 0,65 grammist narkootilisest

ainest.

Seega oma tahtliku tegevusega pani Zakaria Khelifi (endise nimega Chihi) toime

korduva suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise grupis, s.o KarS §

184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Zakaria Khelifi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 01.06.2026 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Zakaria Khelifi süüdi tunnistamist Kars § 184 lg 2 p-de

1, 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 5 aastat. KarS § 73 lg-te 1, 2 ja 3 alusel kuulub

mõistetavast vangistusest kohesele täitmisele 3 kuud ja 7 päeva vangistust, millest 1 kuu ja 7

päeva vangistust on ära kantud perioodil 07.02.2023-14.03.2023 ning 2 kuud vangistust

kuulub täitmisele 17.04.2026-17.06.2026. Ülejäänud vangistus 4 aastat 8 kuud ja 23 päeva

jätta tingimisi täitmisele pööramata 5 aasta pikkuse katseaja jooksul, kui Zakaria Khelifi ei

pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldada Zakaria Khelifi suhtes

lisakaristusena riigist väljasaatmist ja saata ta pärast koheselt kuuluva vangistuse ärakandmist

Eesti Vabariigist välja, kohaldades tema suhtes Eesti Vabariiki sissesõidukeeldu 10 aastaks.

Zakaria Khelifi nõusolekul ning juhindudes KarS § 184 lg 5 p-st 2 ja § 832 lg-st 1

konfiskeerida Harju Maakohtu 13.04.2023 määrusega nr 1-23-1406 arestitud Zakaria

Khelifile kuuluv sularaha 7060 eurot (hoiustatud Rahandusministeeriumi Swedbank AS

arvelduskontol nr EE932200221023778606).

Asitõendid

KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada

tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal

toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine),

vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus

konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine

või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu

asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule

valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup

hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Juhindudes KarS § 83 lg-test 1 ja 4, §-st 191 ja KrMS § 126 lg 3 p-dest 2, 4 otsustab kohus

kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist:

-

narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada;

-

07.02.2023 teostatud läbiotsimise käigus Tallinnas F. R. Kreutzwaldi 23 hotellitoas nr

0315 leitud ja ära võetud nutitelefonid iPhone 12 pro max Comviq sim-kaardiga;

Google Pixel 5 sim-kaardiga, Google Pixel 6a Comviq sim-kaardiga, iPhone XS Max

sim-kaardiga (PPA asitõendite hoidlas) – tagastada Zakaria Khelifile;

-

Zakaria Khelifile kuuluvate mobiiltelefonide Google Pixel 5, Apple iPhone 12 pro

max, Apple iPhone XS Max ja Google Pixel 6a koopiafailid ja fotod (PPA

Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o

2365 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulud 483 eurot ning

määratud kaitsjale makstud tasu 1687,92 eurot riigituludesse.

Kaitsetasu summas 44,64 eurot jätta riigi kanda.

Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb

süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus.

See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse

tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad

uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas

õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis

on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt

menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui

ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega

ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele

isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas,

mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka DNA-

ekspertiisi tulemused, mis on kaasa aidanud kriminaalasja lahendamisele, kuuluvad

süüdistatavalt väljamõistmisele.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

kohtunik