3-25-4401/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4401

Haldusasi

C.J kaebus Rae valla vastu varalise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – C.J

Vastustaja – Rae vald, esindaja Martin Minn

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta C.J kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 10.07.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse

14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates

või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.J (kaebaja) esitas 21.07.2022 Rae vallale taotluse võimaldada tema lapsele (sündinud

XX.XX.XXXX) koht elukohajärgses Rae valla munitsipaallasteaias alates 01.09.2025 (dtl 66).

2. Laps sai 1,5 aastaseks XX.XX.XXXX. Kaebaja kasutas perioodil 01.02.2024 kuni

15.08.2024 eralastehoiu teenust (laps käis 01.02.2024 – 31.07.2024 Laululinnu Lastehoius ja

pärast seda Linnupesa Lastehoius).

3. Kaebaja esitas 15.10.2024 Rae vallale taotluse, milles nõudis lastehoiu teenuse kasutamisel

enammakstud toiduraha (741,50 euro), huvitegevuse tasu (731,50 euro) ja tulumaksu (338,62

3-25-4401

euro), s.o kokku 1811,62 euro hüvitamist. Rae vald vastas kaebaja taotlusele 31.10.2025 e-

kirjaga, jättes hüvitisnõude rahuldamata.

4. C.J esitas 26.11.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub mõista Rae vallalt

välja varalise kahju hüvitis 1785,77 eurot (s.o perioodil 18.03.2024 kuni 15.08.2024

eralastehoiu kasutamisel eralastehoiu kasutamisega tekkinud lisakulud) koos viivisega.

Kohus võttis kaebuse 02.12.2025 määrusega menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 24.02.2026 ja 13.04.2026) on kokkuvõtvalt

alljärgnevad.

1) Kaebaja laps on olnud Rae valla elanike registris alates 15.07.2022 ja Rae valla

lasteaiakoha järjekorras alates 21.07.2022. Vastustajale esitatud lasteaiakoha saamise

avaldusele märkis kaebaja, et ta soovib saada lapsele kohta elukohajärgses (Peetri

teeninduspiirkonnas) lasteaias alates 01.09.2025, kuid Rae vallale sai varasem kohasoovi aeg

teatavaks 17.01.2024 tehtud hoiutoetuse avaldusega ARNO keskkonnas.

2) Kuna lasteaeda mineku aeg tuli aina lähemale ja XX.XX.XXXX sai laps 1,5-aastaseks, ent

vallast lasteaiakohta ei pakutud, hakkas kaebaja ise otsima lapsele erahoiukohta. Kaebaja

sõlmis LA-LA Lapsed OÜ-ga (Laululinnu Lastehoid) hoiulepingu koha kasutamise algusega

01.02.2024 (leping lõppes 31.07.2024). Alates 01.08.2024 kuni 15.08.2025 oli kaebajal

sõlmitud hoiuleping Estcare OÜ-ga (Linnupesa Lastehoid). Erahoiu, vastustaja ja kaebaja

vahel sõlmiti leping, millega vastustaja hakkas lasteaia kohatasu hüvitama osaliselt otse

lastehoiule. Kuna erahoiu teenus erineb munitsipaallasteaia teenusest, tekkisid sellest kaebajal

lisakulud. Olukorras, kus vastustaja on jätnud mõistliku menetlusaja jooksul lasteaiakoha

võimaldamata, on tekkinud kaebajale rahaline kahju. Rohkem tuli maksta igakuist toiduraha ja

eraldi muusika- ja liikumistundide tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees. Ühtlasi

erinevalt valla lasteaedadest ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saanud kaebaja tasutud

kohatasu pealt tagasi tulumaksu.

3) Lasteaiakoha tagamise kohustus tekkis vastustajal 18.03.2024, kuna kaebaja esitas

lastehoiu toetuse avalduse 17.01.2024, st 2 kuud varem. Laps sai munitsipaallasteaias koha

18.08.2025 ja aktsepteeris selle samal päeval.

4) Lasteaia järjekorda registreerimise süsteem toimis selliselt, et valida sai õppeaasta, mitte

täpset kuupäeva, mil laps oleks saanud pooleteistaastaseks. ARNO keskkonna väljavõttest

nähtub, et kuigi kaebaja avaldusel on kohasoovi ajaks 01.09.2025, valis ta siiski vaid

õppeaasta. Vahetult peale lapse sündi on raske ette näha, millal laps on valmis lasteaeda

minema või milline on sellel hetkel elukorraldus. Kaebaja pani lapse eralasteasutusse vaid

seetõttu, et oli laialt teada, et vaba munitsipaallasteaia kohta Peetri piirkonnas ei olnud

võimalik saada, mitte põhjusel, et ta oleks eelistanud eralasteaeda.

5) Rae vald on teinud kaks lasteaiakoha pakkumist teise teeninduspiirkonda 2024. a augustis

ja 2025. a mail (algusajaga august/september). Aktiivseid pakkumisi enne 2025. a septembrit

tehes oli Rae vald selgelt teadvustanud, et kohasoov on tekkinud varem. Peale 2024. a

pakkumist ei olnud põhjust Rae valda teavitada lasteaiakoha soovi varasemaks toomist,

kuivõrd vald tegeles juba aktiivselt lasteaiakoha otsimisega. Esimese pakkumise tegemisega

tekkis kaebajal põhjendatud arusaam, et vald on teadlik lasteaiakoha vajadusest ning tegeleb

kaebajale sobiva lahenduse leidmisega. Sellest tulenevalt ei olnud kaebajal põhjust korduvalt

oma vajadust rõhutada. Valla käitumine tekitas õiguspärase ootuse, et lasteaiakoha

küsimusega tegeletakse järjepidevalt.

2(5)

3-25-4401

6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

1) Kohaliku omavalitsuse kohustus tagada lapsele munitsipaallasteaia koht saab tekkida ajast,

millal lapsevanem on avaldanud soovi kohta kasutada ja eeldusel, et laps on selleks ajaks

saanud vanuselt pooleteise aastaseks. Käesolevas asjas on määrava tähtsusega see, et kaebaja

märkis lasteaiakoha ametlikus taotluses koha kasutamise alguseks 01.09.2025. Sellest

tulenevalt oli vastustajal õigus ja alus lähtuda kaebaja enda väljendatud tahtest. Vastustajalt ei

saa nõuda, et ta ignoreeriks lasteaiakoha taotluses märgitud kuupäeva ja tuletaks mõnest

muust toimingust või toetuse taotlemisest teistsuguse, ametlikule taotlusele vastukäiva tahte.

2) Hoiutoetuse või hoiukoha taotlemine ei tähenda lasteaiakoha taotluse muutmist ega loo

omavalitsusele kohustust käsitada seda automaatselt avaldusena munitsipaallasteaia koha

saamiseks samast ajast. Nagu kohuski on osundanud, võivad lapsevanemad eelistada lapse

teatud vanuses hoiuteenust munitsipaallasteaiale, mistõttu ei saa üksnes hoiuteenusega seotud

taotlusest järeldada varasema munitsipaallasteaia koha vajadust. Kaebuse materjalidest ei

nähtu, et kaebaja oleks esitanud enne 01.09.2025 eraldi selge tahteavalduse lasteaiakoha

kasutamise algusaja muutmiseks või taotlenud munitsipaallasteaia kohta alates 2024. a

kevadest.

3) Avalik-õiguslikus suhtes kahju hüvitamise eelduseks on vastustaja õigusvastane tegevus

või tegevusetus. Käesoleval juhul seda eeldust ei esine. Kui kaebaja ametlikus lasteaiakoha

taotluses oli koha kasutamise alguseks märgitud 01.09.2025, siis ei olnud vastustaja tegevus

õigusvastane, kui ta ei pakkunud lapsele munitsipaallasteaia kohta enne seda kuupäeva.

Vastustaja tegutses kooskõlas kaebaja taotlusega. Seega puudub põhjuslik seos vastustaja

tegevuse ja kaebaja väidetud kahju vahel. Ka juhul, kui kaebaja kandis tegelikult täiendavaid

kulusid, ei piisa üksnes kulude olemasolust kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks, kui need

kulud ei ole põhjustatud vastustaja õigusvastasest käitumisest.

4) Viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, sest kõrvalnõue ei saa olla põhjendatud olukorras, kus

põhinõue ei ole põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

8. Kaebaja taotleb Rae vallalt varalise kahju hüvitise, s.o 1785,77 euro väljamõistmist.

Kaebuse kohaselt oli kaebaja sunnitud vastustaja poolt mõistliku aja jooksul lasteaiakoha

võimaldamata jätmise tõttu kasutama perioodil 18.03.2024 kuni 15.08.2025 eralastehoiu

teenust ja kandis seetõttu lisakulusid (enammaksutud toiduraha, huvitegevuse tasu, saamata

jäänud tulumaksutagastus, lepingutasu) kokku 1785,77 euro ulatuses.

9. Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS; kehtis kuni 31.08.2025) § 10 lg 1 sätestas, et valla-

või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle

elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga,

võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 15 lg 4 sätestas, et laste

lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Rae

vallas reguleeris kuni 21.03.2026 laste lasteasutusse vastuvõtu menetlust Rae vallavalitsuse

20.02.2018 määrus nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise

kord“ (määrus nr 4). Lasteasutuse koha taotlemine oli ette nähtud määruse nr 4 §-s 3. Lapse

lasteasutusse koha taotlemiseks pidi vanem või muu seaduslik esindaja esitama taotluse e-

keskkonnas ARNO või vallavalitsuse kehtestatud vormil (§ 3 lg 1). Vanem pidi märkima

taotluses muu hulgas lasteasutuses koha kasutamise alustamise soovitud aja (§ 3 lg 2 ja lg 3 p

5). Ühtlasi pidi vanem vallavalitsust teavitama koheselt taotluses esitatud andmete

3(5)

3-25-4401

muutumisest. Andmete muutmiseks tuli muuta e-keskkonnas ARNO esitatud taotlust või

esitada vallavalitsusele vastav teade (§ 3 lg 4).

10. Kui kohaliku omavalitsuse üksus on jätnud KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata,

tuleb tal hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud

kahju. Kahju hüvitamiseks peavad riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-test 1 ja 2 tulenevalt

olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju

tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus

suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus

rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse § 127 lg 2).

11. Praeguses asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja esitas Rae Vallavalitsusele 21.07.2022

lasteaiakoha taotluse ning märkis sellel koha kasutamise algusajaks 01.09.2025. Kaebaja ei

ole väitnud, et taotluse esitamisel ta soovis ja ka üritas märkida taotlusesse varasema koha

kasutamise algusaja, kuid see ei olnud objektiivselt võimalik. Samuti ei ole kaebaja ära

näidanud, et pärast lasteaiakoha taotluse esitamist teavitanuks ta vallavalitsust soovist muuta

taotluses esitatud andmeid kas e-keskkonnas ARNO või vastavasisulise teate esitamisega (vt

eelpool viidatud määruse nr 4 § 3 lg 4).

Kohus jääb eeltoodut arvestades 02.12.2025 määruses toodud seisukohale, et kaebaja nõuab

vastustajalt munitsipaallasteaias lapsele koha võimaldamata jätmisega tekitatud kahju

hüvitamist perioodi eest, mille osas ei olnud vastustajal tekkinud kohustust kaebaja lapsele

munitsipaallasteaias kohta võimaldada. Omavalitsusüksusel on kohustus tagada lapsele

munitsipaallasteaias koht alates ajast, millal lapsevanem taotluse kohaselt kohta soovis. Kuna

kaebaja ei soovinud 21.07.2022 taotluses lasteaiakohta enne 01.09.2025, ei olnud vastustajal

kohustust seda enne kaebaja märgitud tähtaega talle ka võimaldada. Kaebusest nähtuvalt sai

kaebaja laps munitsipaallasteaias koha 18.08.2025, s.o enne kohataotlusele märgitud koha

saamise soovitud aega, ja kaebaja aktsepteeris selle samal päeval. Järelikult ei ole kaebajale

enne 01.09.2025 lapse eralasteaias käimisega seotud lisakulud tingitud vastustaja

õigusvastasest tegevusest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2022 otsus nr 3-21-111, p

20).

12. Rae vald ei pidanud pelgalt kaebaja poolt 17.01.2024 ARNO keskkonnas esitatud

hoiukoha taotlusest (dtl 6) tuletama kaebaja tahet saada munitsipaallasteaias lapsele koht juba

alates 2024. a märtsikuust ehk ca poolteist aastat varem, kui kaebaja oli ise lasteaiakoha

taotlusesse märkinud. Teatavasti osa lapsevanemaid eelistavadki, et nende laps käib (nt kuni

3-aastaseks saamiseni) munitsipaallasteaia asemel mõnes väiksemas lastehoius. Seega pelgalt

asjaolust, et lapsevanem on enne munitsipaallasteaia koha taotlusesse märgitud koha

kasutamise algusaega esitanud ka hoiukoha taotluse, ei pea omavalitsusüksus veel välja

lugema lapsevanema taotlust saada samaks ajaks lapsele munitsipaallasteaias koht.

Eelpool viidatud määruse nr 4 § 3 lõikest 2 ja lõike 3 p-st 5 tuleneb selgelt, et taotluses tuleb

ära märkida lasteasutuses koha kasutamise alustamise soovitud aeg ning sama paragrahvi

lõikest 4 tulenevalt on vanemal kohustus vallavalitsust teavitada koheselt taotluses esitatud

andmete muutumisest. Kohtule ei nähtu kaebusest ega asja materjalidest, et kaebaja oleks

enne eralastehoius koha taotlemist ning kasutama hakkamist omavalitsusüksust selgelt

teavitanud sellest, et kuigi ta on lasteaia koha taotlusesse märkinud koha kasutamise

algusajaks 01.09.2025, soovib ta tegelikult munitsipaallasteaias kohta juba alates 2024. a

märtsist. Vallal ei ole kohustust asuda omal algatusel välja selgitama, kas mõnel vanemal on

lapse pooleteiseaastaseks saamisel tekkinud soov saada munitsipaallasteaias lapsele koht tema

enda poolt taotluses märgitust varem. Kui vanemal tekib vajadus saada lasteaia koht varem,

kui ta esialgsesse taotlusesse märkis, tuleb tal endal taotlust vastavalt muuta ja valda sellest

4(5)

3-25-4401

teavitada. Taotluse muutmine ja valla teavitamine varasemast koha kasutamise soovist on

eelduslikult võimalik sõltumata sellest, et keeruline on vahetult peale lapse sündi hinnata seda,

millal laps on valmis lasteaeda minema ja milline on pere elukorraldus sel hetkel. Ühtlasi

nõustub kohus vastustajaga selles, et hoiutoetuse või hoiukoha taotlemine ei tähenda

lasteaiakoha taotluse muutmist ega loo omavalitsusele kohustust käsitada seda automaatselt

avaldusena munitsipaallasteaia koha saamiseks samast ajast.

13. Ka kaebuses viidatud asjaolu, et Rae vald on teinud kaebajale enne 01.09.2025 kaks

lasteaiakoha pakkumist teise teeninduspiirkonda, ei tähenda veel seda, et vastustajal oli

seadusest tulenev kohustus kaebaja lapsele juba sel ajal elukohajärgses munitsipaallasteaias

kohta võimaldada. Vastustajal ei olnud keelatud, mh arvestades kaebaja poolt alates 2024. a

veebruarist eralastehoiu teenuse kasutamist ja vallalt hoiutoetuse taotlemist, pakkuda kaebaja

lapsele kohta nendes munitsipaallasteaedades, kus sel ajal vabu kohti oli. See ei tähenda aga,

et vastustaja on kaebajale enne 01.09.2025 tema enda eelistatud lasteaias koha pakkumata ja

võimaldamata jätmisel rikkunud seadusest tulenevat kohustust. Eeltoodu valguses on ekslik ka

kaebaja nägemus, justkui vastustaja poolt aktiivselt lasteaiakoha otsimise tõttu polnud tal

endal tarvis enam valda lasteaiakoha soovi varasemaks toomisest teavitada. Niisamuti on

eelnevat arvestades alusetud kaebaja väited seoses temal tekkinud õiguspärase ootusega.

14. Kokkuvõttes, kuna vastustajal ei olnud kohustust võimaldada kaebaja lapsele lasteaiakohta

elukohajärgses munitsipaallasteaias enne 01.09.2025 (s.o kaebaja 21.07.2022 taotluses

märgitud koha kasutamise algusaega), ei ole kaebajale perioodil 18.03.2024 kuni 15.08.2025

lapse eralastehoius käimisega seotud lisakulud tingitud vastustaja õigusvastasest tegevusest.

Kuna täitmata on seega RVastS § 7 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise esmane eeldus, s.o

vastustaja õigusvastane tegevus, puudub alus kahju hüvitamise kaebuse rahuldamiseks. Kuna

hüvitamisnõue rahuldamisele ei kuulu, pole vastustajalt võimalik nõuda ka VÕS § 113 lg 1

alusel viivise tasumist. Kaebus jääb rahuldamata.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuivõrd vastustaja ei ole dokumente menetluskulude kohta esitanud, jäävad vastustaja

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad

kaebaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)