3-25-4238/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4238

Määruse kuupäev

8. juuni 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

C.D (C.D) kaebus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus asjas nr 3-25-4238.

2. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Halduskohtusse saabus 11. novembril 2025 C.D kaebus Tartu Vangla vastu

(dateeritud 1. novembril 2025). Kaebaja soovib Tartu Vanglalt hüvitise väljamõistmist.

Kaebaja viitab erinevatele toitlustamisega seotud asjaoludele ning dokumentidele aastatest

2020, 2024 ja 2025. Kaebaja märgib, et 20. mai 2025. a kahjutaotlus nr 1-9/2-25/249-1 jäeti

vastu võtmata, vastuse sai 23. oktoobril 2025. Kaebuses sisalduvad taotlused riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. Kaebuse juurde on esitatud 21

lisadokumenti.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3. HKMS § 121 lõike 2 punkti 22 järgi võib kohus tagastada kaebuse, kui kaebaja on

kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne.

4. Kohus mõistab, et kaebaja soovib käesolevas asjas pöörduda kohtu poole HKMS § 37 lõike

2 punkti 4 alusel hüvitamiskaebusega. Samas ei ole kaebusest võimalik välja lugeda, mis on

hüvitamiskaebuse aluseks. Asjaolude kirjeldus koosneb kas üksikutest sõnadest, fraasidest või

lühilausetest. Kaebus jääb suures osas faktilise põhjenduse äärmise puudulikkuse ja

katkendlikkuse tõttu ebaselgeks. Täpsustatud ei ole sündmuste toimumise aegu ega selgitatud,

milles kaebajale väidetavalt tekitatud kahju seisneb. Pole üheselt arusaadav, kas kaebaja poolt

välja toodud loetelu vanglale etteheidetavatest tegevustest on esitatud teatud osas näidetena

või tervikuna kaebuse alusena. Üldjoontes ilmestab kaebust see, et selles on esitatud loeteluna

lakoonilised asjaolude kirjeldused vanglas pakutava toidu kohta ning tehtud viited erinevatele

dokumentidele. Selline asjaolude kirjeldamine eeldab, et kohus peaks hakkama viidatud

arvukate dokumentide põhjal ise täpsemalt välja selgitama, milliste konkreetsete sündmustega

seoses on kaebaja soovinud kohtusse pöörduda ja milles talle tekitatud kahju seisneb. Kaebuse

sisustamine kohtueelse menetluse dokumentide põhjal ei ole kohtu ülesanne ja see kulutaks

ebamõistlikult juba niigi ülekoormatud kohtu ressursse.

5. Kohtute infosüsteemist nähtub, et C.D on Tartu Halduskohtule 2025. aastal esitanud 25

kaebust ja 2024. aastal 29 kaebust, millest paljud on esitatud sarnasel ebakohasel viisil.

Kaebustes sisalduvad pealiskaudsed viited mitmekümnetele erinevat laadi juhtumitele, kuid

asjaolusid täpsemalt ei ole selgitatud. Kaebuste juurde on esitatud suurel hulgal lisasid, millest

lähtuvalt tuleks kohtul paljuski ise kaebaja asemel kaebust sisustama asuda. Sellisteks

kaebusteks on näiteks haldusasjas nr 3-23-582 esitatud kaebus 128 lisaga, haldusasjas

nr 3-23-583 esitatud kaebus 142 lisaga, haldusasjas nr 3-23-591 esitatud kaebus 96 lisaga,

haldusasjas nr 3-23-721 esitatud kaebus 72 lisaga ja haldusasjas nr 3-23-880 esitatud kaebus

100 lisaga. Seejuures ei ole kaebaja nendes haldusasjades hoolimata kohtupoolsest tähelepanu

juhtimisest kaebust nõuetekohaselt ümber vormistanud ning kohus on pidanud kaebused

puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tagastama.

6. Kohtu arvates viitab kaebaja eelviidatud käitumine sellele, et tema eesmärk ei ole suunatud

esmajoones oma subjektiivsete õiguste kaitsele. Kohtu hinnangul on eelkirjeldatud kaebuste ja

ka käesolevas asjas kaebuse esitamise viisist tuvastatav selge pahatahtlik käitumismuster,

mida iseloomustab mitte oma õiguste kaitsmise eesmärk, vaid esmajoones soov koormata

kohtuid abstraktsete kaebustega, mis ei vasta nõuetele. Kuigi kohus on aastate jooksul

kaebajale palju kordi selgitanud, millistele nõuetele peab kohtule esitatav kaebus vastama,

eirab kaebaja järjekindlalt kohtu selgitusi. Selline tegutsemisviis on käsitatav kaebeõiguse

olulisel määral kuritarvitamisena.

7. Ehkki kaebajale oli kohtu varasemate selgituste põhjal teada, millistele nõuetele peab

kaebus vastama, on ta sellest hoolimata jälle kohtule esitanud kaebuse, mida isegi ei ole

püütud nõuetekohaselt koostada, vaid on jätkatud varasemat mustrit. Kaebaja teadlik tegevus

nõuetele mittevastava kaebuse järjekordsel esitamisel ja asjaolude pealiskaudsel kirjeldamisel

viitab sellele, et tegelikult ei pea kaebaja oluliseks, et tema kaebus oleks sisuliselt menetletav,

vaid ta soovib lihtsalt end välja elada ning näidata oma üleolekut vangla ja kohtu suhtes.

Olukorras, kus kaebaja ise ei pea oma õiguste kaitset oluliseks, ei saa rääkida tema õiguste

intensiivsest riivamisest.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus C.D kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 22 alusel.

9. Kohus märgib siinkohal, et C.D kaebuse tagastamine ei tähenda kindlasti tema

halduskohtusse pöördumise õiguse kui niisuguse eitamist. C.D-l on analoogselt teiste

isikutega õigus pöörduda oma subjektiivsete avalike õiguste kaitseks halduskohtusse. Selleks

peab ta järgima kohtumenetluse norme ning pöörduma kohtu poole nõuetekohase kaebusega

seaduses sätestatud korras. Kui kaebaja esitab halduskohtule kaebuse oma subjektiivsete

õiguste kaitseks, mitte kohtu koormamise eesmärgil, jaatab kohus ka C.D kaebeõigust.

10. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks. Kohus jätab taotluse läbi vaatamata.

11. C.D taotleb kaebuses riigi õigusabi. Kohtu hinnangul tuleb kaebaja riigi õigusabi taotlust

mõista nii, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5).

RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma

õigusi kaitsma. Kohus leiab, et C.D on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on C.D-l ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus

ning ta on varasemalt korduvalt esitanud kohtutele kaebuseid, määruskaebuseid ja

apellatsioonkaebuseid. Eeltoodu tõttu on kohus veendunud, et kaebaja on võimeline ise

kaitsma oma õigusi vaidluses Tartu Vanglaga. Eelnevat arvestades jätab kohus C.D riigi

õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)