1-26-2207/23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2026, Tallinn

kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-26-2207

Kohtukoosseis

Sten Lind, Pavel Gontšarov, Inna Ombler

Kriminaalasi

Gunnar Maalinna süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 23. aprillil 2026 lühimenetluses tehtud

otsus

Apellandid

süüdistatav ja kaitsja

Prokurör

Anastasia Senetskaya

Süüdistatav

Gunnar Maalinn

isikukood: 38601290323; Eesti Vabariigi kodanik;

viibib vahistatuna Tallinna Vanglas; emakeel: vene keel

Kaitsja

Indrek Västrik

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid läbi vaatamata.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse

advokaadist kaitsja vahendusel.

Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse

oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta

määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tegi 23. aprillil 2026 kohtuotsuse, millega tunnistas Gunnar Maalinna

süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõistis talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Kuna

kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus mõistetud vangistust KrMS § 238

lg 2 alusel 1/3 võrra, st 1 aasta 8 kuuni. Viimasele liitis kohus KarS § 65 lg 2 ja 74 lg 5 alusel

Gunnar Maalinnale varem mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 9 kuud vangistust,

mõistes liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusest kantuks kaks päeva vangistust ning Gunnar

Maalinna karistuse kandmise algusajaks luges kohus 21. veebruari 2026.

Kohus mõistis Gunnar Maalinnalt Rimi Eesti Food AS kasuks välja 719,36 eurot.

Ühtlasi mõistis kohus Gunnar Maalinnalt riigi kasuks välja sundraha ja riigi õigusabi kulu.

Kohus mõistis Gunnar Maalinna süüdi selles, et ta pani ajavahemikul 4. oktoobrist 2025 kuni

21. veebruarini 2026 erinevatest Rimi kauplustest toime kokku kaheksa vargust, millest kaks

jäi katsestaadiumi.

Kohus leidis, et Gunnar Maalinna süü on keskmine. Seda põhjendas kohus toimepandud

varguste hulgaga ning tekitatud kahju suurusega. Kohus luges karistust kergendavaks

asjaoluks selle, et süüdistatav tunnistas süüd ja avaldas kahetsust. Samas leidis kohus, et

eripreventiivsed kaalutlused räägivad suurema karistuse kasuks. Kohus tõi välja, et Gunnar

Maalinnal on kolm kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistati teda KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja

9 järgi kolmeaastase vangistusega, mis pöörati täitmisele osaliselt. Praeguse kriminaalasja

esemeks olevad vargused pani Gunnar Maalinn toime katseajal, kusjuures ta alustas

kuritegude toimepanemist vähem kui kuu pärast vanglast vabanemist.

2. Gunnar Maalinn ja tema kaitsja esitasid maakohtu otsuse peale apellatsiooni, taotledes

Gunnar Maalinnale mõistetud karistuse kergendamist.

2.1

Kaitsja leiab apellatsioonis, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja Gunnar

Maalinna süü suurusele. Kaitsja märgib, et kuriteo raskust ja süü suurust mõjutab muuhulgas

tekitatud kahju suurus. Gunnar Maalinna tekitatud kahju on suhteliselt väike (719,36 eurot)

ning maakohus on hinnanud süüdistatava süüd liiga suureks. Kaitsja hinnangul on

süüdistatava süü keskmisest määrast väiksem.

2.2

Gunnar Maalinn on esitatud apellatsioonis märkinud, et ta kategooriliselt ei nõustu nii

suure karistusega. Kolm aastat viis kuud on suurim talle mõistetud karistus. Ta märgib, et

kohtuistungile polnud esialgu kutsutud tõlki, kuigi oli varem osalenud kõigil kohtuistungitel

ainult koos tõlgiga. Ta saab küll eesti keelest aru, kuid mitte kõigest. Tõsi küll, tema palvel

kutsuti tõlk. Samuti oli kohtuniku suhtumine temasse ebapädev, kohtunik suhtus temasse,

nagu ta oleks kellegi ära tapnud. See mõjutas Gunnar Maalinna osalemist kohtuistungil.

Täiendavas seisukohas märgib Gunnar Maalinn, et toetab kaitsja apellatsiooni ja on valmis

kõigile küsimustele vastama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Esitatud apellatsioonid on ilmselgelt perspektiivitud. Karistuse mõistmisel on kohtul

suhteliselt suur otsustamisruum ja kõrgema astme kohtul on alust sekkuda juhul, kui kohus on

selgelt teinud vea. Apellatsioonidest sellist viga ei nähtu.

4. Kuigi Gunnar Maalinn vaidlustab karistust, ei ole apellatsioonis esitatud argumente, et

mõistetud karistus on põhjendamatult karm. Pelgalt see, et tegemist on suurima Gunnar

Maalinnale mõistetud karistusega, ei tähenda, et karistus on põhjendamatult raske. Seejuures

tuleb silmas pidada, et 3 aasta 5 kuud, millest Gunnar Maalinn räägib, ei ole praeguse

kriminaalmenetluse esemeks olevate kuritegude eest mõistetud karistus. Selline karistus

kujunes põhjusel, et Gunnar Maalinn pani uued kuriteod toime katseajal, mis tähendas, et

uuele karistusele tuli lisada eelmise karistuse ärakandmata osa, mis oli 1 aasta 9 kuud

vangistust.

Mis puutub Gunnar Maalinna apellatsioonis märgitusse, et kohtuistungile ei olnud algul

kutsutud tõlki, siis on Gunnar Maalinn samas tunnistanud, et tema soovil kutsuti

kohtuistungile tõlk. Seega ei nähtu apellatsioonist, et maakohus oleks kuidagi menetlusõigust

rikkunud, rääkimata sellest, et apellatsioonist selguks, kuidas viis väidetav rikkumine

põhjendamatult raske karistuse mõistmiseni.

Ka ei ole argument, mis võiks anda alust maakohtu otsusega mõistetud karistuse muutmiseks,

üldsõnaline väide, et kohtunik suhtus istungil süüdistatavasse halvasti. Ringkonnakohus

osutab, et kui kohtumenetluse poole hinnangul on kohus erapoolik, saab ta esitada

taandamistaotluse. KrMS § 50 lg-st 7 tulenevalt võib apellatsioonis viidata kohtuniku

taandumise alusele üksnes siis, kui taandamistaotlus on madalama astme kohtus esitatud õigel

ajal, kuid on jäetud rahuldamata, või kui taandumise alus selgub pärast kriminaalasja

lahendamist.

5. Kaitsja apellatsiooni kohaselt on maakohtu seisukoht, et Gunnar Maalinna süü on

keskmine, põhjendamatu, sest Gunnar Maalinna vargustega tekitatud kahju ei olnud suu.

Ringkonnakohus möönab, et tekitatud kahju suurus (aga kuriteokatse puhul ka asja(de)

väärtus, mida püüti varastada) on asjaolu, mida tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta.

Tegemist ei ole aga ainsa asjaoluga. Süstemaatilise varguse puhul mõjutavad süü suurust

enesestmõistetavalt ka teo süstemaatilisust iseloomustavad asjaolud, st toimepandud varguste

hulk, sagedus ja seegi, kui palju oli möödunud eelmisest kohtuotsusest või eelmise karistuse

kandmisest. Nagu maakohtu otsusest näha, ongi maakohus ka neid asjaolusid arvesse võtnud.

Ka tuleb nentida, et vargustega tekitatud kahju ei ole väga suur, kuid samas ei ole see ka nii

väike, et varastatu väärtust arvestades oleks mõistetud karistus ilmselgelt ülemäärane.

6. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonidest ei nähtu

asjaolusid, mis seaks kahtluse alla maakohtu otsusega mõistetud karistuse õigsuse. Kuna

maakohtu otsusega mõistetud karistuse muutmiseks apellatsiooni argumentidel ei ole

ilmselgelt alust, jätab ringkonnakohus KrMS § 326 lg-le 3 tuginedes apellatsioonid läbi

vaatamata.

Allkirjastatud digitaalselt