2-23-146148/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

09. juuni 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-146148

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi N. L. vastu 05.01.2018.a kliendi- ja

teenuse osutamise lepingust ning seadmete rendi- ja/või

müügilepingust tuleneva võlgnevuse 156,24 euro, kahju 79,80

euro, sissenõudmiskulu 29 euro, viivise 116,72 euro ja

täiendava viivise saamiseks

Hagihind

424,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659)

Kostja: N. L. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista N. L.’ilt Elisa Eesti AS-i kasuks 05.01.2018.a seadmete rendi- ja/või

müügilepingust tulenev võlgnevus 79,80 eurot ja viivis seisuga 09.06.2026 summas

75,65 eurot.

3. Välja mõista N. L.’ilt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis 0,05% päevas põhinõudelt

summas 79,80 eurot alates 10.06.2026 kuni nõude täitmiseni, kuid viivise summa

kokku koos kohtuotsusega väljamõistetuga ei või ületada põhinõude summat (s.o.

79,80 eurot).

4. Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS-i hagi N. L.’i vastu 05.01.2018.a kliendi- ja teenuse

osutamise lepingust tulenev võlgnevuse 156,24 eurot, sellelt arvestatud viivise ja

kahju 29 eurot osas.

5. Jätta menetluskulud 68% ulatuses Elisa Eesti AS-i kanda ja 32% ulatuses N. L.’i

kanda.

6. Määrata kindlaks Elisa Eesti AS-i menetluskulud summas 78,40 eurot. Välja mõista

N. L.’ilt Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskulu summas 78,40 eurot.

7. Välja mõista N. L.’ilt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis protsendina hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (78,40 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras.

8. Määrata, et N. L.’il kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7

Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

1. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS

§ 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 02.01.2024 määruse punktis 2 (dtl 70).

Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole.

2. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21

sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses

tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hageja nõuded ja põhjendused

4. Elisa Eesti AS esitas Harju Maakohtule hagi N. L. vastu 05.01.2018.a kliendi- ja teenuse

osutamise lepingust ning seadmete rendi- ja/või müügilepingust tuleneva võlgnevuse

156,24 euro, kahju 79,80 euro, sissenõudmiskulu 29 euro, viivise 116,72 euro ja

täiendava viivise saamiseks.

4.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.01.2018.a kliendi- ja teenuse osutamise

lepingud ning seadmete rendi- ja/või müügilepingud kostjale teenuste Starman Start:

XL-internet + XL-digiTV, Viasati filmikanalid, Lastemaailm+, Starbox, Ajamasin, TV

Everywhere, Wi-Fi teenus, Digiboksi rent, Modemi rent, DigiTV kaardi rent, Lisa XL-

digiTV, Viasat filmikanalid, Lastemaailm+, DigiTV moodulkaardi rent, Lisa XL-

digiTV, Viasat filmikanalid, Lastemaailm+, DigiTV moodulkaardi rent ning DigiTV

kaart (Rent), Digiboks (Rent), Modem (Rent), DigiTV kaart (Rent), DigiTV kaart

(Rent) renditeenuse kasutamise võimaldamiseks. Sõlmitud lepingu alusel andis hageja

kostjale kasutamiseks seadmed koos nende juurde kuuluvate komplektiosadega.

4.2.

Kostja on arvete tasumisega viivituses ning jätnud alates 01.10.2020-31.03.2021 arved

tasumata summas 156,21 eurot. Hageja on edastanud kostjale hoiatava

meeldetuletuskirja 20.10.2020. Kostja võlgnevust tasunud ei ole ning hageja on öelnud

sõlmitud lepingud üles 26.02.2021.

4.3.

Lepingute lõppemise korral oli kostjal kohustus tagastada hagejale kuuluvad seadmed.

Kostja ei tagastanud DigiTV kaarti: 01473324816 maksumusega 39,90 eurot ja

DigiTV kaarti: 01473320740 maksumusega 39,90 eurot.

4.4.

Kostja on jätnud võlgnevuse õigeaegselt tasumata. Sellest tulenevalt on hagejal

vastavalt üldtingimuste punktile 10.1. õigus nõuda kostjalt viivist määraga 0,05%

tasumata summalt kalendripäevas kuni summa täieliku tasumiseni. Hageja palub

kostjalt välja mõista viivise summas 116,72 eurot ja lisaks viivist põhinõudelt (teenus

ja osamaksed) ja kahjuhüvitiselt alates 16.12.2023.a kuni võlgnevuse tasumiseni

määras 0,05% tasumata summalt päevas.

4.5.

Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud

viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse

sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses. Inkassoteenus on tasuline

teenus. Antud juhul oli inkassotasuks 24 eurot. Inkassomenetluse käigus on tehtud

toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning

kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks.

Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt

lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks

täiendava tähtaja andmist. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu

suurus 24 eurot mõistlik ja põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt kokku

sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 29 eurot.

4.6.

Kostja käis 22.02.2021 tagastamas seadmeid Viru Keskuse Elisa esinduses.

Tagastamata jäi 3 DigiTV kaarti. Kostja väitis, et ei tea, kus need on. 26.02.2021 esitas

hageja 3 nõudearvet tagastamata 3-e DigiTV kaardi eest, mida kostja ei tagastanud.

4.7.

Hageja on seisukohal, et esitatud nõue ei ole aegunud.

4.8.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

5. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

5.1.

Kostja ei vaidle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping, mille alusel hageja osutas

kostjale erinevaid side ja tv teenuseid. Leping oli lõpetatud kostja avalduse alusel ning

vaidlus oli tagastamata asjade pärast – digitv kaardid, modem ja digiboks. Leping oli

lõpetatud seoses kostja kolimisega Rootsi.

5.2.

Kostja tagastas kõik hagejale kuulunud tehnilisi vahendeid hageja Viru keskuses

olevasse esindusse ning sai ka paberi, et antud asjade valdus on üle läinud hagejale.

5.3.

Kostja palub kohaldada aegumist.

5.4.

Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

6. Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb

käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

7. TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised

asjaolud:

7.1.

Hageja ja kostja vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

7.1.1.

05.01.2018 Kliendi- ja teenuse osutamise leping nr L-1044611, millise kohaselt on

hageja poolt kostjale osutatavad järgmised teenused:

1)

Starman Start: XL-internet + XL-digiTV

2)

Viasati filmikanalid

3)

Lastemaailm+

4)

Starbox

5)

Ajamasin

6)

TV Everywhere

7)

Wi-Fi teenus

8)

Digiboksi (VOD, HD) rent

9)

Modemi (VoIP, Wi-Fi, 3.0, 16x4) rent

10)

DigiTV kaardi rent (dtl 28-29).

7.1.2.

05.01.2018 Kliendi- ja teenuse osutamise leping nr L-1044611.L1, millise kohaselt

on hageja poolt kostjale osutatavad järgmised teenused:

1)

Lisa XL-digiTV

2)

Viasati filmikanalid

3)

Lastemaailm+

4)

DigiTV moodulkaardi rent (dtl 30-31).

7.1.3.

05.01.2018 Kliendi- ja teenuse osutamise leping L-1044611.L3, millise kohaselt on

hageja poolt kostjale osutatavad järgmised teenused:

1)

Lisa XL-digiTV

2)

Viasati filmikanalid

3)

Lastemaailm+

4)

DigiTV moodulkaardi rent (dtl 32-33).

7.1.4.

05.01.2018 Seadmete rendi- ja/või müügileping nr L-1044611, millise kohaselt

hageja poolt kostjale antud järgmised seadmed:

1)

Tüüp: DigiTV kaart (Rent), vara maksumus: 10.00 €

Seerianumber: XXX

Mudel: Tavakaart

2)

Tüüp: Digiboks (Rent), vara maksumus: 99.00 €

Seerianumber: XXX

Unikaalne aadress: XXX

Mudel: Intek HD-C63CX

Seadme komplekti kuuluvad: Modemi/ruuteri võrgukaabel (2.00 €), Intek

kaugjuhtimispult (10.00 €), STARboxi adapter (15.00 €), Intek HDMI või Scart-

AV/RCA kaabel (10.00 €)

3)

Tüüp: Modem (Rent), vara maksumus: 99.00 €

MAC-aadress: 1498.7d7c.e730

Mudel: Cisco EPC3940AL

Seadme komplekti kuuluvad: Modemi/ruuteri toiteplokk (20.00 €), Modemi/ruuteri

võrgukaabel (2.00 €) (dtl 34-35);

7.1.5.

05.01.2018 Seadmete rendi- ja/või müügileping nr L-1044611.L1, millise kohaselt

hageja poolt kostjale antud järgmised seadmed:

1)

Tüüp: DigiTV kaart (Rent), vara maksumus: 39.90 €

Seerianumber: XXX

Mudel: SmarCAM 3.7 (dtl 36-37);

7.1.6.

05.01.2018 Seadmete rendi- ja/või müügileping nr L-1044611.L3, millise kohaselt

hageja poolt kostjale antud järgmised seadmed:

1)

Tüüp: DigiTV kaart (Rent), vara maksumus: 39.90 €

Seerianumber: XXX

Mudel: SmarCAM 3.7 (dtl 38-39).

7.2.

Kostja on jätnud tasumata järgmised hageja poolt esitatud arved:

7.2.1.

01.10.2020 arve A-38008088 summas 9,98 eurot, maksetähtajaga 31.10.2020 (dtl 44)

7.2.2.

01.11.2020 arve A-38214879 summas 27,40 eurot maksetähtajaga 30.11.2020 (dtl

45)

7.2.3.

01.12.2020 arve A-38423408 summas 32,40 eurot maksetähtajaga 31.12.2020 (dtl

46)

7.2.4.

01.01.2021 arve A-38632239 summas 27,40 eurot maksetähtajaga 31.01.2021 (dtl

47)

7.2.5.

01.02.2021 arve A-38841457 summas 27,40 eurot maksetähtajaga 28.02.2021 (dtl

48)

7.2.6.

26.02.2021 arve NA-129035 summas 39,90 eurot maksetähtajaga 26.02.2021 (dtl 49)

7.2.7.

26.02.2021 arve NA-129036 summas 39,90 eurot maksetähtajaga 26.02.2021 (dtl 50)

7.2.8.

26.02.2021 arve NA-129037 summas 39,90 eurot maksetähtajaga 26.02.2021 (dtl 51)

7.2.9.

01.03.2021 arve nr A-39050768 summas 41,66 eurot maksetähtajaga 31.03.2021 (dtl

52).

7.3.

11.03.2021 on Creditreform Eesti OÜ edastanud kostjale võlateate, millise kohaselt on

kostjal hageja ees võlgnevus summas 249,07 eurot, sh viivis 4,79 eurot ja võla

sissenõudekulu summas 56,88 eurot (dtl 54);

7.4.

Lisaks on Creditreform Eesti OÜ poolt kostjale edastatud korduvad võlateatised

18.03.2021 (dtl 55), 26.03.2021 (dtl 56), 31.03.2021 (dtl 57)

7.5.

Hageja on hagiavalduse kohaselt öelnud sõlmitud lepingud üles 26.02.2021.

8. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 156,24 euro, kahju 79,80 euro, sissenõudmiskulu 29

euro, viivise 116,72 euro tasumist ja viivist põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates

16.12.2023.a kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas.

9. Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine

lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu

sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse ESS-s reguleerimata osas

võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) sätteid.

Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi „VÕS“) 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik

(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid

(täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku

lepitud. Antud juhul on hageja ja kostja vahel sõlmitud sideteenuse leping, mille alusel

kohustus hageja osutama kostjale sideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest

kokkulepitud tasu.

Poolte vahel on sõlmitud ka seadmete kasutamise leping, mis oma olemuselt on

üürileping VÕS § 271 tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt kohustub üürilepinguga üks

isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub

maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud

asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja

lepingujärgsele kasutamisele.

VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 järgi asja müügi kohta seaduses

sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee

ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole

vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu

esemeks olev õigus omandada.

10. Vaidlust ei ole, et poolte vahel on sõlmitud 05.01.2008 Kliendi- ja teenuse osutamise

leping nr L-1044611, leping nr L-1044611.L1, leping nr L-1044611.L3, leping nr L-

1044611, leping nr L-1044611.L1, leping nr L-1044611.L3.

10.1.

Hageja on nimetatud lepingute alusel esitanud kostjale arved nr A-38008088 summas

9,98 eurot, A-38214879 summas 27,40 eurot, A-38423408 summas 32,40 eurot, A-

38632239 summas 27,40 eurot, A-38841457 summas 27,40 eurot ja A-39050768

summas 41,66 eurot, s.o kogusummas 166,24 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja

mõista võlgnevuse summas 156,24 eurot. Kõik nimetatud arved on esitatud

digibokside, modemite, TV kaartide ja TV moodulkaartide rendi eest.

10.2.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust

ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei

tulene teisiti.

10.3.

Võlgnikul ei teki tasumise kohustust arve esitamisest, vaid kokkuleppest (lepingust)

tasu maksmise kohta. Hageja esitatud lepingutest ei nähtu, et kostja oleks kohustunud

tasuma digibokside, modemite, TV kaartide ja TV moodulkaartide rendi eest hageja

nõutud summasid. Nimetatud lepingutest renditasu summat sätestatud ei ole. Samuti ei

ole hageja esitanud muud tõendit, millest tuleneks kostjale kohustus tasuda asjade

rendi eest kostja nõutud summasid.

10.4.

Kuigi kostja nimetatud arvete alusel renditeenuste saamist vaidlustanud ei ole, siis

tõendeid selle kohta, et nendel arvetel on kajastatud poolte poolt kokkulepitud

summad, kohtule esitatud ei ole. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks hageja nõudeid

(arveid) tasunud, millest saaks tuletada kostja kaudse tahteavalduse nimetatud tasumise

kohustuse tunnustamiseks. Kostja ei ole ka kohtumenetluses tasumise kohustust ega

hageja arveid omaks võtnud.

10.5.

Seega ei ole hageja tõendanud oma nõuet seoses seadmete rendi eest esitatud arvetega

ja kohus jätab hageja nõude summas 156,24 eurot rahuldamata.

11. Hageja väitel on kostja lisaks jätnud pärast kliendilepingute ja seadmete

kasutuslepingute lõppemist tagastamata kaks DigiTV kaarti.

11.1.

AS Starman Telekommunikatsiooniteenuste üldtingimuste punkti 5.3.4 kohaselt kui

Starman on Kliendile andnud kasutamiseks Seadme, on Klient kohustatud lepingu

lõppemisel tagastama Seadme Starmanile seisundis, milles ta selle sai, arvestades

normaalset kulumist (dtl 41-42). Pooltevahelise seadme rendilepingute p 3 sätestavad,

et lepingu lõppemisel on Klient kohustatud Seadme tagastama 7 päeva jooksul

Starmani esinduses või posti teel (Rävala pst 19, Tallinn). Kui Klient ei tagasta Seadet,

on Starmanil õigus nõuda Kliendilt sisse Seadme lepingu- või Hinnakirjajärgne väärtus

vastavalt Starmani poolt esitatud nõudele. Väärtuse hüvitamisega läheb Seadme

omandiõigus Kliendile üle.

11.2.

Nimetatud tagastamata DigiTV kaartide nõude aluseks on hageja poolt esitatud

järgmised arved: 26.02.2021 arve nr NA-129035 summas 39,90 eurot, arve nr NA-

129036 summas 39,90 eurot ja arve nr NA-129037 summas 39,90 eurot, kogusummas

119,70 eurot. Hageja ei nõua kohtumenetluses arve nr NA-129037 tasumist (vt dtl 22,

p 1.3) ja palub tagastamata DigiTV kaartide osas välja mõista kahjuhüvitise summas

79,80 eurot.

11.3.

DigiTV kaart: 01473320740 anti kostjale lepingu nr L-1044611.L1 alusel (dtl 36),

vastavalt millele oli selle maksumus 39,90 eurot.

DigiTV kaart: 01473324816 anti kostjale lepingu nr L-1044611.L3 alusel (dtl 38),

vastavalt millele oli selle maksumus 39,90 eurot.

Kostja ei ole vaidlustanud fakti, et pooltevahelised lepingud on lõppenud. Kostja väitel

on ta kõik seadmed hagejale tagastanud, kuid selle kohta tõendeid esitanud ei ole

(TsMS § 230 lg 1).

Kostja oli lepingute lõppemisel kohustatud kas tagastama seadmed või hüvitama

hagejale nende maksumuse. Kuna seadmete tagastamine tõendatud ei ole, siis peab

kostja vara maksumuse hüvitama. Hageja on esitanud kostjale DigiTV kaartide nr

01473320740 ja 01473324816 maksumuse hüvitamiseks 26.02.2021 arved nr NA-

129035 (dtl 49) ja NA-129036 (dtl 50) kokku summas 79,80 eurot. Vastavas

maksumuses on pooled lepingus kokku leppinud, mistõttu kuulub hagi selles summas

rahuldamisele.

12. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Hageja on vaielnud sellele

vastu.

12.1.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise

nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks.

Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle

kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

12.2.

Riigikohus on 12.11.2008 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08 punktis 11

selgitanud, et kolleegiumi arvates tuleb nimetatud teise lause osa „muutub

sissenõutavaks arve esitamisega“ mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud

arvete esitamisega.

12.3.

Lepingutes oli kokku lepitud, et kostja pidi tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete

alusel. Hageja on esitanud kostjale arveid 01.10.2020 kuni 01.03.2021. Hagi kuulub

rahuldamisele kahe 26.02.2021 esitatud arve alusel. Seega algas tasunõude

aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2021. aastal esitatud arvete puhul

2021.a lõppemisest ehk 01.01.2022 kell 00:00. Hageja nõuded oleks aegunud

31.12.2024 kell 24:00.

12.4.

TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega

nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ja lõike 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega

võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita

menetluses. Hageja on esitanud 14.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult võlgnevuse saamiseks (dtl 3-4).

12.5.

Kuivõrd aegumise tähtaeg oleks lõppenud 31.12.2024 kl 24:00, ning hageja on

esitanud 14.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis on üle

läinud käesolevaks hagimenetluseks (nõue peatus maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisega), siis ei ole hageja nõue aegunud.

13. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 29 eurot. Kostja nimetatud

summale sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.

13.1.

VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest

summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes

nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale

enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

13.2.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel

ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest

kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

13.3.

Hageja tugineb vastava nõude esitamisel asjaolule, et kuni hagiavalduse kohtusse

esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ

inkassomenetluses. Inkassoteenus on tasuline teenus. Antud juhul oli inkassotasuks 24

eurot. Inkassomenetluse käigus on tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks

ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja

maksekokkulepete sõlmimiseks (dtl 24, punkt 2.13).

13.4.

Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulu nõue summas 29 eurot põhjendatud ei ole ja

rahuldamisele ei kuulu. Käesoleval juhul ei ole esitatud kohtule hageja poolt ühtegi

tõendite selle kohta, et viimane on tasunud inkassoteenuse kasutamise eest

Creditreform Eesti OÜ-le 24 eurot. Asjaolu, et Creditreform Eesti OÜ on pöördunud

kohtuväliste nõuetega kostja poole võlgnevuse tasumiseks, ei tõenda veel nimetatud

kulutuse tekkimist hageja poolt nõutavas summas.

Samuti ei ole tõendatud sissenõudekulu tekkimine summas 5 eurot. VÕS § 1132 lg 1 ei

ole iseseisvaks nõude tekkimise aluseks, vaid seab võlausaldajale piirmäärad. Nõuet

ennast tuleb kohtumenetluses sisustada ja tõendada.

14. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

Vastavalt üldtingimuste punktile 10.1. (dtl 43) on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist

määraga 0,05% tasumata summalt kalendripäevas kuni summa täieliku tasumiseni.

Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

14.1.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 01.04.2021 kuni 15.12.2023 eest

summas 116,72 eurot. Lisaks on palunud hageja mõista kostjalt välja viivise alates

16.12.2023.a. kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas.

Kostja nimetatud nõudele ja selle kujunemisele vastuväiteid esitanud ei ole.

14.2.

Kohus rahuldab hagi 26.02.2021 arvete nr NA-129035 (dtl 49) ja NA-129036 (dtl 50)

kokku summas 79,80 eurot alusel, mille tasumise tähtaeg oli 26.02.2021. Kuivõrd

kostja on olnud viivituses nende arvete tasumisega, siis on hageja viivisenõue

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele nende arvete alusel arvestusega alates

01.04.2021.

14.3.

Perioodil 01.04.2021 kuni 09.06.2026 on kostja viivitanud arvete tasumisega 1896

päeva. Viivis 0,05% päevas summalt 79,80 on 0,0399 eurot päevas. Kohtuotsuse

tegemise seisuga viivitatud 1896 päeva eest on hagejal õigus nõuda viivist summas

75,65 eurot (1896 x 0,0399€), mille kohus kostjalt välja mõistab. Samuti mõistab

kohus kostjalt välja viivise arvates 10.06.2026 kuni võlgnevuse tasumiseni määras

0,05% tasumata põhinõude summalt (s.o. 79,80) päevas, kuid viivise summa kokku

koos otsusega väljamõistetuga ei või ületada põhinõude summat.

15. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud hagiavaldus on põhjendatud

osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele võlgnevus summas 79,80 eurot, viivis summas 75,65 eurot ning viivis

põhinõudelt alates 10.06.2026 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata

summalt päevas.

16. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

17. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 on tsiviilasja hagihinnaks 424,84 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

18. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

18.1.

Esitatud hagi hind on 424,84 eurot. Rahuldatud summas hagi hind oleks olnud 133,82

eurot (põhinõue 79,80 eurot; viivis seisuga 15.12.2023 ehk 989 päeva eest 39,46,

lisaks viivis ühe aasta eest 79,80€ x 0,05% x 365 = 14,56€).

Seega moodustas rahuldatud hagi hind esitatud hagi hinnast 32%.

18.2.

Seega jäävad menetluskulud 68% ulatuses hageja kanda ja 32% ulatuses kostja kanda.

19. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 140 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja esindajakulu

summas 85 eurot (dtl 68, 133).

19.1.

Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 140 eurot. Kooskõlas

TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõivust kostja poolt hagejale hüvitamisele

44,80 eurot (140 € x 32%).

19.2.

Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise

ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub

vastav hageja taotlus rahuldamisele ning kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele

6,40 eurot (20 € x 32%).

19.3.

Hageja palub kostjalt välja mõista esindajakulu summas 85 eurot. Kostja vastavalt

esindajatasu suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.

19.4.

Kohus leiab, et hageja esindajatasu on kooskõlas käesoleva tsiviilasja materjalidega

ning asja keerukusega. Samuti vastab see tasu suurus esitatud menetlusdokumentide

mahule. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 85 eurot, millisest kuulub

kostja poolt hüvitamisele 27,20 eurot (85 € x 22%).

20. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 78,40

eurot, s.o riigilõiv summas 44,80 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 6,40 eurot ja esindajakulu summas 27,20 eurot.

21. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

22. Kostja on teatanud, et viimasel menetluskulusid tekkinud ei ole (dtl 141).

23. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik