2-26-7428/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-7428

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu avaldus Tallinn, Kalevipoja põik

2 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine (lõpplahend)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood

110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu (registrikood 12831829)

Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder,

e-post: XXX

Puudutatud isik:

Tallinn, Kalevipoja põik 2

korteriühistu (registrikood 80143564), e-post: XXX

Puudutatud isiku lepinguline esindaja:

Dmitri

Štšerbin, e-post: XXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus.

2. Mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahju hüvitis 1011,04 eurot ning

perioodil 24.02.2026 kuni 01.04.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 10,40 eurot.

3. Mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivis alates 02.04.2026 kuni

põhinõude (1011,04 eurot) täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras.

4. Menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

5. Mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 470 eurot.

6. Mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates

käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse

kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, kuid mitte hiljem kui

5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse

tähtaegse esitamise nõudest.

ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu

(avaldaja/kindlustusandja) esitas 01.04.2026 Harju Maakohtule avalduse Tallinn,

Kalevipoja põik 2 korteriühistu (puudutatud isik/võlgnik) vastu, paludes välja mõista

kahju hüvitise 1011,04 eurot, perioodi 24.02.2026-01.04.2026 eest sissenõutavaks

muutunud viivise 10,40 eurot ning alates 02.04.2026 viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhinõude tasumata jäägilt kuni selle tasumiseni. Avaldaja

palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

2. Avalduse kohaselt toimus XXX korteris 13.11.2025 kahjujuhtum. Kahjujuhtumi

tagajärjel tekkis korteris veekahju. Veekahju tekkepõhjuseks oli hoone ühisosale kuulava

sooja tarbevee püstiku purunemine XXX korteris. Kahjustada sai XXX korteri köögi lagi

ja sein. XXX korter oli kindlustatud. Seoses korteri kahjustamise ja remondiga esitati

avaldajale hinnapakkumine (tööde ja materjalide maksumus) 1587,20 eurot. Avaldaja

hinnangul oli korteri siseviimistluse taastamiseks tehtud hinnapakkumine mõistlik ning

hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud kahjustuse tagajärgede likvideerimiseks.

Kindlustusvõtja soovis antud juhul remondi ise teostada ja seega lepiti kokku rahalise

hüvitise maksmises. Avaldaja hüvitas siseviimistluse taastamismaksumuse 1011,04 eurot

kindlustusvõtjale. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Põhjusel, et kahju sai

alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluvast sooja tarbevee püstikust, saatis avaldaja

puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Puudutatud isik nõuet ei tasunud.

3. Puudutatud isik esitas menetluses vastuse avaldaja nõudele. Vastuse kohaselt puudutud

isik avalduses esitatud nõudele vastu ei vaidle. Puudutatud isik vaidles vastu avaldaja

menetluskulude täielikule väljamõistmisele ning leidis, et asjas esinevad alused

menetluskulude jätmisteks poolte endi kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Praegune vaidlus on hagita asi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13,

§ 613 lg 1 p 1) ja kohus lahendab vaidlust hagita menetluse reeglite järgi (TsMS § 477).

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus on

tuvastanud TsMS § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust

omavad asjaolud:

-

avaldaja kui kindlustusandja on sõlminud XXX korteri omanikuga kindlustuslepingu

(dtl 12-15);

-

13.11.2025 purunes sooja tarbevee püstik ning kindlustatud korter sai purunemise

tagajärjel kahjustada (dtl 16-21);

-

seoses kindlustusjuhtumiga esitati avaldajale hinnapakkumine 1587,20 eurot (dtl 22).

Kindlustusvõtja soovis antud juhul remondi ise teostada ja seega lepiti kokku rahalise

hüvitise maksmises. Avaldaja hüvitas siseviimistluse taastamismaksumuse 1011,04

eurot kindlustusvõtjale (dtl 31);

-

09.02.2026 saadeti puudutatud isikule kohtuväline nõudekiri, milles paluti kahju

hüvitada hiljemalt 23.02.2026 (dtl 32-33). Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Lisaks

saadeti puudutatud isikule 20.03.2026 hagihoiatus (dtl 41), milles avaldaja tõi esile,

et kui kahju jääb hiljemalt 31.03.2026 hüvitamata pöördub avaldaja oma õiguste

kaitseks kohtusse.

6. Avaldaja kui kindlustusandja on hüvitanud kannatanud korteriomanikule tekkinud kahju

(korteri remondikulud). Kahjustatud isiku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu

on läinud üle avaldajale võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel. Avaldaja on praegusel

juhul esitanud kahjustatud korteriomaniku kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu.

7. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite

kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1

järgi käsitletakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast

korrashoidu ja remonti. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid,

nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud)

kuuluvad korteriomanike kaasomandisse ning korteriühistu kohustuseks on tagada

keskküttetorustiku ja sooja vee püstiku korrashoid. Kui korteriomanikule tekib

kaasomandi esemest tulenev kahju, saab ta kahju hüvitamist nõuda ühistult.

8. Avaldaja on tõendanud, et sooja tarbevee püstiku purunemise tagajärjel sai kindlustatud

korter kahjustada. Korteriühistu kohustuseks on hoone sooja tarbevee püstiku seisundi

jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab sooja tarbevee püstiku purunemine

aluse eeldada, et korteriühistu ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Kindlustatud

korteri omanikule tekkis seeläbi kahju. Avaldaja maksis kindlustusandjana kannatanud

korteriomanikele kahjuhüvitist 1011,04 eurot. Avaldajal on õigus nõuda puudutatud

isikult 1011,04 euro hüvitamist. Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud

kahju hüvitamise eelduste olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust, põhjuslikku seost.

Puudutatud isik vastutab avaldaja suhtes korteriomandite kaasomandi osa eseme

valitsemise kohustuse rikkumise eest KrtS § 34 lg 2 ja VÕS § 115 alusel. Puudutatud

isiku kohustuse rikkumine ei ole VÕS § 103 lg-te 1 ja 2 mõttes vabandatav, sest

rikkumist ei põhjustanud vääramatu jõud, vaid puudutatud isiku mõjusfääris olev asjaolu.

Korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik

seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus rahuldab avaldaja nõude ja mõistab puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja 2 427 eurot.

9.

09.02.2026 saadeti puudutatud isikule nõudekiri, paludes hüvitada 1011,04 eurot

hiljemalt 23.02.2026. Puudutatud isik ei ole hüvitist tähtaegselt tasunud. Kohus mõistab

avaldaja taotlusel puudutatud isikult välja sissenõutavaks muutunud viivise 10,40 eurot,

s.o viivis põhinõudelt (1011,04 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

perioodi 24.02.2026 kuni 01.04.2026 eest.

10. Avaldaja taotlusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhinõudelt

(1011,04 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.04.2026

kuni põhinõude täitmiseni

Menetluskude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1

kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui

hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Puudutatud isik taotleb TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulude poolte enda kanda

jätmist.

12. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 168 lg 5 ja § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole alust jätta menetluses kantud kulusid

menetlusosaliste endi kanda TsMS § 162 lg 4 või 168 lg 6 alusel. TsMS § 162 lg 4

kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on

kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik

menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu

diskretsiooniotsusega (2-20-5007, p 15). TsMS § 168 lg 6 sätestab, et juhul, kui kostja

võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma

käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul puudub vaidlus, et puudutatud

isik on avalduse õigeks võtnud. Kohus ei nõustu siiski puudutatud isikuga selles, et ta ei

ole andnud oma käitumisega põhjust avalduse esitamiseks.

13. Asja materjalidest nähtuvalt saatis avaldaja 09.02.2026 puudutatud isikule kohtuvälise

nõudekirja, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 23.02.2026 (dtl 32-33). Puudutatud isik

kahju ei hüvitanud. Lisaks saadeti puudutatud isikule 20.03.2026 hagihoiatus (dtl 41),

milles avaldaja tõi esile, et kui kahju jääb hiljemalt 31.03.2026 hüvitamata pöördub

avaldaja oma õiguste kaitseks kohtusse. Puudutatud isik toob esile, et peale nõudekirja

saamist edastas korteriühistu juhatuse esimees 11.02.2026 vastava kahjunõude

viivitamata korteriühistu kindlustuslepingu kontaktisikule K. R. seoses Seesam

kindlustuses kehtinud vastutuskindlustuslepinguga nr XXX. Puudutatud isik toob esile,

et ta ei ignoreerinud avaldaja nõuet ega jätnud kindlustusandjat õigeaegselt teavitamata.

Kohus leiab, et avaldaja on teinud mõistlike pingutusi kohtuväliselt vaidluse

lahendamiseks. Kohus leiab, et tsiviilasjas esitatud asjaolude põhjal ei ole puudutatud isik

omalt poolt üles näidanud piisavat aktiivsust ning huvi vaidluse kohtuväliseks

lahendamiseks. Puudutatud isik oleks kohtu hinnangul võinud avaldajaga kohtuväliselt

ühendust võtta ning selgitada, et on kindlustusandjale edastanud ning soovivad

kohtuvälist lahendust. Kohus ei pea puudutatud isiku poolt kindlustusandja poole

pöördumist piisavaks, kui avaldaja kahjunõudele ja hagihoiatusele on jäetud lihtsalt

vastamata. Kohus leiab, et puudutatud isik oleks pidanud näitama üles suuremat huvi

kohtuvälise lahenduse leidmisel.

14. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Avaldaja menetluskuluks on avalduselt tasutud

riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 645 eurot (käibemaksuta).

15. Kohus leiab, et avaldaja poolt tasutud riigilõiv 50 eurot on põhjendatud menetluskulu.

16. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista kulud õigusabile 645 eurot. Õigusabi

osutati hinnaga 150 eurot tunnis. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus nõude

asjaolude ja materjaliga tutvumiseks, tõendite kogumiseks, 01.04.2026 avalduse

koostamiseks ja kohtule esitamiseks kokku aega 3 tundi ja 30 minutit, 16.04.2026

kohtumääruse tutvumiseks 3 minutit, puudutatud isiku vastusega tutvumiseks 20 minutit,

26.05.2026 seisukoha koostamiseks 15 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamiseks

10 minutit. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulu suurus on põhjendatud osaliselt. Kohtu

hinnangul on nõude asjaolude ja materjaliga tutvumiseks, tõendite kogumiseks,

01.04.2026 avalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks põhjendatud ajakulu 2 tundi.

Muus osas on menetluskulude nimekiri põhjendatud ja kooskõlas menetluse käiguga.

17. Kohus määrab avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 470 eurot (riigilõiv

50 eurot + õigusabikulu 420 eurot). Kohus mõistab nimetatud summas menetluskulud

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja.

18. Avaldaja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

19. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik