2-25-7541/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-7541

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 9. juuni 2026

Tsiviilasja nr

2-25-7541

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi A.Q vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagi hind

14 236 eurot 75 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252; asukoht

Tornimäe 2, Tallinn), lepinguline esindaja Dagne Niit (e-

post)

Kostja: A.Q (isikukood XXX; elukoht XXX xxxx; e-post

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS SEB Pank taotlus A.Q arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõtte

perioodi 1. november 2020. a – 30. oktoober 2021. a kohta kinniseks kuulutamiseks

rahuldamata.

2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

3. Mõista A.Q-lt AS-i SEB Pank kasuks välja AS-i SEB Pank ja A.Q vahel 29. oktoobril

2021 sõlmitud väikelaenulepingust nr 2021018205 tulenev võlgnevus kokku 14 198

eurot 13 senti, s.o põhivõlgnevus 11 001 eurot 78 senti, intress 416 eurot 96 senti ja 9.

juuni 2026. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2780 eurot 39 senti.

4. Mõista A.Q-lt AS-i SEB Pank kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt (11 001 eurot 78 senti) alates 10. juunist 2026

kuni põhinõude täitmiseni.

5. Jätta menetluskulud A.Q kanda.

6. Rahuldada

AS-i SEB Pank

taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

7. Mõista A.Q-lt AS-i SEB Pank kasuks menetluskulude katteks välja 910 eurot

(riigilõiv).

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Tsiviilasi nr 2-25-7541

9. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229

AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS-is või nr EE5677007xxxx AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada

andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja

nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. AS SEB Pank (hageja) esitas 15. mail 2025 Tartu Maakohtule hagi A.Q (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 29. oktoobril 2021 sõlmitud väikelaenuleping nr

2021018205, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 14 000 eurot. Kostja kohustus

tagastama laenu ja tasuma intressi annuiteedigraafiku alusel arvutatud maksetena iga kuu 15.

päeval esimese maksega 15. november 2021. a ning viimase maksega laenutähtpäeval 15.

oktoobril 2028. Intressimääraks oli 7,5% aastas. Hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja võib

nõuda viivist lepingujärgses intressimääras või seadusjärgses intressimääras, kui viimane on

kõrgem. Lepingu jõustumisel oli viivisemäär 0,02222% päevas (8,000% aastas). Lepingu

jõustumisel oli krediidi kulukuse määr 10,72% aastas eeldusel, et intressimäär on 7,5% aastas,

laenutähtpäev saabub 15. oktoobril 2028, lepingutasu on 210 eurot, lepinguga seotud kontode

kuutasu on kokku 30 senti, laenukaitse kindlustuslepingu maksed vastavad prognoostabelile ja

laen summas 14 000 eurot võetakse kohe kasutusse. Laenu tagastamiseks ja kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on lepingu jõustumisel 19 495 eurot 57 senti. Pooled

sõlmisid 6. aprillil 2023 lepingu lisa 1, millega võimaldati kostjale maksepuhkust alates 6.

aprillist 2023 kuni 15. juulini 2023. Uueks laenutähtpäevaks leppisid pooled kokku 15. veebruar

2029. a.

Tsiviilasi nr 2-25-7541

Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostjapoolse maksekohustuse rikkumise

tõttu saatis hageja kostjale 19. veebruaril 2024 laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate,

nõudes kõigi maksete tasumist hiljemalt 13. märtsil 2024. Ühtlasi pakkus hageja kostjale

võimalust läbirääkimiste pidamiseks. Erakorralise ülesütlemise teate saatmise ajal oli kostja

võlas viie järjestikuse laenumaksega (16. oktoober 2023. a, 15. november 2023. a, 15. detsember

2023. a, 15. jaanuar 2024. a ja 15. veebruar 2024. a). Hageja saatis kostjale teate laenulepingu

ülesütlemise kohta internetipanka ja e-postile 19. veebruaril 2024, seega loeti ülesütlemine

kättesaaduks hiljemalt 22. veebruaril 2024. Kostja lepingu erakorralise ülesütlemise teates

nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud ega võtnud hagejaga ühendust võimalike

läbirääkimiste pidamise osas, mille tulemusena ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 14.

märtsil 2024. Lisaks saatis hageja 5. märtsil 2025 nõude võlgnevuse tasumiseks, milles teatas, et

laenu tagastamise ja lepingust tulenevate kõrvalnõuete tasumise tähtpäev saabus 14. märtsil 2024

ja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 26. märtsil 2025 ning hoiatas, et võlgnevuse tasumata

jätmisel alustab hageja lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmist kohtu kaudu või muul

seaduses sätestatud viisil.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 11 001 eurot 78 senti, intressi

416 eurot 96 senti ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1573 eurot

36 senti. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (11 001

eurolt 78 sendilt) alates 16. maist 2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 21. mail 2025. Kostja hagile

vastanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega

rahuldamisele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1).

4. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetamisportaali vahendusel kätte

toimetatud 21. mail 2025. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et

kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada. Kostja ei ole hagile vastanud.

5. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1

mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2 21-13098/50, p 13).

Hageja ja kostja sõlmisid 29. oktoobril 2021 väikelaenu lepingu nr 2021018205 ja selle

sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud eraisikute tarbimislaenude krediidi kulukuse määr

18,68%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 10,72% aastas 14 000 suuruse laenu puhul

on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse

määr, s.o 56,04%, ning seega võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

6. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

Krediidiandja peab tarbijale laenu võimaldamisel järgima vastutustundliku laenamise

põhimõtted. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

Tsiviilasi nr 2-25-7541

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise

tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga

nõutavatel tingimustel.

VÕS § 4034 lg 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas

peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi

varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma

ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-

des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud

näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (vt nt RKTKm 24.11.2023. a, nr 2-21-13098, p 18).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4). See tähendab muu hulgas kohustust

võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva

Tsiviilasi nr 2-25-7541

sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja

pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid,

mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (vt nt RKTKo 31.01.2018. a, nr 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis

ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja

sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene,

kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018. a, nr 2-14-21710, p 25.3;

RKTKm 24.11.2023. a, nr 2-21-13098, p 19–22).

7. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

Hageja selgituste kohaselt kasutas hageja kostja krediidivõimelisuse hindamiseks kostja esitatud

andmeid laenutaotluses, kostja arvelduskonto väljavõtet ning Maksu-ja Tolliametilt päringu

tulemusel saadud andmeid. Hageja tuvastas, et kostja netosissetulek oli 890 eurot, kostjal

puudusid maksuvõlad ning aktiivsed maksehäired. Kostja kohustuseks oli võlgnevus TF Bank

AB ees igakuise maksega summas 70 eurot ning hagejaga sõlmitud varasem leping,

tagasimaksega 105 eurot kuus. Koos varasemate krediidikohustustega olid pärast lepingu

sõlmimist kostja igakuised laenukohustused kokku 404 eurot. Kostja majapidamiskuludeks

arvestas hageja 483 eurot kuus.

Kohus leiab, et hageja on kostja krediidivõimelisust hinnanud piisava hoolsusega, hageja on

konto väljavõtete alusel nii lepingu sõlmimisel teinud kindlaks kostja viimase kuue kuu

keskmise sissetuleku ja finantskohustused. Kohtule esitatud pangakontolt ei nähtu muid

kohustusi, mida hageja poleks tuvastanud ning ka hageja tuvastatud sissetulek ühtib

pangakontolt nähtuvaga. Hageja tegi konto väljavõtte alusel kindlaks kostja majapidamiskulud

483 eurot kuus. Hageja poolt tuvastatud sissetulekud ja kohustused on kooskõlas kostja

pangakontolt nähtuva infoga. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik

põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

8. Hageja nõuab põhivõlgnevuselt 11 001 eurot 78 senti ka viivise väljamõistmist VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates 16. maist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

Kohus mõistab viivise kooskõlas TsMS §-ga 367 kohtuotsuse tegemise seisuga. Alates 16. maist

2025 kuni käesoleva otsuse tegemiseni, s.o 9. juunini 2026 (k.a) on lisanduv viivis kokku 1207

eurot 3 senti. Kokku on käesolevaotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis seega

2780 eurot 39 senti.

Eelpoolöeldust tulenevalt on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb mõista hageja

kasuks välja põhivõlgnevus 11 001 eurot 78 senti, intressi 416 eurot 96 senti, 9. juuni 2026. a

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2780 eurot 39 senti ning viivise VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras põhinõudelt alates 10. juunist 2026 kuni põhinõude täitmiseni.

9. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

10. Hageja on esitanud taotluse kostja arvelduskonto väljavõtte kinniseks kuulutamiseks. Hageja

hinnangul sisaldab konto väljavõte pangasaladust, mille hoidmise kohustus on hagejal

Tsiviilasi nr 2-25-7541

krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 järgi. Konto väljavõte ei kajasta ainult kostja poolt tehtud

tehinguid, vaid teavet ka kolmandate isikute kohta.

TsMS § 59 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest

menetlusdokumentidest ärakirju ning hagimenetluse poolte vastavat õigust piirata ei või (TsMS

§ 59 lg 1¹). Muul isikul on TsMS § 59 lg 2 kohaselt hagimenetluses õigus toimikuga tutvuda ja

saada toimikus olevast menetlusdokumendist ärakirja üksnes poolte nõusolekul. Kui asjas on

menetlus jõustunud lahendiga lõppenud, võib muu isik toimikuga tutvuda ja saada

menetlusdokumendi ärakirja asja menetlenud maakohtu loal ka poolte nõusolekuta, kui ta

põhistab oma õigustatud huvi dokumentidega tutvumise ja ärakirja saamise vastu (TsMS § 59 lg

3). KAS § 88 lg 7 sätestab selgesõnaliselt, et isikud, kellele on avaldatud pangasaladus, võivad

seda kasutada ainult õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ja järelepärimises nimetatud

eesmärgil ning neile laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus, kui

seadusest ei tulene teisiti.

Arvestades eeltoodud sätteid on kohtul seadusest tulenev kohustus tähtajatult hoida

pangasaladust ehk keeld avaldada kostja konto väljavõtet menetlusvälistele isikutele ning alus

konto väljavõtte täiendavalt kinniseks kuulutamiseks puudub.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses.

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

12. Hageja taotles riigilõivu 910 eurot väljamõistmist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks

kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka

menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja

materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohtu hinnangul on riigilõiv 910 eurot

menetluskuluna põhjendatud ja vajalik (TsMS § 139 lg-d 1 ja 2, riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg

1 ja lisa 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik