3-25-1621/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ko

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1621

Haldusasi

C.H kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Asja läbivaatamise vorm

Kaebaja – C.H

Vastustaja – Tallinna Vangla

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 09.07.2026.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 29.05.2025 C.H (kaebaja) kaebus, milles ta leiab, et Tallina

Vangla tegevus tema alasti läbiotsimisel enne pikaajalist kokkusaamist oli õigusvastane ning

taotleb mittevaralise kahju väljamõistmist summas 1000 eurot. Kaebusest nähtuvalt käis kaebaja

09.11.2023 Tallinna Vanglas pikaajalisel kokkusaamisel, et külastada seal kinnipidamisel olevat

3-25-1621

elukaaslast K.H. Enne kokkusaamisele lubamist toimus vanglas kaebaja põhjalik läbiotsimine.

Esmalt tuli kaebajal läbida metallidetektori ja kehaskänner, siis nuusutas teenistuskoer kaebaja

üle, seejärel pidi kaebaja võtma end ihualasti vanglaametnike ees ja sedasi ihualasti olles

kummardama, tegema 3 kükki, tõstma alasti olles käed üles, end keerama, näitama ette

peopesad ja jalatallad, tõstma üles juuksed, avama suu. Kaebaja otsiti alasti läbi, kõik tema

riided ja kaasas olnud asjad valgustati röntgenis läbi ning otsiti vanglateenistuse poolt läbi.

2. Kohus võttis kaebuse menetlusse 18.06.2025 määrusega menetlusse ning määras vastustajaks

Tallinna Vangla. Vastustaja vastas kaebusele 28.07.2025.

3. Kohus määras 09.04.2026 asja lahendamise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele

täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 20.05.2026.

Manetlusosalised täiendavaid seisukohti ega menetlusdokumente ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja nõue ja seisukohad

4. Kaebaja leiab, et vangla tegevus oli teda niiviisi alasti läbi otsides õigusvastane ning taotleb

mittevaralise kahju väljamõistmist summas 1000 eurot. Kaebaja märgib oma kaebuses, et ta pidi

viibima oma riiete läbi otsimise ajal täiesti ihualasti (st ei toimunud alasti läbiotsimist nn.

“kahes osas”, et ülakeha ja alakeha eraldi, vaid nõuti korraga kõikide riiete ära võtmist). Kui

kaebaja oleks läbiotsimisest keeldunud, ei oleks teda oma elukaaslasega kohtumisele lubatud.

5. Kaebajal hinnangul on tal tekkinud mittevaraline kahju. Võõras keskkonnas võõraste isikute

juuresolekul alasti võtmine riivab ulatuslikult kaebaja enesemääramisõigust. Vangla keskkond

mõjub külastajatele üldiselt rususvalt. Vangla õigusvastane tegevus alandas kaebaja

inimväärikust, riivas kaebaja eraelu ja privaatsust ning kahjustas tema vaimset tervist. Kaebaja

tundis häbi, piinlikkust, alanduse tunnet iseenda silmis, äärmist ebameeldivust ja vastikuse

tunnet, et vaadati tema intiimpiirkonda ja et teda koheldi kui kurjategijat. Kaebaja sai toimunust

psüühilise šoki ning kannatas hingelist valu ja stressi. Hilisematel kordadel – vastavalt

02.12.2023; 25.01.2024; 21.03.2024; 23.05.2024, kui kaebaja oma elukaaslast Tallinna Vanglas

külastas, kaebajat enam alasti läbi ei otsitud.

Vastustaja seisukohad

6. Tallinna Vangla kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu.

7. Vaidlust ei ole selles, et 09.11.2023 käis kaebaja pikaajalisel kokkusaamisel K.H (H) juures,

enne mida teostati kaebaja suhtes täielik läbiotsimine.

8. Vastustaja märgib, et lahti riietumisega läbiotsimine on üks läbiotsimisviise, millel on õiguslik

alus (esmajoones vangistusseaduse (VangS) § 27 lg 1). Kuigi seadus ei viita konkreetselt lahti

riietumisega läbiotsimisele, ei tähenda see, et vanglal puuduks õigus sellisel viisil läbiotsimist

teha. Ka kohtupraktikas on tunnustatud, et lahti riietumisega läbiotsimiseks esineb õiguslik alus.

Näiteks leidis Tallinna Ringkonnakohus on 28. juuli 2023. a otsuses asjas nr 3-22-311, et

põhiseadusvastaseks ei saa pidada asjaolu, et normis, mis lubab kohaldada isiku suhtes

läbiotsimist, pole üksikasjalikult sätestatud neid kohti, mida on ametnikul läbiotsimise käigus

õigus vaadata. Vanglal on kaalumisruum küsimuses, kuidas ja mil viisil isik läbi otsida. Kui isiku

läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist näha isiku alandamisena

või karistamisena.

9. Vanglal tuleb tagada, et kinnipeetavate ja vahistatute kätte ei satuks keelatud aineid ja esemeid,

mis võivad mh ohustada vangla julgeolekut või korda. Keelatud esemed ja ained võivad

kinnipeetava valdusesse sattuda ennekõike just (pikaajaliste) kokkusaamiste käigus, mil

kinnipeetav puutub kokku vanglavälis(t)e isiku(te)ga. Pikaajaliste kokkusaamiste tarbeks

2(7)

3-25-1621

mõeldud ruumid on privaatsed ja seal puuduvad kaamerad. Selline olukord annab hõlpsa

võimaluse keelatud ainete ja esemete üleandmiseks, kust Keelatud ainete ja esemete jõudmine

eluosakonda võib aga kaasa tuua tervisekahju paljudele või mõnel juhul isegi ohustada inimelu.

10. 09.11.2023 pärast pääsla läbimist kontrollis kaebajat Tallinna Vangla teenistuskoer, kes

kaebaja markeeris. Kuna vanglal tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebajal võivad kaasas olla

keelatud esemed/ained, teostati järgmisena täielik läbiotsimine. Seega ei olnud lahti riietumisega

läbiotsimise näol tegemist mitte vangla standardprotseduuriga, vaid reageeringuga vanglas

ilmnenud asjaolule, millest tulenevalt kaebaja täiendavasse kontrolli suunamine oli asjakohane ja

põhjendatud. Üksnes kompimise teel isiku edasine läbiotsimine ei oleks olnud piisavalt

efektiivne, et täielikult veenduda keelatud esemete ja ainete puudumises.

11. Kaebaja väitel pidi ta ootama ihualasti (st ei toimunud alasti läbiotsimist nn. “kahes osas”, et

ülakeha ja alakeha eraldi, vaid nõuti korraga kõikide riiete ära võtmist), kuniks tema riided läbi

otsitakse. Tallinna Vanglal ei ole enam võimalik tõendada läbiotsimise üksikasju, kuid kaebaja

sellekohased väited ei ole usutavad. Tallinna Vangla muutis (täielike) läbiotsimiste praktikat juba

2022. aasta lõpus. Alates sellest ajast teostatakse täielikke läbiotsimisi üksnes põhjendatud

kahtluse korral.. Seejuures on täielik läbiotsimine korraldatud viisil, mis tagab privaatsuse ja

austab inimväärikust. Kokkusaajale selgitatakse enne lahti riietumisega läbiotsimist täpset

läbiotsimise protsessi. Läbiotsimisi teostatakse kahes osas ehk üla- ja alakeha korraga

paljastamist ei nõuta. Võib küll juhtuda, et võõras keskkonnas kerkivad läbiotsitaval üles erinevad

negatiivsed emotsioonid, mistõttu ei kuule läbiotsitav ametniku korraldusi ja võtab kiiresti

korraga kõik riided seljast maha, kuid vangla ei nõua kõikide riiete eemaldamist üheaegselt.

Täieliku läbiotsimisega tegeleb üks ametnik, kes on läbiotsitavaga samast soost. Ruumis võib

viibida ka teine ametnik, kuid privaatsuse säilitamiseks eraldatakse läbiotsitav kardinaga (st teine

ametnik läbiotsitava paljast keha ei näe).

12. Kaebaja toob ka välja, et ihualasti olles tuli tal kummardada, teha 3 kükki, tõsta alasti olles

käed üles, end keerata, näidata ette peopesad ja jalatallad, tõsta üles juuksed, avada suu.

Kohtupraktikas on leitud, et kõige vähem intensiivne läbiotsimisviis on kinnipeetava läbiotsimine

riiete kompamise teel ja suuõõnsuse kontrollimine, kasutades selleks vajadusel ka tehnilisi

abivahendeid (nt detektorid, skännerid jms). Sellest intensiivsem meede on kinnipeetava lahti

riietumisega läbiotsimine, mille puhul vanglaametnik vaatleb kinnipeetava alasti või osaliselt

kaetud keha kinnipeetavat puudutamata. Selline läbiotsimisviis hõlmab ka läbiotsitava poolt

teatud asendite võtmist või kehaliigutuste tegemist (kükid, painutused). Samas ei ole näiteks alasti

kükkide tegemise nõue käsitletav rektaalse läbivaatusena, mida saab pidada kõige

intensiivsemaks läbiotsimise viisiks. Kaebaja läbiotsimise käigus ei palutud kaebajal teha midagi

sellist, mis läbiotsimise kontekstis oli põhjendamatu või ebaproportsionaalne. Puuduvad mistahes

viited sellele, et kaebaja õigusi riivati läbiotsimisega rohkem, kui see õigustatud oleks olnud.

13. Lisaks on kaebaja K.H lähedane isik (elukaaslane), mistõttu võis kaebaja olla mõjutatud tema

poolt soovitud keelatud aineid ja esemeid ka vanglasse tooma. Kokkusaamise toimumise ajal oli

K.H vahistatud ka narkokuriteo tõttu, millest tulenevalt võis kokkusaamise eesmärgiks olla mh

keelatud esemete/ainete (sh narkootiliste ja psühhotroopsete) vahendamine kaebaja ja vahistatu

vahel.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

14. Praeguses kohtuasjas heidab kaebaja vanglale ette seda, et tema alasti läbiotsimine oli

õigusvastane ning vangla tegevuse tõttu on tal tekkinud mittevaraline kahju, mille suuruseks

kaebaja hindab 1000 eurot. Seega on vaidluse all Tallinna Vangla tegevuse õiguspärasus seoses

kaebaja 09.11.2023 läbiotsimisega, täpsemalt kasutatud läbiotsimisviisi asjakohasus ja sellega

mittevaralise kahju tekitamine.

3(7)

3-25-1621

15. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud

riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud

kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des

3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline

isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise

kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au

või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele, kui

haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on

süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi;

õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud

kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul,

kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks.

16. Eesti õiguses on vanglale sätestatud õiguslik alus pikaajalisele külastusele tuleva isiku

läbiotsimiseks. VangS § 27 lg 1 järgi on vanglateenistuse ametnikul õigus kinnipeetavaga

kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. VangS §-s 26 nimetatud isikute

läbiotsimine on lubatud vaid põhjendatud kahtluse korral. Läbiotsimise viib läbi külastajaga

samast soost vanglateenistuse ametnik. Asjad, mille omamine vanglas on keelatud, võtab

vanglateenistus kokkusaamise ajaks ajutisele hoiule. VangS § 27 lg 1 on oma sisult ja

detailsuseastmelt samaväärne kinnipeetava läbiotsimist reguleeriva VangS § 68 lõikega 1.

Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks mõlemas sättes täpsemalt läbiotsimiste korda ja viisi

reguleerida ning on volitanud selle justiitsministrile (VangS § 68 lg 4). Justiitsministri

30.11.2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 37 lg 2 ja § 40 järgi

otsitakse kinnipeetav ja kokku saaja enne ja pärast kokkusaamist läbi. Justiitsministri 05.09.2011.

a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p 2 järgi on kinnipeetava läbiotsimine enne

ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist kohustuslik. Ka on vanglateenistuse ametnikul

õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik (§ 31 lg 1). Isikul ei

lubata vanglasse siseneda keelatud esemetega või kui isik keeldub läbiotsimisest (§ 31 lg 4).

Vanglal ei ole eeltoodust tulenevalt kaalutlusruumi otsustamisel, kas lühi- või pikaajalisele

kokkusaamisele saabuv või sealt lahkuv isik või kinnipeetav läbi otsida, küll aga on vanglal

kaalutlusruum küsimuses, kuidas ja mil viisil isik läbi otsida. Kui isiku läbiotsimisel järgitakse

seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist näha isiku alandamisena või karistamisena.

17. Riigikohus on EIK praktikast lähtudes leidnud, et kinnipeetava puhul toimuvad

süstemaatilised lahti riietumisega läbiotsimised, mis ei tugine konkreetsele ohule, s.t ei tulene

kinnipeetava käitumisest või erandlikust ohuolukorrast vanglas, on ülemäärsed kontrollimeetmed

ja kujutavad endast inimväärikust alandavat kohtlemist (EIÕK art 3) (RKHKo 19.06.2025,

3-22-1384, p-d 26-27 ja neis nimetatud kohtulahendid). Lahti riietumisega läbiotsimist võib

samas õigustada vanglale varem teadaolev info, et nt kinnipeetaval on kavatsus kasutada

vägivalda, kinnipeetavate käitumine viitab ohule vangla julgeolekule või töö objektilt on

tuvastatud keelatud esemete kadumine. Julgeolekukaalutlusel kompamisest intensiivsema

astmega läbiotsimine ei saa põhineda abstraktsel ohul, vaid eeldab konkreetset ohtu. Riigikohus

on teinud sellest ka järelduse, et asjakohaseid õigusnorme ei saa seetõttu tõlgendada selliselt, et

lubatud on sagedased, süstemaatilised ja ilma konkreetse ohuta lahti riietumisega läbiotsimised.

Selleks peab esinema konkreetne oht, mis tingib vajaduse otsida kinnipeetav läbi lahti

riietumisega (p 29). Kohtupraktikas on leitud, et sama põhimõte kehtib ka kinnipeetavaga

kokkusaamisele saabuvate isikute puhul.

18. Seega ei saa asuda seisukohale, et lahti riietumisega läbiotsimisel puuduks õiguslik alus ning

sellise viisi kasutamine oleks iseenesest õigusvastane. Küll aga tuleb hinnata konkreetse isiku

4(7)

3-25-1621

läbiotsimisel, kas vangla valitud läbiotsimisviis oli kohane ning proportsionaalne. Seega on lahti

riietumisega läbiotsimine lubatav meede, kuid selle meetme kohaldamine ei tohi olla ülemääraselt

koormav, tagada tuleb privaatsus ning järgida menetlusnorme, sh seda, et läbiotsimistoimingu

viiks läbi samast soost isik(ud).

19. Praegusel juhul peab kohus hindama, kas vangla teostas õigesti oma kaalutlusõigust või kas

selline toimimisviis oli kaalutusvigade tõttu õigusvastane. Leian, et vangla on praegusel juhul

viidanud kohastele asjaoludele, millest tulenevalt sai järeldada kõnealuse kokkusaamiste puhul

kõrgendatud ohu esinemist vanglasse keelatud esemete ja ainete sissetoomiseks.

20. Läbiotsimisviiside puhul saab lähtuvalt nende intensiivsusest eristada põhimõtteliselt kolme

viisi. Kõige vähem intensiivne on kinnipeetava läbiotsimine riiete kompamise teel ja suuõõnsuse

kontrollimine, kasutades selleks vajadusel ka tehnilisi abivahendeid (nt detektorid, skännerid

jms). Sellest intensiivsem meede on kinnipeetava lahti riietumisega läbiotsimine, mille puhul

vanglaametnik vaatleb kinnipeetava alasti või osaliselt kaetud keha kinnipeetavat puudutamata.

Selline läbiotsimisviis hõlmab ka läbiotsitava poolt teatud asendite võtmist või kehaliigutuste

tegemist (kükid, painutused). Seega ei ole alasti kükkide tegemise nõue käsitletav rektaalse

läbivaatusena. Kõige intensiivsem ongi rektaalne ja vaginaalne kehaõõnsuste läbiotsimine. Just

viimase osas asus Riigikohus otsuses asjas nr 3-19-549 seisukohale, et selle läbiotsimisviisiga

kaasnevate põhiõiguste olulise riive tõttu peab seaduses sätestatud seda lubav norm olema

sõnaselge. Riigikohus leidis, et VangS § 68 lg 1 ei võimalda isikute kehaõõnsuste kontrolli, sest

sedavõrd intensiivselt põhiõigusi riivava meetme lubamiseks peab olema seaduses sõnaselge

norm. Nimetatud lahendist ei saa aga teha järeldust, et läbiotsimisviisina on lubatav vaid kõige

leebemate mõjudega meetod.

21. Riigikohtu eelnimetatud lahendist nähtub piisava selgusega, et Riigikohus pidas keelatuks

üksnes kinnipeetava kehaõõnsuste läbiotsimist, mitte teisi läbiotsimisviise. Nimelt märkis

Riigikohus, et lahti riietumisega läbiotsimise kooskõla VangS § 68 lg-ga 1 oli Riigikohus

hinnanud haldusasjas nr 3-3-1-32-12 tehtud otsuses, milles leiti, et alasti läbiotsimine on VangS §

68 lg-ga 1 kooskõlas. Silmas tuleb pidada, et erinevalt kehaõõnsuste kontrolli võimaldava

läbiotsimisviisi kasutamisega on lahti riietumisega läbiotsimise puhul kinnipeetava eraelu ja

füüsilise enesemääramise riive intensiivsus mõnevõrra väiksem, sest läbiotsijal ei ole

läbiotsitavaga füüsilist kontakti (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18. mai 2021. a otsus asjas nr

3-19-549, p 19; vt ka Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2024. a otsus asjas nr 3-23-1964, p 17).

22. Sarnaselt ei ole ka VangS § 37 lg 1 alusel vanglasse siseneva isiku lahti riietumisega

läbiotsimine lubamatu. Senine kohtupraktika ei anna seega alust järelduseks, et lahti riietumisega

läbiotsimiseks vanglas puudub õiguslik alus ja et juba seetõttu tuleks vangla tegevust pidada

09.11.2023 toimunud läbiotsimisel õigusvastaseks.

23. Vangla on siinsel juhul põhjendanud enam intensiivse läbiotsimisviisi kasutamist sellega, et

kompimisega pole võimalik avastada selliseid keelatud esemeid ja aineid, mis on peidetud

kehaõõnsustesse. Arvestades seda, et teenistuskoer kaebaja esmasel kontrollil markeeris, oli

vanglal põhjendatud kahtlus, et kaebaja esemete hulgas võib olla keelatud ese või aine ning tema

täiendavasse kontrolli suunamine oli sellest lähtuvalt asjakohane. Vangla põhjendas

põhjalikumat kontrolli ka sellega, et kaebaja külastas kinnipeetavat, kes oli kahtlustatav mh

narkokuriteos. Seega tugines vangla toimingu teostamisel asjakohastele kaalutlustele ning vanglal

oli õigus kaebaja põhjalikult läbi otsida, sh alasti läbiotsimist tehes. Vastustaja on põhjendatult

juhtinud tähelepanu sellele, et ainult kompimise teel isiku edasine läbiotsimine ei oleks olnud

piisavalt efektiivne, et täielikult veenduda keelatud esemete ja ainete puudumises. Kohtupraktikas

on kinnistunud põhimõte, et vanglal on kohustus kaitsta vanglas viibivate isikute elu ja tervist

ning tagada, et keelatud esemed eluosakonda ei satuks. Seega julgeoleku tagamiseks vanglas

tuleb välistada ka esmakordsed katsed keelatud esemete eluosakonda toimetamiseks (vt Tartu

5(7)

3-25-1621

Ringkonnakohtu otsuseid asjades nr 3-20-1641, 3-22-2225, 3-22-1382, 3-23-907). Lahti

riietumisega läbiotsimine on suunatud legitiimse eesmärgi täitmisele (keelatud esemete ja ainete

leidmisele vältimaks nende sattumist eluosakonda), kuid oma intensiivsuselt on tegemist oluliselt

ulatuslikumat mõju omava läbiotsimisviisiga, mis ei ole regulaarselt kasutades mõõdukas ehk on

ebaproportsionaalne meede.

24. Sellises olukorras on lahti riietumisega läbiotsimine kõige efektiivsem vahend veendumaks,

kas isikul on keelatud esemeid või aineid või mitte. Vangla on kontrollitud keskkond, mistõttu ei

saa vanglat külastav isik eeldada, et teda kunagi lahti riietumisega läbiotsimisviisi kasutades läbi

ei otsita. Arvestades, et kaebaja suhtes oli tekkinud esmase läbiotsimismeetodi kasutamise

järgselt kõrgendatud kahtlus, et tema juures võib olla keelatud esemeid või aineid, ning külastatav

isik viibis vahi all mh süüdistatuna narkokuriteos, siis oli tema suhtes lahti riietumisega

läbiotsimisviisi kasutamine põhjendatud ning proportsionaalne.

25. Vastustaja on praegusel juhul selgitanud, et tegemist polnud süstemaatilise läbiotsimisega,

vaid pärast pääsla läbimist kontrollis kaebajat vangla teenistuskoer, kes kaebaja markeeris. Kuna

vanglal tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebajal võivad kaasas olla keelatud esemed/ained, teostati

järgmisena täielik läbiotsimine. Vangla lähtus põhjalikuma läbiotsimise kasuks otsustades ka

sellest, et kaebaja külastas oma elukaaslast, kes kokkusaamise toimumise ajal oli vahistatud ka

narkokuriteo tõttu.

26. Kaebaja heidab vanglale ette, et tema alasti läbiotsimine ei toimunud kahes osas (eraldi

ülakeha ja alakeha), vaid ta pidi täielikult alati olles ootama seni, kuni tema asjad on põhjalikult

läbi otsitud. Oma väidete kinnituseks ei ole kaebaja esitanud aga ühtegi tõendit.

27. Kuna vangla vastusest (dtl 40-42) nähtub, et ka vanglal ei ole enam võimalik tõendada 2023.

aastal toimunud läbiotsimise üksikasju, st toimingud ei olnud dokumenteeritud või ei ole

dokumentatsioon säilinud, siis praeguses olukorras peab kohus lahendama vaidluse

menetlusosaliste ütlustest lähtudes. Kohus peab hindama, kas alasti läbi otsimised toimusid

kaebaja või vastustaja kirjeldatud viisil.

28. Vastustaja märgib oma vastuses, et vangla muutis (täielike) läbiotsimiste praktikat juba 2022.

aasta lõpus (st peale eespool viidatud Riigikohtu otsust) (dtl 41). Alates sellest ajast teostatakse

täielikke läbiotsimisi üksnes põhjendatud kahtluse korral, näiteks kui kehaskänner ja/või

teenistuskoer on kokkusaajal tuvastanud potentsiaalsete keelatud esemete/ainete olemasolu.

Seejuures on täielik läbiotsimine korraldatud viisil, mis tagab privaatsuse ja austab

inimväärikust. Kokkusaajale selgitatakse enne lahti riietumisega läbiotsimist täpset läbiotsimise

protsessi. Läbiotsimisi teostatakse kahes osas ehk üla- ja alakeha korraga paljastamist

kokkusaajatelt ei nõuta. Võib küll juhtuda, et võõras keskkonnas kerkivad kokkusaajal üles

erinevad negatiivsed emotsioonid, mistõttu ei kuule läbiotsitav ametniku korraldusi ja võtab

kiiresti korraga kõik riided seljast maha, kuid vangla ei nõua kõikide riiete eemaldamist

üheaegselt. Kokkusaaja täieliku läbiotsimisega tegeleb üks ametnik, kes on läbiotsitavaga

samast soost. Ruumis võib viibida ka teine ametnik, kuid privaatsuse säilitamiseks eraldatakse

läbiotsitav kardinaga (st teine ametnik läbiotsitava paljast keha ei näe). Pean praegusel juhul

vangla poolt antud selgitust usutavaks ning isegi juhul, kui kaebaja selles olukorras ilma otsese

sunnita võttis enda täiesti alasti ehk ei kasutanud kahes osas lahti riietumise võimalust, oli vangla

kehtestatud korras nähtud ette võimalus kaheosaliseks lahti riietumiseks. Selles ei ole ka vaidlust,

et vangla ametnikud olid samast soost ning minu hinnangul ei saanud ka võimalik täielik alastus

praegusel juhul tekitada kaebajale kirjeldatud hingelisi läbielamisi.

29. Eelnevat arvestades leian, et vangla tegevus ei olnud 09.11.2023 kaebajat läbi otsides

õigusvastane. Kuna puudub õigusvastane tegu, puudub ka alus kahjunõude rahuldamiseks. Seega

jätan kaebuse rahuldamata.

6(7)

3-25-1621

Menetluskulud

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Tallina Vangla ei

ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg

1).

Nimede tähemärgiga asendamine

31. Avaldatavas kohtulahendis asendada kaebaja ja külastatud kinnipeetava nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

7(7)