4-26-1803/4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2026. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

4-26-1803

Kohtunik

Markus Kärner

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. mai 2026. a määrus, millega kohus

jättis Juri Aboltõni kaebetähtaja ennistamata ja kaebuse

läbi vaatamata

Määruskaebuse esitaja

Juri Aboltõn

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta Harju Maakohtu 21. mai 2026. a määrus muutmata ja Juri Aboltõni määruskaebus

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 192 lg-st 1¹ ja VTMS § 193 lg-st 1 tulenevalt esitatakse

määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal

kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune

isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 8. aprilli 2026. a kiirmenetluse otsusega asjas nr 2315,26,003277

trahviti Juri Aboltõnit liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi 600 euroga.

2. J. Aboltõn esitas 20. mail 2026 Harju Maakohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning

kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Ennistamise taotluse kohaselt lõppes kaebetähtaeg 23.

aprillil 2026. Kaebetähtaja möödalaskmine oli tingitud J. Aboltõni emotsionaalsest ja raskest

olukorrast, mis tulenes tema lastest. Nimelt toimus 8. aprillil 2026. a XXX koolis juhtum, mis

puudutas J. Aboltõni lapsi, s.o lapsed olid lasteaiast kadunud, kuid leiti hiljem.

Väärteomenetlusega seotud kohustustele pööras J. Aboltõn tähelepanu alles 18. mail 2026, kui ta

sai e-kirja PPA-lt. Pärast selle e-kirja saamist asus J. Aboltõn viivitamatult tegutsema. Kaebuses

kohtuvälise menetleja väärteootsusele taotleb J. Aboltõn karistuse kergendamist või asja saatmist

PPA-le tagasi uueks otsustamiseks.

4-26-1803

Maakohtu määrus

3. Harju Maakohus jättis 21. mai 2026. a määrusega VTMS § 117 lg 1 p 2, § 118 lg 2 p 1 alusel J.

Aboltõni taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebuse läbi vaatamata. Kohus leidis,

et J. Aboltõn ei järginud VTMS § 114 lg-s 3 sätestatud kaebetähtaega ning alus kaebetähtaja

ennistamiseks puudub. Määruse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

4. VTMS § 114 lg 3 kohaselt esitatakse kaebus kiirmenetluses tehtud otsusele maakohtule 15 päeva

jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. VTMS § 57

lg 3 järgi koostatakse kiirmenetluse otsus kahes identses eksemplaris, millest esimene antakse kohe

pärast otsuse allakirjutamist menetlusalusele isikule allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril.

Kiirmenetluse otsus tehti J. Aboltõni suhtes 8. aprillil 2026 ning tulenevalt otsusest sai kaebaja

selle samal päeval kätte. Kaebusest nähtuvalt ei eita J. Aboltõn otsuse kättesaamist. Seega pidi J.

Aboltõn olema teadlik, et kaebuse esitamise viimane päev on 23. aprillil 2026. J. Aboltõn on

märkinud, et kaebetähtaja möödalaskmise tingis 8. aprillil 2026 XXX lasteaias toimunud intsident,

mistõttu keskendus ta laste turvalisuse, juhtunu asjaolude väljaselgitamise ning olukorra

lahendamisega seotud tegevustele. Kaebaja lisatud lasteaia protokolli kohaselt tegeleti juhtumi

asjaolude tuvastamisega ja lahenduste leidmistega juba sama päeva pealelõunal toimunud

ümarlaual. Muuhulgas sõlmiti koosolekul kokkulepe tegevusteks, mis aitaksid edaspidi vältida

taoliste olukordade kordumist. Vanemate osa oli kokkuleppe kohaselt selgitus- ja teavitustöö, mis

ei takistanu ülemääraselt igapäevaelu tegevusi. Kaebajal oli võimalik kaebus esitada järgnevate

päevade jooksul. 8. aprillil 2026 lasteaias toimunud juhtum ei takistanud kaebuse õigeaegset

esitamist. Seega ei anna J. Aboltõni kaebuses esitatu alust kaebetähtaja ennistamiseks.

Määruskaebus

5. Samal päeval, s.o 21. mail 2026 esitas J. Aboltõn maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles

taotleb kohtumääruse tühistamist, kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamist ning kohtuvälise

menetleja otsusele esitatud kaebuse sisulist läbivaatamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult

järgmised.

6. Kohus leidis, et 8. aprillil 2026 lasteaias toimunu ei takistanud kaebuse õigeaegset esitamist ning

vanemate roll piirdus selgitus- ja teavitustööga. J. Aboltõni hinnangul hindas kohus asjaolusid liialt

kitsalt. 8. aprillil 2026 lasteaias toimunu puudutas otseselt J. Aboltõni laste turvalisust. Olukord ei

lõppenud 8. aprilli 2026 ümarlauaga. Lisaks arutati psühholoogi kaasamist, pakuti kohtumist.

Lisaks oli üks J. Aboltõni lastest lasteaiast eemal alates 10. aprillist 2026. Toimus kohtumine

lastekaitsega. Kaebetähtaja möödalaskmine ei olnud tahtlik. Pärast PPA-lt e-kirja saamist 18. mail

2026 reageeris J. Aboltõn viivitamata ja esitas kaebuse. J. Aboltõn märgib veel, et ta ei vaidlusta, et

kiirmenetluse otsus vormistati 8. aprillil 2026 ja menetlus toimus samal päeval. J. Aboltõn märgib,

et tal pole otsuse koopia säilinud. J. Aboltõn ei mäleta, mis tema otsuse koopiaga juhtus. J. Aboltõn

märgib, et ta ei vaidlusta väärteootsuse kättesaamist, vaid selgitab, miks ta kaebetähtaja jooksul ei

reageerinud. J. Aboltõn palub hinnata asjaolusid terviklikult.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus jätab J. Aboltõni määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

8. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaegade arvestamisel ning

menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätteid. VTMS § 118 lg 2 p 1,

§ 38 lg 1 ja KrMS § 172 kohaselt saab maakohus vaadata kohtuvälise menetleja otsusele esitatud

mittetähtaegse kaebuse sisuliselt läbi üksnes siis, kui kaebaja taotles kaebetähtaja ennistamist ning

2(4)

4-26-1803

kaebetähtaja möödalaskmiseks esines mõjuv põhjus. J. Aboltõn taotleski maakohtult kaebetähtaja

ennistamist. Maakohus ei võtnud sõnaselget seisukohta, kas J. Aboltõni esitatud asjaolud kujutasid

endast kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvat põhjust või mitte. Vaatamata sellele jõudis kohus

järeldusele, et kaebetähtaja ennistamise taotluses esitatud asjaolud ei takistanud J. Aboltõnil esitada

kaebust kaebetähtaja jooksul, s.o tähtaja ennistamiseks ei olnud kokkuvõttes alust.

9. Ringkonnakohus juhib esmalt tähelepanu, et KrMS § 172 lg 3 kohaselt on võimalik taotleda

ennistamist 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Määruskaebuses kinnitab J.

Aboltõn, et ta sai kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse kätte selle tegemise päeval, s.o 8.

aprillil 2026. VTMS § 114 lg 3 kohaselt tuli J. Aboltõnil esitada kaebus alates sellest 15 päeva

jooksul maakohtule. KrMS § 171 lg 1 teise lause kohaselt oli kaebuse esitamise viimane, s.o 15.

päev, seega 23. aprill 2026. J. Aboltõn esitas kaebuse ning ennistamise taotluse maakohtule

peaaegu kuu hiljem, s.o 20. mail 2026. Tutvudes J. Aboltõni ennistamise taotluse ja määruskaebuse

väidetega, ei ole ringkonnakohtul võimalik konkreetselt tuvastada, millal langes J. Aboltõni

väidetav takistus, mis ei võimaldanud tal tähtaegselt kaebust esitada, ära. Ennistamise taotluses ja

määruskaebuses on kirjeldatud eeskätt 2026 aprillis toimunud sündmusi. Määruskaebuses selgitab

J. Aboltõn, et lisaks 8. aprillil 2026 toimunud sündmustele, leidsid hiljem veel aset laste

toetamisega seotud tegevused, psühholoogi kaasamise arutelud, kohtumine lastekaitsega. Kõige

viimane J. Aboltõni poolt takistusena kirjeldatud sündmus võis, nähtuvalt J. Aboltõni poolt

kirjeldatud asjaoludest, toimuda 4. mail 2026, s.o kohtumine lasteaia ja lastekaitsega. See

tähendab, et kaebetähtaja ennistamiseks ettenähtud 14-päevane tähtaeg pidi lõppema 18. mail

2026. Püüdes määratleda J. Aboltõni kirjeldatud takistusi, on tõenäoline, et ta esitas ka ennistamise

taotluse hilinenult. Sel juhul pidanuks maakohus jätma lisaks kaebusele J. Aboltõni ennistamise

taotluse läbi vaatamata, s.o KrMS § 172 lg-s 3 sätestatud tähtaja möödalaskmise tõttu. Ühest

küljest on J. Aboltõni kirjeldatud takistuste raskuskese 8. aprillil 2026. Samas toonitab ta

määruskaebuses, et sel päeval toimunu ei anna takistustest tervikpilti. Nii pole ringkonnakohtul

iseenesest määruskaebusmenetluses võimalik tuvastadagi takistuse äralangemise aega KrMS § 172

lg 3 tähenduses. Arvestades kaebuse argumentatsiooni, on tõenäoline, et J. Aboltõni poolt

kirjeldatud lasteaiaga seotud tegevused jätkusid ka mais. Seetõttu ei loe ringkonnakohus seda

maakohtu poolt tuvastamata jäetud asjaolu oluliseks menetluslikuks minetuseks.

10. Riigikohtu praktika kohaselt mõistetakse kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena sellist

objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii

isikuvälised asjaolud ‒ loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud

asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt nt RKKK 02.03.2022

1-21-5924/9, p 8). J. Aboltõn on kirjeldanud ennistamise taotluses kokkuvõtlikult olukorda, kus

tema 2 last lahkusid loata lasteaia territooriumilt. Taotluse juurde lisatud XXX lasteaia koostatud

protokollist nähtuvalt leiti lapsed samal päeval, s.o 8. aprillil 2026. Veel selgub samast protokollist,

et kool ja lapsevanemad leppisid kokku rida tegevusi, mis olid suunatud tulevikus samalaadsete

olukordade vältimisele. Ennekõike kujutasid need endast selgitavaid, teavitavaid tegevusi.

Ringkonnakohus möönab, et inimlikult on arusaadav 8. aprilli 2026 sündmusest saadud ehmatus

oma laste pärast. Samas oli J. Aboltõnil piisavalt aega ehmatusest ülesaamiseks. Ta ei pidanud

esitama kaebust samal päeval, vaid sobiva aja leidmiseks oli 15 päeva. Vanemlik selgitustöö ja

hoolitsus kuulub lapsevanema rolli juurde ega kujuta endast muud elutegevust halvavat objektiivset

takistust. Nii oli J. Aboltõnil võimalik leida nende kohustuste kõrvalt kaebetähtaja jooksul mõni

tund kaebuse koostamiseks ja esitamiseks. Pigem unustas J. Aboltõn lastega seotud sündmuste tõttu

trahvi olemasolu vahepealsel ajal üleüldse. Võrreldes laste heaolu tagamise vajalikkusega on seegi

inimlikult mõistetav. Seetõttu meenus liiklustrahv J. Aboltõnile alles siis, kui politsei talle e-kirjaga

selle tasumise vajadust meelde tuletas. Ent ka unustamine ei kujuta endast mõjuvat põhjust.

Kokkuvõtlikult ei kujuta J. Aboltõni poolt kohtutele kirjeldatud olukord endast kohtupraktika

pinnalt mõjuvat põhjust, mis võiks anda alust kaebetähtaja ennistamiseks.

3(4)

4-26-1803

11. Maakohus jättis kaebetähtaja seega õigustatult ennistamata. VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestab, et

maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, kui kaebus on esitatud pärast VTMS §

114 lõigetes 3 sätestatud tähtaja möödumist ning tähtaja ennistamise taotlus jäi rahuldamata. Nõnda

maakohus tegi, s.o maakohtu on määrus seaduslik ja põhjendatud. Seetõttu jätab ringkonnakohus

Harju Maakohtu 21. mai 2026 määruse VTMS § 147 lg 1 p 1, § 194 lg 3 ja § 196 lg 2 alusel

muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)