2-25-14394/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 9. juuni 2026

Tsiviilasi (number ja avaldus)

2-25-14394

-

J.U hagi F.Q vastu elatise maksmise lõpetamiseks

-

F.Q hagi U.W vastu elatise väljamõistmiseks

kirjalik hagimenetlus

Hagihind

2316 eurot (TsMS § 129 lg 2)

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja I

J.U (isikukood: XXX)

Kostja I/Hageja II

F.Q (isikukood: XXX)

Kostja II

U.W (isikukood: XXX)

F.Q-le RÕA korras määratud

esindaja

vandeadvokaat Marit Seesmaa

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J.U hagi F.Q vastu Tartu Maakohtu 2.03.2021 määrusega nr 2-21-47

kinnitatud elatise maksmise lõpetamises alates 02.09.2025.

2. Rahuldada F.Q hagi U.W vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.

3. Mõista U.Wlt F.Q kasuks alates 10.06.2026 kuni F.Q täisealiseks saamiseni välja elatis

muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 131,20 eurot kuus (valem: elatise

baassumma 295,86 eurot + 62,76 eurot (s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 37,50 eurot (s.o pool lasterikka pere toetus lapse kohta arvestatavast

osast) – 40 eurot (s.o 50 % lapsetoetusest) ning saadud summat 281,12 eurot on

vähendatud 53,33% võrra, kuna laps viibib kohustatud vanema juures keskmiselt 8

päeva kuus). Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning

lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.

4. Mõista U.Wlt F.Q kasuks perioodi 02.09.2025–09.06.2026 eest tasumata sissenõutavaks

muutunud elatis 525,64 eurot.

5. Määrata jooksva elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis

hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval, mis tasuda J.U kontole (selgitusega "F.Q

elatis“).

6. Resolutsiooni p-te 3 ja 4 ületavas osas jätta F.Q hagi U vastu rahuldamata.

7. Jätta J.U 21.05.2026 kohtule esitatud avaldus tähelepanuta ja keelduda sellele lisatud

tõendite vastuvõtmisest ning teha nimetatud dokumentide osas Kohtute Infosüsteemi

(KIS) tagastusmärked (dtl 166–177).

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud F.Q menetluskulud, mis jätta riigi

kanda.

9. Rahuldada vandeadvokaat Marit Seesmaa 21.05.2026 täiendav tasutaotlus ja määrata

tema täiendavaks tasuks tsiviilasjas F.Q esindamise eest 546,84 eurot (sh km), mis

maksta välja OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must.

10. Toimetada kohtuotsus kätte J.U-le, U.Wle ja M. Seesmaale ning resolutsiooni p 9 Eesti

Advokatuurile (RÕS § 23 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja I seisukohad

1. J.U (ka Hageja I) esitas 02.09.2025 hagi lapse F.Q (kostja I, hageja II) vastu Tartu Maakohtu

2.03.2021 määrusega nr 2-21-47 kinnitatud kompromissi muutmiseks ja elatise maksmise

lõpetamiseks (dtl 2–3). Hageja I selgitas, et alates 2021. aasta septembrist elab kostja I tema juures

ning lapse igapäevase ülalpidamise ja kulude kandmisega tegeleb hageja. Seetõttu ei vasta

varasema kompromissiga määratud elatise maksmise kohustus enam tegelikele asjaoludele.

Hageja I palub lõpliku nõudena lõpetada tema kohustuse tasuda lapse ülalpidamiseks elatist ja

määrata elatise suuruseks 0 eurot kuus alates hagi esitamisest.

2. Samuti palus hageja I F.Q (hageja II) seadusliku esindajana mõista lapse Xlt U.W.lt (kostjalt

II) välja ülalpidamiseks igakuine elatis 264,24 eurot alates 01.09.2025 kuni lapse täisealiseks

saamiseni või seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse lõppemiseni.

3. Lapsele määratud esindaja esitas 19.05.2026 seoses miinimumelatise muutmisega täiendatud

hagi, nõudes alates 01.04.2026 Xlt lapse kasuks igakuist elatist 281,12 eurot, samuti

sissenõutavaks muutunud elatist 1849,68 eurot (02.09.2025 kuni 31.03.2026) ning kohustada ema

tasuma elatist lapse X pangakontole.

4. Hageja I täiendas 23.09.2025 hagi ja selgitas, et lapsevanemad läksid lahku lapse varases eas ja

pärast lahkuminekut elas laps erinevatel perioodidel kord ema, kord isa juures seoses X

elukohavahetustega (dtl 14–16). Kui laps alustas kooliteed, elas ta mõnda aega X juures, kuid X

järjekordse elukohavahetuse järel asus laps taas elama X juurde ning on seal elanud kuni

käesoleva ajani. Lapse X kostja II elab X. Kohtuliku kompromissi kohaselt kohustus isa maksma

lapse ülalpidamiseks elatist 193 eurot kuus ning lisaks katma lapse riiete soetamise kulud. Puudub

alus jätkata elatise maksmist lapse Xle. Hageja I sõnul on lapsel Xga jätkuvalt kontakt ja laps

külastab X vastavalt oma vabale ajale, viibides X juures keskmiselt kaks kuni kolm nädalavahetust

kuus. Hageja I ei ole lapse Xle elatist tasunud, kuna laps elab püsivalt tema juures ning vanemate

vahel on olnud erimeelsused küsimuses, millises ulatuses peaks lapse ülalpidamisse panustama

lapse X. Hageja I hinnangul on lapse igakuised kulud kokku 864,87 eurot. Sellest moodustavad

eluasemekulud 154,87 eurot, toidukulud 200 eurot, sidekulud 20 eurot, tervishoiukulud 30 eurot,

hügieenitarbed 30 eurot, kooliga seotud kulud 20 eurot, riiete ja jalanõude kulud 150 eurot,

jalgpallitreeningu kuutasu 35 eurot, treeningvarustuse kulud 25 eurot ning muud vältimatud

püsikulud 200 eurot kuus. Eluasemekulu on arvutatud viieliikmelise perekonna ühiste

eluasemekulude alusel, mis kokku moodustavad 774,33 eurot kuus.

5. Hageja I selgitas, et tema leibkonnas elavad lisaks lapsele veel elukaaslane ja X alaealist last.

Ta saab töötasuna ligikaudu 1500–1700 eurot kuus ning peab kandma perekonna üüri-,

kommunaal-, side, transpordi- ja muud igapäevased kulud. Lisaks tasub ta sõiduki liisingumakseid

300 eurot kuus. Hageja I märkis, et sõiduautot kasutatakse nii tema töö- ja igapäevasõitudeks kui

ka laste, sh hageja II, transportimiseks. Vastavalt perekonnaseadusele on mõlemal vanemal lapse

suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning lapse X peab samuti osalema lapse ülalpidamises.

Hageja I ei taotle lapse Xlt seadusjärgset miinimumelatist 301,74 eurot kuus, kuna perekond saab

riigilt suurpere toetust 450 eurot kuus ning laps viibib osa ajast X juures. Seetõttu peab hageja

põhjendatuks mõista lapse Xlt välja elatis 264,24 eurot kuus.

6. Hageja I esitas 24.10.2025 kohtule seisukoha kostja II 01.10.2025 vastusele, märkides et kostja

II esitatud väited ei anna alust hageja II elatisnõude vähendamiseks ega rahuldamata jätmiseks (dtl

98–107). Kostja II vastuväited lapse ülalpidamiskulude suurusele ja tõendatusele ei oma

käesolevas vaidluses määravat tähtsust, kuna elatist nõutakse miinimummääras ning seetõttu

puudub vajadus lapse kulutusi üksikasjalikult tõendada. Kostja II peab oma väidete tõendamiseks

esitama kohtule asjakohased tõendid, millest nähtuks, et laps viibib suure osa nädalavahetustest ja

koolivaheaegadest kostja II juures Hageja I leidis, et kostja teise lapse olemasolu ei kujuta endast

iseenesest mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks. Selleks peab kostja II esitama põhjalikud

andmed oma majandusliku olukorra kohta, sh ülevaate oma sissetulekutest, vältimatutest

väljaminekutest, teise lapse ülalpidamiskuludest ning muudest püsikuludest. Alles nende andmete

põhjal on võimalik hinnata, kas esinevad erandlikud asjaolud, mis võiksid õigustada elatise

vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära.

7. Hageja I selgitas, et kostja II väide, nagu oleks ta keeldunud riiklikus perelepituses osalemast,

ei vasta tegelikkusele. Kuigi riikliku perelepituse avaldus esitati 31.07.2025, jäi hageja I osalemine

ära inimliku eksimuse tõttu, kuna ta unustas oma osalemise Sotsiaalkindlustusametis digitaalselt

kinnitada. Tegemist ei olnud koostööst keeldumise ega selle vältimisega. Samuti rõhutas hageja I,

et just tema tegi pärast pooltevaheliste suhete halvenemist ettepaneku lahendada lapsega seotud

küsimused koostöös ja rahumeelselt, sealhulgas lastekaitsetöötaja vahendusel. Hageja I kinnitas, et

on olnud ja on jätkuvalt valmis koostööks lapse kasvatamise ja heaolu tagamisel ning ei välista

tulevikus perelepituses või muus vormis osalemist, kui see teenib lapse parimaid huve.

8. Hageja I selgitas 04.11.2025 täiendavalt, et lapse X on küll teatud perioodidel osalenud lapse

kulude katmises, kuid tema panus on olnud juhuslik ning ei ole alati vastanud vanemate vahel

eelnevalt kokkulepitule (dtl 136–138). X sõnul on lapse igapäevaste kulude, sh riiete, treeningute,

huvitegevuse ja koolitarvete soetamise põhikoormus olnud tema kanda. Kuigi lapse Xon lapse

enda juures viibimise ajal lapsele riideid ostnud, ei ole need ostud olnud enamasti seotud lapse

tegelike vajadustega, vaid on lähtunud lapse soovidest. Samuti märkis X, et lapse X on viimastel

kuudel väljendanud seisukohta, mille kohaselt peaks ta kandma täielikku vastutust lapse

ülalpidamise ja kõigi lisakulude eest kuni kohtuvaidluse lahendamiseni. X sõnul on X

põhjendanud seda asjaoluga, et ta on ettevõtte omanik ja sõidab X. X leidis, et selline lähenemine

ei ole põhjendatud, kuna Eesti õiguse kohaselt lasub lapse ülalpidamise kohustus mõlemal

vanemal ning selle täitmine ei sõltu vanemate vara suurusest, sissetulekust ega elustiilist. Xviitas

ka sellele, et lapse X on viimase aja jooksul teinud mitmeid rahalisi ülekandeid lapse ülalpidamise

katteks, kuid need ei ole olnud eelnevalt kokku lepitud ning nende suuruse kujunemise alused ei

ole talle teada. Näiteks kandis lapse X19.09.2025 talle 200 eurot, märkides selle põhjuseks

augustis lapsele kooliminekuks ostetud riiete kompenseerimise. X ei ole olnud sellise makse

tegemisega nõus, soovides vältida hilisemaid vaidlusi lapse ülalpidamiskohustuse täitmise üle

enne kohtu lõpliku otsuse tegemist. Samuti kandis lapse X09.09.2025 75 eurot septembrikuu

elatisena ja eraldi 100 eurot lapse isiklikule pangakontole kooliriiete ostmiseks, kuid ka nende

maksete osas puudus eelnev kokkulepe. Lisaks tegi lapse Xkompromissettepaneku, mille kohaselt

maksaks ta igakuiselt 50 eurot hageja kontole elatiseks ja 50 eurot lapse kontole riiete ostmiseks,

kuid 20.10.2025 laekus üksnes 50 eurot hageja I kontole ning lapse kontole lubatud summat ei

kantud. Hageja I hinnangul on selline ebajärjekindel tegutsemisviis loonud ebaselguse ning ei taga

lapse huvide kaitset ega rahalist stabiilsust. Kuna maksed ei ole toimunud ühtsete põhimõtete

alusel ega kooskõlas lapse Xenda ettepanekutega, ei ole hagejale selge, millest nende suurus ja

tegemise alused lähtuvad.

9. Hageja I andis kohtule 26.02.2026 teada, et kostja II oli menetluse ajal töötu ja viibis kodus

väikese lapsega, kuid on nüüdseks asunud tööle (dtl 140). Hageja I leidis, et X tööle asumine ja

võimalik sissetulek mõjutavad vanemate ülalpidamiskohustuse jaotust ning elatise suuruse

määramist, mistõttu palus kohtul X tegelikke sissetulekuid arvesse võtta ja vajaduse korral

kontrollida.

Kostja II vastused

10. Kostja II 01.10.2025 vastuses vaieldakse lapse elatisnõudele vastu, kuna nõutud elatise

suurus on ebarealistlik ega vasta tegelikule olukorrale (dtl 26–29). Hagis esitatud kulud on

osaliselt põhjendamatud, nt kütusekulu 200 eurot kuus, kuigi hageja I kasutab elektriautot ning

laps liigub kooli peamiselt jalgsi või ühistranspordiga, sest kool asub elukoha lähedal. Lapse kulud

ei ole piisavalt tõendatud ja neid ei saa sellisel kujul elatisnõude aluseks võtta. Kostja II rõhutas, et

laps viibib märkimisväärse osa ajast tema juures, elades enamikel nädalavahetustel ehk ligikaudu

kaheksa päeva kuus ning koolivaheaegadel tema juures. Seetõttu ei ole hageja II esitatud

elatisnõue kostja II hinnangul proportsionaalne lapse tegeliku ülalpidamiskoormuse jagunemisega

vanemate vahel. Lisaks selgitas kostja II, et ta on esitanud avalduse riiklikku perelepitusse,

eesmärgiga lahendada lapse elukoha ja hoolduskorra küsimused, kuid hageja I on keeldunud

lepitusmenetluses osalemast.

11. Kostja II nõustub sellega, et hageja I elatisnõue viiakse edaspidiseks perioodiks nullini,

märkides, et tagasiulatuvalt ta nõuet ei vaidlusta. Alternatiivse kompromissettepanekuna hageja II

nõudele väljendas kostja II valmisolekut tasuda 50 eurot kuus hagejale I ning 50 eurot kuus otse

lapse kontole riiete ja vaba aja kulude katmiseks. Samuti palus kostja II võtta arvesse tema enda

piiratud majanduslikku olukorda, kuna ta hoolitseb alla kaheaastase lapse eest, on tööotsingute

algfaasis ning saab töötuskindlustushüvitist. Kostja II esitas tõenditena andmed lapse koolitee ja

elukoha kohta, tõendid lapse viibimise kohta tema juures nädalavahetustel ja koolivaheaegadel,

andmed oma töötuskindlustushüvitise kohta, riikliku perelepituse avalduse ning tõendid hageja I ja

tema vahelise suhtluse kohta (dtl 30–40).

12. Kostja II selgitas 21.10.2026 täiendavalt, et lapse elukohta ei ole kohtulikult määratud ning

laps soovib hetkel elada X, eelkõige kooli, sõprade ja huvitegevuse tõttu (dtl 60–63). Samas viibib

laps regulaarselt ka kostja II juures X ning lapse ja X omavaheline suhe on lähedane ja stabiilne.

Laps viibib kostja II juures keskmiselt kolmel nädalavahetusel kuus ning lisaks koolivaheaegadel,

mistõttu viibib ta seal kokku ligikaudu 7–9 ööpäeva kuus ehk umbes 25–30% aastasest ajast.

Kostja II kannab lapse juuresviibimise ajal kõik tema toitlustamise, hügieeni, riietuse ja vaba aja

kulud ning korraldab sageli ka lapse transpordi X ja X vahel. Vastuses rõhutab kostja II, et ta on

lapse ülalpidamisse järjepidevalt panustanud. Ta on andnud lapsele regulaarselt taskuraha, tasunud

riiete ja jalanõude ostmise eest, rahastanud lapse teraapiat ning kandnud pereteraapiaga seotud

kulusid. Lisaks märgib kostja II, et tema peres kasvab veel üks alaealine laps, kelle lastehoiu kulud

on tema kanda. Ta avaldab, et on töötuna arvel ning saab töötuskindlustushüvitist ligikaudu 500

eurot kuus, mis on tema ainus kindel sissetulek. Samuti on ta kogunud raha lapse hoiusele ning

esitanud kohtule oma sissetulekut tõendavad dokumendid.

13. Kostja II lisab, et lapse riiete ja jalanõude kulu 150 eurot ei vasta tegelikkusele. Kostja II on

ise lapsele regulaarselt riiete ostmiseks raha andnud ning soetanud vajalikke hooajalisi rõivaid.

Kostja II väljendab ka kahtlust, kas tema poolt hagejale I makstud summad on alati jõudnud lapse

vajaduste katmiseks, ning seetõttu peab põhjendatuks, et osa elatisest kantaks otse lapse kontole.

Kostja II viitab varasematele lastekaitsetöötaja juures sõlmitud kokkulepetele lapse elukorralduse

kohta ning märgib, et on neid järginud. Samuti väidab ta, et hageja on varem väljendanud

seisukohta, et elatise maksmine ei ole vajalik, kuna lapse eest saadakse riiklikke toetusi. Kostja II

on kohtule esitanud tõendeid lapse tema juures viibimise, tehtud kulutuste ja varasemate

kokkulepete kohta (dtl 66–93). Lõpetuseks palub kostja II kohtul tuvastada, et laps viibib tema

juures keskmiselt 7–9 ööpäeva kuus ning lugeda seda asjaoluks, mis õigustab elatise vähendamist

alla seaduses sätestatud miinimumi.

14. Lisaks märgib kostja, et lapsele määratud esindaja seisukoht on kujunenud peamiselt isa

esitatud andmete ja selgituste põhjal (dtl 95–96). Lapse esindaja ei ole kostjaga ühendust võtnud

ega kogunud temalt teavet lapse igapäevase elukorralduse, hooldusaja, ülalpidamise ega lapse

tegeliku viibimise kohta. Seetõttu ei kajastu lapse esindaja koostatud dokumentides asjaolud, mis

puudutavad kostja osalemist lapse kasvatamises ja ülalpidamises ning mille kohta on kohtule

esitatud tõendid. Lapse huvide objektiivne hindamine eeldab mõlema vanema seisukohtade ja

tõendite arvesse võtmist. Ühe vanema esitatud informatsioonile valdavalt tuginemine ei võimalda

kujundada lapse olukorrast täielikku ja tasakaalustatud.

Lapsele määratud esindaja seisukohad

15. Kohus määras 24.09.2025 huvide tasakaalustamiseks lapsele riigi õigusabi korras esindaja

(dtl 22–25). Lapse esindaja M. Seesmaa märgib, et suhtles menetluse käigus mõlema vanemaga

ning tuvastas, et vanemate vahel puudub vaidlus asjaolus, et laps elab alaliselt X juures (dtl 42–

44). Esindaja leidis, et lapse igapäevane ülalpidamine on X kanda ning X osalemine lapse

kasvatamises piirdub peamiselt koolivaheaegadel lapsega koos viibimisega. Seetõttu ei vasta

02.03.2021 kompromissil põhinev elatise korraldus enam tegelikule olukorrale ega lapse

parimatele huvidele. Lähtudes PKS § 101 sätetest ning arvestades lapsele makstavaid peretoetusi,

leidis esindaja, et lapse kasuks tuleb emalt välja mõista elatis 264,24 eurot kuus alates hagi

esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti asus esindaja seisukohale, et X hagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

16. Esindaja märkis 16.10.2025 vastuses, et kuna lapse nimel nõutakse kostjalt II elatist

seaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse seaduslikul esindajal kohustust lapse igakuiseid

kulutusi üksikasjalikult tõendada ega oma asja lahendamisel otsustavat tähtsust lapse

Xsissetulekute suurus (dtl 56–58). Kostja II väited lapse viibimise kohta tema juures

nädalavahetustel ja koolivaheaegadel vajavad tõendamist. Kuna vanemate vahel on vaidlus selles,

kui palju aega laps tegelikult kostja juures veedab, ei saa üksnes kostja väidete alusel järeldada, et

elatist tuleks vähendada. Lapse viibimine kohustatud vanema juures võib olla mõjuv põhjus elatise

vähendamiseks ka juhul, kui seaduses sätestatud automaatse vähendamise eeldused ei ole täidetud,

kuid selleks tuleb vastavad asjaolud tõendada. Kostja II viide teise alaealise lapse ülalpidamise

kohustusele ei anna iseenesest alust elatise vähendamiseks. Selleks peab kostja esitama põhjalikud

andmed oma sissetulekute ning vältimatute kulutuste kohta, sh teise lapse ülalpidamisega seotud

väljaminekud, et oleks võimalik hinnata, kas esinevad erandlikud asjaolud, mis õigustaksid elatise

vähendamist alla seadusjärgse miinimummäära.

Eelistung

17. Hageja I jäi esitatud nõuete juurde, selgitades, et soovib elatise vähendamist alates hagi

esitamisest. Hageja I kinnitas, et X on menetluse ajal tasunud esmalt 50 eurot septembrist 2025

kuni veebruar 2026 ja hiljem 100 eurot kuus perioodil märts 2026 kuni mai 2026, kuid leidis, et

lapse tegelikud kulud on oluliselt suuremad. Hageja I ei nõustunud hinnanguga, et laps viibib X

juures keskmiselt 10 päeva kuus, ning leidis, et tegelik aeg on väiksem. X möönis istungil, et laps

viibib X juures tavapäraselt ligikaudu 5–6 päeva kuus ning kinnitas ka seda, et suveperioodil

viibib laps X juures kokku umbes ühe kuu. Samuti kinnitas isa, et laps viibisX juures terve

veebruarivaheaja ning ei vaielnud vastu ema väitele, et laps viibis tema juures kogu sügisvaheaja.

Küll aga vaidles X vastu X väidetele lapse viibimise ulatuse kohta osadel teistel koolivaheaegadel

ning ei nõustunud kohtu poolt välja pakutud järeldusega, et laps viibib aasta lõikes keskmiselt 10

päeva kuus X juures. X märkis seejuures sõnaselgelt, et tema hinnangul selline päevade arv

tegelikkusele ei vasta.

18. Kostja II selgitas, et tal puudus menetluse alguses töö ning sellest tulenevalt olid tema

võimalused elatist maksta piiratud. Ta kinnitas, et on maksnud hageja I kontole elatist ning lisaks

kandnud lapsele taskuraha ja ostnud lapsele riideid ning muid vajalikke esemeid. Kostja II

rõhutas, et laps viibib regulaarselt tema juures nädalavahetustel, koolivaheaegadel ja suvel ning

selle aja jooksul kannab tema lapse ülalpidamiskulud. Samuti tõi ta esile lapse emotsionaalse

heaolu ja keerulised suhted X perekonnas Kostja märkis, et tasus lapse ülalpidamiseks perioodil

september 2025 kuni veebruar 2026 elatist 50 eurot kuus ning perioodil märts 2026 kuni mai 2026

elatist 100 eurot kuus.

19. Lapsele määratud esindaja kinnitas, et jääb lapse nimel esitatud elatisnõude juurde, kuna X

ei ole tema hinnangul esitanud täiendavaid tõendeid, mis õigustaksid teistsugust lahendust. Ta

leidis, et lapse X juures viibimist tuleb elatise määramisel arvestada ning pidas usutavaks, et laps

viibib X juures keskmiselt umbes 10 päeva kuus. Lapsega vesteldes oli talle jäänud mulje, et laps

veedab olulise osa oma vabast ajast X juures ning soovib seda jätkata. Seetõttu leidis määratud

esindaja, et elatise suurus võiks vastavalt arvutustele olla alates 01.04.2026 ligikaudu 93,70 eurot

kuus ning tuleks lähtuda keskmiselt 10-päevasest igakuisest viibimisest X juures.

20. Eelistungil andsid pooled nõusoleku jätkata menetlust kirjalikult. Pooled märkisid istungil,

et ei soovi rohkem seisukohti esitada, mistõttu kohus määras kohtuotsuse kuulutamise aja ning

lahkus nõupidamistuppa.

21. Hageja I esitas 21.05.2026 kohtule avalduse täiendavate asjaolude ja tõendite esitamiseks

(dtl 166–177).

KOHTU PÕHJENDUSED

22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja

seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega.

23. Esmalt märgib kohus, et jätab tähelepanuta hageja I 21.05.2026 avalduse ja keeldub ühtlasi

sellele lisatud tõendite vastuvõtmisest. TsMS § 436 lg-te 3 ja 4 kohaselt võib kohus rajada otsuse

üksnes asjaoludele ja tõenditele, mida menetlusosalised on saanud menetluses arutada ning mille

kohta on neil olnud võimalik oma seisukoht esitada. Käesolevas asjas on lapsevanemad kohtule

istungil kinnitanud, et nad ei soovi esitada täiendavaid seisukohti, mille järel kohus lõpetas asja

arutamise ja määras kohtuotsuse tegemise aja ning lahkus nõupidamistuppa. Kohtu

nõupidamistoas viibimise ajal ei saa pooled esitada kohtule täiendavaid asjaolusid ja tõendeid, see

rikuks muuhulgas ka hagimenetluses kehtivat võistlevuse põhimõtet (TsMS § 5 lg 2), sest

vastaspool ei ole saanud hageja I täiendavatele seisukohtadele ja tõenditele arvamust esitada.

Tsiviilkohtumenetluses on reeglid ja neid tuleb poolel järgida.

24. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et J.U hagi

F.Q vastu elatise maksmise lõpetamiseks tuleb rahuldada ja F.Q hagi U.W vastu elatise

väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt.

Elatise maksmise lõpetamine

25. TsMS §-s 459 lg 1 sätestatu kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on pooltel õigus uues

hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja

2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

26. Kohus tuvastab ning poolte vahel puudub vaidlus, et alates 2021. aasta septembrist elab laps

F.Q Xjuures ning on tema ülalpidamisel. Seetõttu ei ole Tartu Maakohtu 02.03.2021 määrusega nr

2-21-47 lapse Xlt lapse kasuks kompromissiga kinnitatud elatise maksmine enam põhjendatud.

Elatise maksmise lõpetamisele ei ole vastu vaielnud ka lapse X. Eeltoodust tulenevalt rahuldab

kohus hageja I hagi elatise maksmise kohustuse lõpetamise nõudes, eelnimetatud kohtumäärusega

kinnitatud elatise maksmine tuleb alates hagi esitamisest 02.09.2025 lõpetada.

Elatise nõue U.W. vastu

27. Vaidlust ei ole, et laps elab Xjuures ja seetõttu on lapsel õigus nõuda Xlt elatist. Peamine

vaidlus on elatise suuruses. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on

vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-165-

13, p 12; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13;

RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused

eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS

§ 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist

elatist makstes (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 19).

28. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista

kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise

alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma, mis on ühe

lapse kohta on 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse

järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma

(käesolevalt on baassumma 295,86 eurot). PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga

aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et

kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava

ajaga.

29. Seadusest tulenevalt oleks kostjal II kohustus tasuda hageja II kasuks miinimumelatist

281,12 eurot kuus. Nimetatud summa kujuneb järgmiselt. Elatise baassumma on 295,86 eurot.

Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.o 2092 × 0,03 = 62,76 eurot ehk 295,86 + 62,76 = 358,62

eurot. Arvestades, et lapse vajadusi saab osaliselt rahuldada lasterikka pere toetuse arvelt, tuleb

elatise summast lahutada 37,50 eurot, s.o 358,62 – 37,50 = 321,12 eurot. Lisaks tuleb elatise

summast lahutada 40 eurot ehk pool perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 sätestatud lapsetoetuse

määrast, s.o 321,12 – (80 : 2) = 281,12 eurot.

30. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest

tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei

ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt selgitanud ( lahendi nr

3-2-1-35-17, p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad

suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses.

31. Kostja II on selgitanud, et ta ei ole võimeline oma sissetuleku juures nõutud elatist tasuma,

mh veedab laps olulise aja tema juures. PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest

selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline

andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi

vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib

mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Kuna hageja II

on kostja II alaealine laps, peab elatise vähendamiseks alla miinimummäära esinema mõjuv

põhjus. Mõjuvad põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna. Mõjuvaks

põhjuseks võib olla aga ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel,

ka vanema halb varaline seisund (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Kohus saab

hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus PKS § 101 alusel arvutatud summast väiksema elatise

väljamõistmiseks iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt RKTKo nr 2-16-11905, p 18).

Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab

mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (RKTKo nr 2-19-19160,

p 15.2).

32. Kohtu hinnangul ei ole kostja II majanduslik seisund mõjuvaks põhjuseks elatise

vähendamiseks alla miinimummäära. Riigikohtu käsitluse kohaselt tuleb eeldada, et mõlemad

vanemad suudavad lapsele ülalpidamist anda seaduses sätestatud miinimummäära ulatuses

(RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). Vanema varalist seisundit hinnates tuleb hinnata vanema

võimalusi sissetulekut saada ja vanema osa elatise andmisel ei vähendata üksnes selle tõttu, et tal

ei ole sissetulekut või et see on väike (RKTKo nr 3-2-1-21-15, p 14). Vanem on kohustatud lapse

ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma

ka endale kuuluvaid esemeid ning kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda laste

elatist tasuda ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata peab vanem PKS

§ 102 lg 2 teise lause järgi enda vajadusi piirama ja kasutama vanemale käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15, 14).

33. Kohus ei pea kostja viidet oma keerulisele majanduslikule olukorrale piisavaks aluseks

elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja II põhjendas vastuses oma

piiratud maksevõimet muu hulgas asjaoluga, et ta on tööotsingute algfaasis, hoolitseb väikese

lapse eest ning saab töötuskindlustushüvitist. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve

puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Töötamise

registri andmetest nähtub, et kostjal on kehtiv töötamise kanne alates 06.01.2026. Samuti nähtub

rahvastikuregistri andmetest, et kostja teine laps saab 2026. aasta sügisel kolmeaastaseks ning on

seega lasteaiaealine. Seetõttu ei saa kohus lähtuda eeldusest, et kostjal II puudub võimalus töötada

või sissetulekut teenida. Riigikohtu praktika kohaselt pole elatise maksmise kontekstis oluline,

mitte töökoha olemasolu, vaid töövõime olemasolu. Kostja II ei ole tõendanud, et tal puudub

töövõime. Samuti nähtub kostja esitatud andmetest, et töötuskindlustushüvitis summas 619 eurot

oli määratud kuni 15.01.2026. Eeltoodut arvestades ei ole kostja II tõendanud selliste erandlike

asjaolude olemasolu, mis õigustaksid elatise vähendamist alla seaduses sätestatud

miinimummäära.

34. PKS § 101 lg 6 kohaldamine on kohtule kohustuslik ja seda peab kohaldama sõltumata

poolte väidetest või taotlustest, kui menetluses on tuvastatud, et laps viibib kohustatud vanema

juures keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (RKTKo nr 2-23-8691, p 13; RKTKo nr 2-17-

6713, p 34; RKTKo nr 2-19-19160/42, p 14.6).

35. Kohus arvestab, et ema on kogu menetluse vältel järjepidevalt väitnud, et laps viibib tema

juures keskmiselt 7–9 ööpäeva kuus. Eelistungil selgitas X, et laps viibib tema juures üldjuhul

nädalavahetustel ning koolivaheaegadel ja lisaks suvevaheajal kokku ca ühe kuu. Lapse X ei

nõustunud väitega, et laps viibib X juures igal nädalavahetusel, kuid möönis eelistungil, et laps

võib viibida X juures keskmiselt 5–6 ööpäeva kuus. Samuti kinnitas X, et laps viibib suvevaheajal

ema juures kokku ligikaudu ühe kuu. Lapse esindaja avaldas eelistungil, et lapse X juures

viibimise aeg võib olla keskmiselt ligikaudu 10 ööpäeva kuus, lähtudes seejuures nii lapsega

peetud isiklikust vestlusest kui ka menetlusosaliste selgitustest. Seega on teismeline laps määratud

esindajale kinnitanud, et soovib viibida ka X juures. Kohus märgib, et kuigi menetlusosalised ei

ole lapse X juures viibitud päevade täpse arvu osas üksmeelel, kinnitavad nii ema selgitused, X

mööndused kui ka lapse esindaja seisukoht, et laps viibib X juures regulaarselt ning ulatuses, mis

ületab PKS § 101 lg-s 6 sätestatud seitsme ööpäeva piiri.

36. Arvestades, et isa hinnangul viibib laps Xjuures keskmiselt 5–6 ööpäeva kuus ning lisaks

ligikaudu 30 ööpäeva suvevaheajal, loeb kohus tõendatuks, et laps viibib kostja II juures aasta

lõikes keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Seetõttu tuleb elatise suuruse määramisel kohaldada PKS §

101 lg-t 6 ning vähendada elatise summat proportsionaalselt lapse kostja II juures viibitud ajaga.

Sellest tulenevalt mõistab kohus kostjalt II lapse ülalpidamiseks elatis muutuva suurusena, st

hetkel 131,20 eurot kuus (valem: elatise baassumma 295,86 eurot, millele on liidetud 62,76 eurot,

s.o 3% kohustatud vanema keskmisest igakuisest sissetulekust 2092 eurot, millisest summast on

maha arvestatud 37,50 eurot, s.o pool lasterikka pere toetuse lapse kohta arvestatavast osast, ning

40 eurot, s.o 50% lapsetoetusest. Saadud summat 281,12 eurot on vähendatud 53,33% võrra, kuna

laps viibib kohustatud vanema juures keskmiselt 8 päeva kuus, mistõttu kuulub tasumisele 131,20

eurot kuus). Elatissummat tuleb lähtuvalt PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest

ja brutokuupalga muutustest jooksvalt muuta iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest

lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust. Eelnimetatud summat ületavas osas jääb hagi

rahuldamata.

37. Kuivõrd hagi esitati 02.09.2025 ning elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt

eelneva kuu viimasel päeval, on elatis alates 2025. aasta septembrist muutunud sissenõutavaks.

Perioodil 01.09.2025–31.03.2026 oli valemi kõiki elemente arvestades elatise suuruseks 123,32

eurot kuus, kokku sel perioodil 863,24 eurot (7 kuud × 123,32 eurot) ning perioodil 01.04.2026–

31.05.2026 131,20 eurot kuus, kokku sel perioodil 262,40 eurot (2 kuud × 131,20 eurot). Seega on

sissenõutavaks muutunud elatis kokku 1125,64 euro ulatuses. Eelistungil märkis kostja II, et tasus

lapse ülalpidamiseks perioodil september 2025 kuni veebruar 2026 elatist 50 eurot kuus ning

perioodil märts 2026 kuni mai 2026 elatist 100 eurot kuus. Nimetatud asjaolu kinnitas ka hageja I.

Seetõttu tuleb sissenõutavaks muutunud elatisest maha arvata kostja II poolt juba tasutud summad

kokku 600 euro ulatuses (6 × 50 eurot + 3 × 100 eurot). Sellest tulenevalt on tasumata ja

sissenõutavaks muutunud elatis kokku 525,64 eurot (1125,64 eurot – 600 eurot), mis tuleb kostjalt

II hageja II kasuks välja mõista. Eelnimetatud summat ületavas osas jääb hagi rahuldamata.

38. Kohus selgitab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool

nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (TsMS § 497).

MENETLUSKULUD

39. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Hageja II kui alaealine laps on Tartu Maakohtu 24.09.2025 määrusega

vabastatud menetluskulude tasumise kohustusest. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi

kanda, välja arvatud hageja II menetluskulud, mis tuleb jätta riigi kanda.

40. Hageja II riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 05.10.2025 kohtule taotluse riigi

õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks (dtl 45-47). Kohus rahuldas 19.05.2026 määrusega

taotluse ning määras esindaja tasuks 523,28 eurot (sh km). Esindaja esitas 21.05.2026 ka

täiendava tasutaotluse 546,84 euro (sh km) hüvitamiseks. Kohtu hinnangul on ka täiendav

tasutaotlus täiel määral põhjendatud ja tuleb RÕS § 22 lg 6, RÕS § 21 lg 3 ja Justiitsministri

26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused,

maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja

kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 10 lg-d 3 ja 4, § 2 lg 4 alusel rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Karting

kohtunik