2-26-3034/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Kohtujurist

Deniss Iškin

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-26-3034

Tsiviilasi

L. Y. hagi I. Y. vastu elatise vähendamise nõudes

Tsiviilasja hind

465,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

L. Y. (ik XXX; elukoht: XXX)

Kostja:

I. Y. (ik XXX)

Kostja seaduslik

esindaja:

S. Y. (ik X; elukoht: XXX)

Kohtuistung

05.05.2026

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata L. Y. hagi I. Y. vastu elatise vähendamise nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks I. Y. menetluskulude

rahaline suurus ja mõista L. Y.lt I. Y. kasuks menetluskulude hüvitisena välja 90

eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L. Y. (hageja) esitas 08.02.2026 Viru Maakohtule hagi alaealise lapse I. Y. (kostja) vastu,

milles palub muuta Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2022 otsust tsiviilasjas nr 2-XX-XXX ning

vähendada temalt kostja kasuks väljamõistetud igakuist elatist seaduses sätestatud

miinimumsummalt 250 euroni kuus alates hagi esitamisest. Hageja põhjendas hagi sellega, et

pärast Tartu Ringkonnakohtu otsuse tegemist on majanduslik olukord Eestis oluliselt

muutunud ning elukallidus on märkimisväärselt kasvanud. Hageja väitis, et tema sissetulekud

ei võimalda tal katta üheaegselt enda vältimatuid elamiskulusid ja tasuda elatist senises

ulatuses. Hageja märkis, et tema igakuised kulud hõlmavad eluasemekulusid, kulud kohustuse

täitmiseks, toidukulusid, tervishoiukulusid, riietust, hügieenitarbeid, majapidamiskulusid,

side- ja sõidukulusid, s.o kokku 1255 eurot kuus. Hageja hinnangul on minimaalse elatise

tasumine talle ebamõistlikult koormav. Samuti palus hageja kohtul välja selgitada lapse ema

majandusliku olukorra ja lapse tegelikud ülalpidamiskulud, leides, et ka lapse ema peab

osalema lapse ülalpidamises vastavalt oma võimalustele.

2. Kostja vaidles esitatud hagile vastu ning rõhutas, et kostja vajadused ei ole võrreldes

varasema kohtulahendi tegemise ajaga vähenenud, vaid pigem suurenenud seoses kostja

vanuse kasvamise ja üldise hinnatõusuga. Kostja vaidles hageja poolt esitatud igakuiste

kulutuste suurusele vastu ning leidis, et hageja poolt nimetatud kulud on osaliselt

põhjendamata, tõendamata või ilmselgelt ülepaisutatud. Kostja ka leidis, et hageja poolt

esitatud kulude loetelu ei tõenda tema majandusliku olukorra sellist halvenemist, mis annaks

aluse vähendada kostjale väljamõistetud elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.

Kostja seaduslik esindaja (lapse ema) selgitas, et riiklikest toetustest saab ta üksnes

lapsetoetust summas 80 eurot kuus. Lapse ema kannab kulutusi kostja toidule, riietele,

jalatsitele, hügieenitarvetele, tervishoiule, õppevahenditele, vaba aja tegevustele ning muudele

lapse kasvatamisega seotud vajadustele. Lapse ema ka selgitas, et kuigi ta on käesoleval ajal

töötu ja registreeritud Eesti Töötukassas, tagab ta kostja ülalpidamise muu hulgas oma

vanemate rahalise toetuse abil (lapse ema vanemate toetuse suurus on keskmiselt 600-700

eurot kuus). Kostja hinnangul ületavad kostja tegelikud ülalpidamiskulud oluliselt kostja

kasuks väljamõistetud seaduses sätestatud elatise miinimumsummat. Seetõttu ei ole kostja

hinnangul alust vähendada hagejalt väljamõistetud elatist 250 euroni kuus.

3. Hageja 05.05.2026 toimunud istungile ei ilmunud. Hageja teatas, et ta ei saa istungil

osaleda, kuna ta on tööl. Lapse ema kinnitas istungil, et hageja töövõime ei ole tervislikel

põhjustel piiratud ning talle ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid hagejal töötada ja teenida

sissetulekut. Samuti märkis lapse ema, et kostja on hageja ainus laps. Hageja soov tuvastada

lapse ema majanduslik olukord ja lapse ülalpidamiskulud ei oma käesolevas menetluses

tähtsust, kuna seadusest tulenevalt ei ole miinimumelatise vähendamine põhjendatud üksnes

vanema majanduslike raskuste või elukalliduse tõusuga. Lapse ema jäi seisukohale, et hageja

ei ole tõendanud selliste erandlike asjaolude olemasolu, mis õigustaksid seadusjärgse

miinimumelatise vähendamist, ning seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus määras

istungil hagejale tähtaja kostja vastusele seisukoha esitamiseks, kuid hageja ei ole määratud

tähtajaks oma seisukoha esitanud. Kohtule 11.05.2026 esitatud menetlusdokumendis taotles

kostja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud seoses kohtumenetluses kasutatud

tõlketeenusega summas 90 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte esitatud tõendeid ja kostja vastuväiteid, leiab, et

hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

5. Hageja on Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-XX-XXX (jõustunud

05.04.2022) järgi kohustatud tasuma kostjale elatist alates 01.01.2022 kuni 11.08.2029

summas 213,44 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel

arvutatud summa. Kohus märgib, et alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026 oli PKS § 101 alusel

kostja suhtes arvutatud elatis 301,74 eurot (selle summa arvutamisel on arvestatud

lapsetoetusega). Alates 01.04.2026 miinimumsumma on 318,62 eurot kuus (baassumma

295,86 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 62,76 eurot ja millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 40,00 eurot).

6. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-le 1 ning §-le 497. TsMS § 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed

või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda

maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui on oluliselt muutunud maksete suurust

või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud rahuldamise otsus ja hagi esitamise

aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks

võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 497 lg 1 sätestab, et kui

elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse

muutmist hagimenetluses.

7. Elatise suuruse muutmise üle otsustades tuleb kohtul võtta aluseks eelmise kohtulahendi

asjaolud ning tuleb tuvastada, kas need muutused annavad alust elatise suuruse muutmiseks.

Sealjuures peab kumbki pool tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või

vastuväited tuginevad (vt RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 11).

8. Hageja on hagiavalduses toonud välja, et hageja elatist tuleks vähendada, kuna tema

sissetulekud ei võimalda tal katta üheaegselt enda vältimatuid elamiskulusid ja tasuda elatist

senises ulatuses.

9. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama

paragrahvi alusel arvutatud summa. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eeldatavasti

kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt RKTKo 13.06.2025, 2-23-

8691, p 20.1). Kuna hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist miinimummääras, siis ei pea

kohus elatise põhjendatud ulatust eraldi tuvastama ja võib lähtuda seaduses sätestatud

eeldusest. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja elab oma emaga ja kostja ema annab kostjale

ülalpidamist. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kohtule lapse ema varalise teabe

hankimiseks ei ole nõude lahendamisel vajalik, kuna teise vanema varaline seisund ei ole

iseenesest ülalpidamiskohustuse vähendamise aluseks.

10. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane

vanemad lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lg-s 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101

alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuva põhjuse puhul on

tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata,

kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte

(vt RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 15 ja ka RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.2).

Vanematel on lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks kohustus hankida nii enda kui ka oma

laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse

täitmise hindamisel tuleb muuhulgas arvestada ka vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni ja

tervislikku seisundit (vt RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215, p 20).

11. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud asjaolud ja tõendid ei kinnita sellise mõjuva põhjuse

olemasolu, mis annaks aluse vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.

Hageja on viidanud eelkõige üldisele hinnatõusule ning enda igakuiste kulude suurenemisele,

kuid need asjaolud puudutavad samavõrd ka kostjat ja tema seaduslikku esindajat ega kujuta

endast erandlikku olukorda PKS § 102 tähenduses. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid

selle kohta, et tema tervislik seisund piiraks tema töövõimet või sissetuleku teenimise

võimalusi. Vastupidi, kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja töötab ning teenib

regulaarset sissetulekut umbes 1200 eurot (dtl 13). Samuti puuduvad andmed selle kohta, et

hagejal oleks teisi ülalpeetavaid lapsi või muid seadusest tulenevaid ülalpidamiskohustusi,

mille täitmine muudaks miinimumelatise tasumise ebaproportsionaalselt koormavaks. Kohus

märgib, et vanema isiklikud võlakohustused ega soov säilitada senine elatustase ei saa olla

aluseks alaealise lapse ülalpidamiseks ette nähtud vahendite vähendamisele. Lapse

ülalpidamiskohustus on vanema esmaseks kohustuseks ning vanem peab oma majanduslikku

tegevust korraldama viisil, mis võimaldab tal täita seadusest tulenevat kohustust tagada

lapsele vähemalt miinimumelatis. Seetõttu ei ole kohus tuvastanud käesolevas asjas ühtegi

mõjuvat põhjust, mis õigustaks hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise vähendamist alla

PKS § 101 alusel arvutatud miinimummäära.

12. Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kõik

kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata,

mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

14. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on

kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja

läbivaatamise kuluks tõlgikulud. Kostja menetluskuludeks on tõlgikulud summas 90 eurot (dtl

58), mida kostja seaduslik esindaja tasus tõlketeenuse eest MTÜ-le Alguskeskus.

Kohtuistungil osales kostja poolt kaasatud tõlk ning tõlketeenuse kasutamine oli vajalik kostja

seadusliku esindaja menetlusõiguste tagamiseks. Kohus peab kostja tõlgekulud vajalikuks ja

põhjendatuks. Seetõttu määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 90 eurot

ning mõistab selle summa hagejalt kostja kasuks välja.

15. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik