2-26-4356/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.06.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-4356

Tsiviilasi

AK Invest Grupp OÜ hagi ABC MOTORS AS vastu

kahju hüvitamise ja viivise tasumise nõudes

Hagihind

4495,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AK Invest Grupp OÜ (registrikood 16530608);

Lepinguline esindaja: Riho Viik (isikukood XXX, e-post:

XXX)

Kostja: ABC MOTORS AS (registrikood 10844561, telefon

XXX, e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1 Jätta menetluskulud hageja kanda.

2.2 Mõista hagejalt AK Invest Grupp OÜ välja kostja ABC MOTORS AS kasuks menetluskulud

summas 1600 eurot.

2.3 Hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 1600 eurot) tuleb

hagejal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti

aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA VÄITED

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 23.02.2026 hagi ABC Motors AS vastu kahju hüvitamise ja

viivise tasumise nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt tellis hageja 08.07.2025 kostjalt

auto Renault Trafic. Tehingu aluseks oli pakkumine nr XXX ja tehingu hind oli 46 119,60 eurot. Auto

2-26-4356

ostmise finantseerimiseks sõlmis hageja Luminor Bankiga liisingulepingu.

2. Müügieelse ettevalmistuse käigus tellis ja rahastas hageja ABC Motors AS-i nõusolekul lisaks

ettevõttelt R&P hulga auto täiustamise ja lisavarustuse paigaldamisega seotud töid. Autosse paigaldati

täiendav heliisolatsioon, videoregistraator ja parkimiskell. Haagisele kinnitatud tahavaatekaamera

sisselülitamiseks paigaldati nupp ja ühendati juhtmed. Samuti tasus hageja liikluskindlustuse ja

kaskokindlustuse eest, maksis pangale liisingulepingu vahendustasu, ostis talverehvid ning täitis auto

paagi kütusega. Kokku olid auto lisakulud 5221,99 eurot.

3. Kohaletoimetamise päeval tegi hageja kindlaks, et auto ei vastanud tingimustele, mille alusel see

valiti. Nimelt puudus kaubaruumis kaitsev plastik, mille tõttu sõiduki juhtmed polnud kaitstud ning

tagaistemetel ei olnud käetugesid. ABC Motors AS esindaja H. A. kinnitas, et sõiduk ei vasta

pakkumises nr XXX nimetatud tingimustele. Sõiduki vastuvõtuaktile pooled alla ei kirjutanud. Sõiduki

mõned puudused parandati kohapeal, mis viitab hageja hinnangul sellele, et sõiduk tarniti tootjalt

olemasolevate puudutega, ja et tellimuse (pakkumise nr XXX) alusel müügiks pakutav sõiduk ei vasta

tellimuse tingimustele. Asjaolu, et uue auto puudused tuli kohapeal parandada, sai samuti põhjuseks

umbusalduseks toote kvaliteedi suhtes ja üheks lepingust taganemise aluseks. Osasid puuduseid kostja

ei kõrvaldanud.

4. Hageja hinnangul on kostja kinnitanud, et kaubaruumi lahtised juhtmed olid ka kostjale üllatuseks

ning, et see defekt esines sõiduki ostjale üleandmise ajal. Hageja valis sõiduki näidise põhjal, kuhu

juhtme kaitsekatted oli lisanud tootja, mitte ei olnud need lisatud järelturu lisana. Ka käetugede

puudumine teises istmereas on tootjale omistatav puudus ning ei tohiks ostjat puudutada. Pakkumises

nr XXX oli kirjas, et teises istmereas on käetoed ning hageja väidab, et see oli üks põhjustest, miks

konkreetne sõiduki mudel valiti.

5.

27.11.2025 saatis hageja ABC Motors AS-ile kirjaliku avalduse, milles esitas Renault Trafic

sõiduki ostutehingus (pakkumine nr XXX, kuupäevaga 08.07.2025) ilmnenud puuduste alusel

tekkinud nõuded. 02.12.2025 esitas hageja ABC Motors AS-ile uuesti avalduse. Kostja vastuses

kinnitas kostja, et sõidukil on puudused, lisaks teatas kostja, et hageja peab sõidukile järele minema.

Hageja hinnangul näitab see seda, et sõidukil olid puudused juba siis, kui hageja üritas seda tarnida.

Samuti püüdis kostja vastutust sõiduki puuduste eest hagejale veeretada sellega, et kostja soovis, et

hageja võtaks sõiduki enda valdusesse.

6.

30.12.2025 tegi hageja kostjale taganemisavalduse ja palus hüvitada tekkinud kulud ning samal

päeval sai hageja tagasi osa seadmetest, mis olid sõidukile hageja kulul paigaldatud. Hageja sai tagasi

talverehvid (335,36 eurot), videoregistraatori (202,54 eurot), parkimiskella (35,12 eurot),

kaskokindlustuse kahju (589,06 eurot, hüvitamata jäi 106,22 eurot). Hagejale ei tagastatud

autokindlustuse summat 297,99 eurot ja Luminor Bank AS ei tagastanud 300 eurot vahendustasu.

Sõidukisse jäid videoregistraator ja parkimiskell (sai hüvitatud) ning kütus väärtusega 93,29 eurot,

heliisolatsioon. Vaidlusaluse sõiduki kohustuslik kindlustus kanti koos autoga üle kostjale kui auto

uuele omanikule.

7. Hageja maksis lisaseadmete paigaldamise, seadmete enda ja kütuse eest 3928,72 eurot (3500,07

eurot + 93,29 eurot + 335,36 eurot). Hüvitati 573,02 eurot, seega on kahjusumma 3355,7 eurot. Hageja

maksis pangale ja kindlustusseltsidele 1293,27 eurot (300 eurot + 695,28 eurot + 297,99 eurot).

Tagastati 589,06 eurot. Kahjusumma oli seega siin 704,21 eurot. (300 + 106,22 + 297,99). Seega

ulatus kahju kogusumma 3355,70+704,21=4059,91 euroni. Hageja hinnangul on kostja rikastunud

hageja kulul, kuna hageja tehtud kulutused tõstavad sõiduki väärtust.

8. Hageja nõuab kostjalt kõigi hageja poolt Renault Trafic XXX sõiduki ostmisega seoses kantud

kulude hüvitamist. Nõude suurus on 4059,91 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka viivist alates 08.01.2026

2-26-4356

kuni põhinõude täitmiseni.

9. Hageja vastas kostja haguvastusele 27.04.2026. Hageja toob esile, et kuivõrd hageja esitas

taganemisavalduse 30.12.2025 ja samal päeval tagastas hagejale osa seadmetest, mis olid sõidukisse

paigaldatud, siis kostja tunnistas hageja õigust lepingust taganeda. Hageja toob esile, et kostjal ei olnud

võimalik sõiduki puuduseid kõrvaldada, kuivõrd need olid põhjustatud tootjast ja kostjal polnud

võimalik neid ise parandada. Kostja ei pakkunud ka tehasevea kõrvaldamiseks autole remonditöid

teha. Pakkumises nr XXX oli lisavarustusega uue sõiduki tarneperiood 4 kuud, kostja ei pakkunud

hagejale võimalust tarnida talle teine sõiduk, mis vastaks pakkumisele nr XXX.

10. Hageja jaoks on oluline puudus tagaistmel olevate käetugede puudumine, kuivõrd see oli hageja

mugavusnõue. Hageja rõhutab ka seda, et hageja ei keeldunud toote asendamisest ega remondist, vaid

ta mõistis, et kostjal ei ole võimalik puuduseid kõrvaldada mõistliku aja jooksul. Hageja selgitab, et tal

on õigus tugineda näidissõiduki omadustele kuivõrd hagejal puudusid muud kriteeriumid, mille alusel

ta sai järeldada, mida ta ostab. Samuti olid ostetava auto kirjeldused pakkumises nr XXX ja need olid

täielikult kooskõlas teabega, mille ostja näidisauto ülevaatuse ajal sai, ning mida müügikonsultant

kinnitas suuliselt. Kostja ei teavitanud hagejat, et tootja oli müüdava toote konfiguratsiooni muutnud.

Samuti vaidleb hageja vastu kostja väitele, et hageja üritab ebaõiglaselt rikastuda, kuna kostja ei ole

täpsustanud ebaõiglase rikastumise summat.

11. Hageja esitas 06.05.2026 lõplikud seisukohad. Hageja lisab, et lepingust taganemine ei

põhjustanud müüjale ebamõistlikke kulusid ega liigseid ebamugavusi, kuna kostja müüs vaidlusaluse

sõiduki varsti teisele ostjale, omastades selle käigus hageja materiaalset vara. Kostja sai kasumi

4059,91 euro suuruses summas ning hageja sai samas summas kahjumi. 19.01.2026 müüs kostja

sõiduki koos täiendustega maha, mille eest hageja oli maksnud.

KOSTJA VASTUVÄITED

12. Kostja vastas hagile 27.03.2026. Kostja ei keeldunud üheski etapis võimalikke mittevastavusi

lahendamast ega välistanud nende kõrvaldamist, vaid pakkus erimeelsuste lahendamiseks aktiivselt

lahendusi. Kostja selgitas hagejale, et juhtmete puhul oli tegemist maaletooja poolt ette teatamata

standardvarustuse muudatusega ning kostja ei jätnud vastavat asjaolu tähelepanuta, vaid paigaldas

juhtmetele kaitsekatted. Samuti selgitas kostja, et astmelaud on reguleeritava kõrgusega tarvik ning

kostja reguleeris selle sellisele kõrgusele, kus see ei takista haagise pistiku ühendamist ega kasutamist.

Lisaks pakuti hagejale soovi korral ühepoolse astmelaua paigaldamise või lisavarustuse eemaldamise

võimalust. Seoses kütteseadmega märkis kostja, et süsteem kontrolliti üle ning leiti, et see töötab

vastavalt tootja tehnilistele tingimustele. Hagejale edastati kasutusjuhend ning pakuti kasutuskoolitust

või soovi korral seadme eemaldamist. Hageja ei tõendanud süsteemi puudust, vaid üksnes väljendas

rahulolematust selle toimimisloogika ja kasutuskogemusega. Käetugede osas selgitas kostja, et Renault

Trafic VAN ja Crew Van mudelite uuendatud tehasekonfiguratsioon ei sisalda enam tagumiste istmete

käetugesid ning maaletooja ei olnud kostjat sellest muudatusest teavitanud. Kostja ei jätnud vastavat

asjaolu tähelepanuta, vaid edastas maaletoojale pretensiooni. Seejuures ei takista käetugede puudumine

sõiduki sihtotstarbelist kasutamist ega mõjuta ühelgi viisil liiklusohutust.

13. Kostja viitab, et vastavalt pooltevahelisele kirjavahetuse proovis kostja hageja mittevastavusi

lahendada. Seetõttu ei saa järeldada, et kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud ja hagejal oli õigus

müügilepingust taganeda. Hageja ei ole tõendanud ega ühelgi viisil põhistanud, et (i) kostja keeldus

hageja tõstatatud probleemide lahendamisest; (ii) kostja ei suutnud seda teha mõistliku aja jooksul; või

(iii) sõiduki kättesaamisel ilmnenud asjaolud olid sedavõrd tõsised, et õigustasid kohest lepingust

taganemist.

14. Hageja tugineb VÕS §-le 226, väites, et sõiduk müüdi näidise, kirjelduse või mudeli järgi. Kostja

2-26-4356

vaidleb vastu sellele, et näituseauto või näidissõiduk oli poolte kokkuleppe järgi asja

lepingutingimustele vastavuse ainus kriteerium. Kostja selgitas hagejale juba kohtueelses

kirjavahetuses, et näituseauto roll oli illustratiivne, mitte siduv konfiguratsioon. Kui kokkuleppest või

tavast tuleneb, et näidist või mudelit kasutati kvaliteedi ligikaudseks määramiseks, võib ostja VÕS §

226 lg 2 järgi taganeda üksnes siis, kui kõrvalekalle on oluline. Hageja ei ole olulist kõrvalekallet esile

toonud.

15. Kostja viitab sellele, et hageja tegelik eesmärk ei olnud anda kostjale reaalset ja mõistlikku

võimalust võimalikud kõrvaldatavad mittevastavused lahendada, vaid kostja arvelt alusetult rikastuda.

Hageja käitumine tervikuna viitab sellele, et hageja püüdis kasutada sõiduki üleandmisel tekkinud

erimeelsusi ettekäändena varalise kasu saamiseks. Seda toetab muu hulgas asjaolu, et hageja asus

vahetult pärast sõiduki faktilist vastuvõtmist nõudma lepingu lõpetamist, esitama kostjale rahalisi

nõudmisi ning ähvardas kostja keeldumise korral esitada kostja kohta meedias laimavaid väiteid.

16. Kostja hinnangul puudub hagejal alus lepingust taganemiseks, kuna kostja pakkus aktiivselt

lahendusi. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja keeldus hageja esiletoodud sõiduki

väidetavaid puudusi parandamast ega seda, et ilmnenud asjaolud oleksid kvalifitseeritavad olulise

lepingurikkumisena, mis oleks õigustanud müügilepingust taganemist.

17. Kostja on seisukohal, et hageja nõue lisatööde maksumuse osas on põhjendamatu. Hageja enda

kirjeldusest nähtub, et R&P-ga suhtles ja aja broneeris hageja ise. Kostja on järjekindlalt vaielnud

vastu sellele, et ta oleks vastavad tööd tellinud või tööde tellimise kinnistanud. R&P lisavarustus ei

kuulunud kostja müügipakkumise ega tehasetellimuse koosseisu ning kostja vastutus piirnes

müügilepingu esemega, sõidukiga selle tehasekonfiguratsioonis. Üksnes asjaolu, et R&P oli kostja

partner või et lisavarustus paigaldati kostjale kuuluvale sõidukile enne pooltevaheliste erimeelsuste

lõplikku lahendamist, ei tähenda, et kostjal oleks kohustus hageja tehtu kulutused hüvitada. Hageja

peab tõendama, et kostja tellis need tööd enda nimel või andis hagejale siduva kinnituse, et sellised

kulud hüvitatakse. Hageja ei ole eelviidatut tõendanud.

18. Kostja osutab tähelepanu, et hageja väidete kohaselt tagastati hagejale talverehvid väärtuses

335,36 eurot. Seetõttu ei ole arusaadav, millisel õiguslikul alusel käsitleb hageja talverehvide

maksumust jätkuvalt kostja vastu esitatud rahalise nõude osana. Hageja nõue kütuse maksumuse

hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Hageja ei saa omal algatusel tehtud tankimiskulu pidada hüvitatavaks

kahjuks. Arvestades, et hageja võttis sõiduki faktiliselt vastu ja kasutas seda, on kütusekulu käsitatav

eeskätt hageja enda kasutuskuluna. Ainuüksi tanklatšeki esitamine ei tõenda, et kostjal oleks tekkinud

hageja ees hüvitamiskohustus.

19. Kostja vaidleb vastu ka sellele, et liisingulepingu vahendustasu ja kindlustusmaksed oleksid

kostjalt väljanõutavad. Vastavad kulud tulenevad hageja enda otsustest ja eraldiseisvatest

õigussuhetest kolmandate isikutega, s.o kindlustusandjate ja pangaga. Kui hageja soovib nende kulude

hüvitamist VÕS § 127 alusel, peab ta iga kulurea osas eraldi tõendama vähemalt seda, miks selline

kulu oli kostjale lepingu sõlmimise hetkel ettenähtav ning miks see oli hõlmatud just müügilepingu

rikkumise kaitse-eesmärgiga. Hagiavaldus selliseid põhjendusi ei sisalda. Hageja ei ole ühegi

kuluartikli osas esitanud piisavaid põhjendusi ega tõendeid nõude õigusliku aluse ega suuruse kohta.

Hagiavaldusest ei nähtu, millisel konkreetsel õiguslikul alusel iga üksiku kulu hüvitamist nõutakse.

Nõude õiguslik alus ja selle kujunemine ei ole loogiliselt jälgitav. Eeltoodust tulenevalt palub kostja

jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

20. Kostja esitas 19.05.2026 lõplikud seisukohad. Kostja hinnangul ei ole selge hageja nõude õiguslik

konstruktsioon. Kotja ei nõustu sellega, et hagejal oli õigus lepingust taganeda. Kostja on menetluse

kestel selgitanud, et hagejal puudus materiaalõiguslik alus müügilepingust taganemiseks. Eelnevat

selgitas kostja hagejale ka korduvalt enne hagiavalduse esitamist 27.11.2025 ja 02.12.2025 vastustes.

2-26-4356

Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja tõstatas sõiduki üleandmise ajal küsimusi sõiduki varustuse

ning lisaseadmete kohta. Sellest ei järeldu, et kostja oleks pannud toime olulise lepingurikkumise või

et hagejal oli õigus müügilepingust taganeda

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

21. Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 403 lg 1.

22. Vaidlus puudub selles, et hageja tellis 08.07.2025 kostjalt auto Renault Trafic. Tehingu aluseks oli

kostja pakkumine nr XXX (dtl 9-15). Hagi kohaselt oli sõiduki üleandmine kavandatud 19.11.2025,

kuid sellel päeval selgus, et auto ei vastanud tingimustele, mille alusel see valiti. Täpsemalt heidab

hageja kostjale ette, et vaidlusaluse sõiduki kaubaruumis puudus kaitsev plastik ja sõiduki juhtmed

polnud kaitstud ning sõiduki tagaistmetel ei olnud pakkumises nr XXX kirjeldatud käetugesid.

23. 27.11.2025 saatis hageja kostjale kirjaliku avalduse, milles kirjeldas Renault Trafic sõiduki

ostutehinguga seotud pretensioone. Hageja palus kostjal teha otsuse 08.07.2025 sõiduki Renault Trafic

XXX ostu-müügilepingust (pakkumine nr XXX) tulenevate kohustuste täitmise kohta. Hageja tegi

ettepaneku, et: a) Pooled lõpetavad sõiduki Renault Trafic XXX ostu-müügilepingu; b) Sõiduk

tagastatakse müüja, ABC Motorsi, omandisse; 3) ABC Motors hüvitab AK Invest Grupp OÜ-le

3500,07 eurot, kuna neid esemeid ei saa eemaldada ja need lisaesemed suurendavad sõiduki väärtust;

d) ABC Motors tagastab talverehvid ja paigaldab sõidukile suverehvid, mis asuvad pakiruumis

kilekottides (dtl 16-19).

24. Kostja vastas hageja 27.11.2025 avaldusele 01.12.2025 (dtl 30-34). Kostja leidis muuhulgas, et

pooltevaheline müügileping on täies ulatuses kehtiv ja sellest taganemiseks puudub õiguslik alus.

Kostja rõhutas, et sõidukil ei esine ühtegi puudust, mis takistaks selle sihtotstarbelist kasutamist või

mõjutaks liiklusohutust ning peaaegu kõik tuvastatud ebaolulised puudused on kostja juba

kõrvaldanud. Kostja märkis, et käetugede puudumine ei takista sõiduki kasutamist ega mõjuta selle

tehnilist seisundit või ohutust, mistõttu on tegemist võlaõigusseaduse mõttes ebaolulise

mittevastavusega, mis ei anna alust müügilepingust taganemiseks. Kostja selgitas seoses puuduvate

käetugedega järgnevat: „Renault Trafic VAN ja Crew Van mudelite uuendatud tehasekonfiguratsioon

ei sisalda enam tagumiste istmete käetugesid. Maaletooja ei olnud ABC Motorsit sellest muudatusest

teavitanud, mistõttu tekkis kliendiga arusaamatus varustuse osas. Oleme edastanud maaletoojale

sellekohase pretensiooni ning ootame nende ametlikku selgitust ja pakutavat lahendust. Igal juhul

Teile vastav puudus hüvitatakse“ (dtl 32).

25. 02.12.2025 esitas hageja ABC Motors AS-ile korduva avalduse, märkides, et taganeb Renault

Trafic (pakkumine nr XXX) müügilepingust ning lepingust taganemise aluseks on võlaõigusseaduse

(VÕS) § 226. Hageja palus kostjal tagastada hagejale kuuluvad osad ja seadmed või maksta hüvitist

allesjäänud esemete eest vastavalt hageja 27.11.2025. a avaldusele (dtl 20-24). Puuduvate käetugede

osas märkis hageja, et „Pakkumises nr XXX oli kirjas, et teine istmerida varustatakse tootja poolt

käetugedega. Selle mugavusvaliku olemasolu oligi põhjus just selle mudeli valimiseks, mitte mõne

teise müüja mudeli valimiseks. … Me ei soovi rahalist hüvitist olulise defekti eest, kuid soovime saada

auto samas seisukorras ja konfiguratsioonis, nagu meile pakkumise nr XXX alusel pakuti“ (dtl 22).

Hageja ei nõustunud kostja väitega, et käetugede puudumine ei sega sõiduki kasutamist ja et tegemist

on väikese defektiga. Hageja leidis, et see on subjektiivne arvamus ning käetugede puudumine

mõjutab oluliselt reisijate mugavust ja see on hagejale oluline.

26. Kostja vastas hageja 02.12.2025 avaldusele 08.12.2025 (dtl 25-29). Mh märkis kostja, et hageja

pöördumises viidatakse VÕS § 226-le (näidise või mudeli järgi müük). Kostja selgitas, et „Renault

2-26-4356

Trafic anti üle samast mudeliseeriast, mille alusel pakkumine koostati. Näituseauto roll oli

illustratiivne, mitte siduv konfiguratsioon.“ Kostja leidis, et praegusel juhul olid kõik tuvastatud

erinevused mittevastavused, millel on väike mõju asja kasutamisele, puudused, mille müüja on juba

kõrvaldanud või mille lahendus on tootja/maaletooja menetluses. Kostja viitas, et seadus võimaldab

lepingust taganeda ainult juhul, kui mittevastavus on oluline (VÕS § 226 lg 2) ning kostja hinnangul

ükski hageja esitatud asjaolu seda tingimust ei täida (dtl 28).

27. Hageja nõue käeolevas menetluses põhineb eeldusel, et hageja on pooltevahelisest Renault Trafic

(pakkumine nr XXX) müügilepingust õiguspäraselt taganenud, mistõttu kostja peaks VÕS § 189 lg 2

alusel hüvitama hagejale enne lepingust taganemist vaidlusaluse sõidukiga seoses tehtud kulutused.

Täpsemalt viitab hageja järgnevatele kulutustele: a) hageja poolt tehtud kulutused auto täiendavale

heliisolatsioonile, videoregistraatorile ja parkimiskellale, R&P Grupp OÜ arve nr 252176 summas

3500,07 eurot (dtl 37); b) kindlustusseltsi AB "Lietuse draudimas" Eesti filiaali arve nr 13905802

kaskokindlustuse eest summas 695,28 eurot (dtl 38); c) kindlustusseltsi BALCIA INSURANCE SE

Eesti filiaalil arve nr BEE0001051377 kohustusliku liikluskindlustuse eest summas 297,99 eurot (dtl

39); d) Luminor Bank AS arve nr 202505670 lepingutasu eest summas 300,00 eurot (dtl 40); e) arve nr

6631088 kütuse eest NESTE tanklas summas 93,29 eurot (dtl 41); f) Kummikunstnikute OÜ

talverehvide arve nr 40403 summas 335,36 eurot (dtl 42). Hagi kohaselt sai hageja tagasi: - talverehvid

väärtusega 335,36 eurot, - mälukaardiga videoregistraatori väärtusega 202,54 eurot, - parkimiskella

väärtusega 35,12 eurot ning kasko kindlustuse eest tagastati 589,06 eurot (dtl 43). Eeltoodut arvestades

nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust kokku summas 4059,91 eurot.

28. Seega peab kohus käesoleva asja õigeks lahendamiseks andma hinnangu poolte vaidlusele selles,

kas hageja on kehtivalt taganenud hageja ja kostja vahel Renault Trafic pakkumise nr XXX alusel

sõlmitud müügilepingust. Lepingust taganemise kui kujundusõiguse efektiivse kasutamise eelduseks

on, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused selle õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud

oleksid ka taganemise formaalsed nõuded. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud

tagajärge. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab olema esitatud

vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus ja sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingust

taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine

võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 mõttes. VÕS § 118 lg 1 on sätestatud, et taganemiseks õigustatud

lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul

pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama.

29. Erinormina kuulub käesolevas vaidluses kohaldamisele VÕS § 226. Hageja tugineb sellele, et ta

valis sõiduki kostja esitatud mudelinäidise põhjal. VÕS § 226 lg 1 on sätestatud, et näidise, kirjelduse

või mudeli järgi müügi puhul eeldatakse, et näidis, kirjeldus või mudel on asja lepingutingimustele

vastavuse hindamise ainus kriteerium. Sel juhul annab kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist

ostjale õiguse lepingust taganeda või kasutada muid õigusi, mis tulenevad asja lepingutingimustele

mittevastavusest. Kostja ei vaidle vastu VÕS § 226 kohaldumisele, kuid kostja arvates tuleks

käesolevas asjas kohaldada VÕS 226 lg 2, mis sätestab erisuse VÕS § 226 lõikest 1. VÕS § 226 lg 2

on sätestatud, et „Kui kokkuleppest või tavast tuleneb, et näidist, kirjeldust või mudelit tuleb kasutada

kvaliteedi ligikaudseks määramiseks, võib ostja lepingust taganeda üksnes juhul, kui kõrvalekalle

näidisest, kirjeldusest või mudelist on oluline.“ Kostja leiab, et vaidlusalune Renault Trafic anti

kostjale üle samast mudeliseeriast, mille alusel pakkumine koostati. Kostja arvates näituseauto roll oli

illustratiivne, mitte siduv konfiguratsioon, seega mudelit sai kasutada üksnes kvaliteedi ligikaudseks

määramiseks.

30. Vaidlus puudub, et müügitehingu aluseks oli kostja pakkumine nr XXX (dtl 9-15). Ka hageja on

lepingust taganemisel kasutanud sõnastust, et taganeb Renault Trafic (pakkumine nr XXX)

müügilepingust. Hinnates asjas esitatud tõendeid, on kohus seisukohal, et sõiduki Renault Trafic XXX

müügil mudelinäidise põhjal tuli mudelit kasutada üksnes kvaliteedi ligikaudseks määramiseks. VÕS §

2-26-4356

29 lg 5 p 4 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu olemust ja eesmärki.

Pakkumises nr XXX on viidatud, et pakkumine on tehtud isiklikult kostjale ning pakkumine koos

kõikide kostja poolt soovitud sõiduki omaduste ja lisadega oli koostatud just kostja vajadusi silmas

pidades (vt dtl 9, dtl 12). Kui kostja oleks ostnuks absoluutselt n-ö valmis sõiduki ainuüksi mudeli

põhjal, puudunuks vajadus koostada spetsiaalselt kostjale suunatud pakkumist. Asjaolu, et

mudelinäidis oli mõeldud üksnes kvaliteedi ligikaudseks määramiseks, kinnitab ka see, et hagi

kohaselt tellis ja rahastas hageja müügieelse ettevalmistuse käigus kostja nõusolekul lisaks hulga auto

täiustamise ja lisavarustuse paigaldamisega seotud töid. Samuti teostas kostja hageja tellimusel

sõidukile järgmised lisatööd: heliisolatsiooni paigaldus kaubaruumi ja astmelaua paigaldus

haakeseadme külge (dtl 36). Seega pooled ei käsitlenud lepingu eesmärgina osta jäigalt

kindlaksmääratud omadustega mudelit, vaid sõiduki täpsemad omadused olid poolte kokkuleppel

muudetavad. Paljasõnaline on hageja väide, justkui oleks kostja hagejat „suuliselt ja kirjalikult

eksitanud, väites, et ostetav sõiduk on identne müügisalongi mudeliga.“ Kohtule esitatud tõenditest

sellist eksitamist ei nähtu.

31. VÕS § 29 lg 5 p 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka lepingupoolte käitumist enne

ja pärast lepingu sõlmimist. Vaidlus puudub, et saades teada tellitud sõiduki puudustest (sh et

kaubaruumis ei olnud juhtmeid kaitsvat plastikut ja tagaistmetel ei ole käetugesid) võttis kostja sõiduki

siiski faktiliselt vastu, asus seda kasutama ja mh tellis sõidukile oma kulul täiustusi ning lisavarustust

(vt dtl 37). Samuti lasi hageja lisavarustust paigaldada kostjal (vt dtl 36). Kui hageja arvates olnuks

näidisauto mudel asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus kriteerium, ei olnuks hagejal

mingit põhjust tema arvates mudelile mittevastavat sõidukit vastu võtta ja lasta sellele lisavarustust

paigaldada.

32. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et asjas kohaldub VÕS § 226 lg 2 ning hagejal oli

õigus müügilepingust taganeda üksnes juhul, kui kõrvalekalle kokkulepitud näidisest, kirjeldusest või

mudelist on oluline. Käesoleval juhul tuleb kõrvalekallet poolte kokkuleppest hinnata võrdluses kostja

pakkumisega nr XXX. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et kostja kõrvaldas omal kulul kõik

muud mittevastavused peale puuduvate käetugede sõiduki tagaistmel. Mh paigaldas kostja sõiduki

kaubaruumis juhtmetele kaitsekatted ja reguleeris haagise astmelaua sellisele kõrgusele, kus see ei

takistanud haagise pistiku ühendamist ega kasutamist.

33. Kohtu hinnangul ei olnud käetugede puudumine sõiduki tagaistmel käesoleval juhul selline oluline

puudus, mis õigustanuks hageja poolset lepingust taganemist. Oma esimeses kirjalikus pretensioonis

kostjale 27.11.2025 ei nimetanud hageja käetugede puudumist oluliseks puuduseks. 02.12.2025

avalduses kostjale märkis kostja, et tagaistme käetugede kui „mugavusvaliku olemasolu oligi põhjus

just selle mudeli valimiseks, mitte mõne teise müüja mudeli valimiseks“ (dtl 22). Ka hilisemalt on

hageja läbivalt kirjeldanud tagaistme käetugesid kui „mugavusvalikut.“ 02.12.2025 avalduses on

hageja väitnud, et käetugede puudumine mõjutab oluliselt reisijate mugavust ja see on hagejale oluline

(dtl 24). Siiski ei ole hageja täpsustanud ega tõendanud, millistele reisijatele hageja viitas ja miks on

käetoed nimetatud reisijatele sedavõrd olulised. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei

väitnud ega tõendanud, et sõiduki tagaistme käetoed olnuks vajalikud nt taksoteenuse osutamiseks vms

sarnasel praktiliselt olulisel eesmärgil. Kohtu hinnangul ei olnud tagaistme käetoed kui ainuüksi

mugavusvalik praegusel juhul sedavõrd oluline rikkumine, mis õigustanuks lepingust taganemist.

Nagu juba mainitud, võttis hageja sõiduki faktiliselt vastu vaatamata nimetatud puuduse olemasolule

(vt kohtuotsuse p 31), pidamata seda järelikult sõiduki plaanipärast kasutamist takistavaks puuduseks.

34. Kuigi hageja heidab kostjale ette, et kostja ei olevat pakkunud asendustoodet ega võimalust

parandada tootja poolt põhjustatud defekte, nähtub esitatud tõenditest, et hageja ei ole ise avaldanud

selget soovi puuduse kõrvaldamiseks ja tagaistmele käetugede paigaldamiseks. Selle asemel tegi

hageja juba oma esimeses kirjalikus pretensioonis kostjale 27.11.2025 ettepaneku müügilepingu

2-26-4356

lõpetamiseks ja kulutuste hüvitamiseks (dtl 19). VÕS § 222 lg 6 on sätestatud, et ostja kaotab õiguse

nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja

lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud

juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Käesolevas asjas ei olnud müüja

(kostja) käitumine kohtu hinnangul hea usu põhimõttega vastuolus. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt

tegeles kostja aktiivselt hageja pretensioonide lahendamisega. Kostja kõrvaldas omal kulul kõik muud

mittevastavused peale puuduvate käetugede sõiduki tagaistmel. Sõiduki tagaistme käetugede osas

selgitas kostja hagejale 01.12.2025, et „Oleme edastanud maaletoojale sellekohase pretensiooni ning

ootame nende ametlikku selgitust ja pakutavat lahendust. Igal juhul Teile vastav puudus hüvitatakse.

Saades maaletoojalt vastuse, teavitame Teid sellest viivitamata. Käetugede hinnanguline maksumus

(Renault Traffic Combi hinnakirja näitel) on 270 eurot koos käibemaksuga“ (dtl 32). Hageja pole

vaidlustanud, et tagaistme käetugede hinnanguline maksumus ületaks 270 eurot. Ka see asjaolu

kinnitab, et ligikaudu 270 euro väärtuses tagaistme käetugede puudumine ei saanuolla

proportsionaalselt oluline põhjus, mis õigustanuks taganemist müügilepingust hinnaga 46 119,60

eurot.

35. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja ei ole pooltevahelisest müügilepingust kehtivalt

taganenud, sest taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Paljasõnalised on hageja väited,

justkui jõudnuks ka kostja koos hagejaga arusaamisele, et lepingust taganemiseks on olemas õiguslik

alus või nagu oleks kostja tunnustanud hageja õigust lepingu lõpetamiseks läbi lepingust taganemise.

Asjas esitatud tõendid hageja väiteid ei kinnita. Oma kirjalikes kohtueelsetes vastustes hagejale oli

kostja kindlalt seisukohal, et hagejal puudub alus müügilepingust taganemiseks. Kohus on kokkuvõttes

seisukohal, et hageja poolne müügilepingust taganemine on tagajärjetu (toimetu) ning hageja

taganemisavalduse alusel leping ei lõppenud. Seega ei ole võimalik rahuldada hageja poolt

müügilepingust taganemisele põhinevat VÕS § 189 alusel esitatud kulutuste hüvitamise nõuet kostja

vastu, sest hageja nõue põhineb ekslikule eeldusele müügilepingust kehtiva taganemise osas. Seejuures

ei ole hageja rahalised nõuded ka järjekindlad: kui 30.12.2025 avalduses palus hageja kostjat hüvitada

kulud summas 2492,02 eurot (dtl 46-47), siis hagiavalduses nõuab hageja juba 4 059,91 euro

hüvitamist. Hageja põhinõude alusetuse tõttu on põhjendamatu ka hageja viivisenõue. Kohus jätab

hagi täies ulatuses rahuldamata.

36. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks

lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas. Kohus on

seisukohal, et hagi pole võimalik rahuldada ka muul õiguslikul alusel kui hageja viidatud VÕS § 189.

Muuhulgas ei ole hageja võimalik rahuldada alternatiivselt ka alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS §

1027 sätestatud alusetu rikastumise mõistest ja sellele järgnevatest normidest järeldub, et alusetu

rikastumise sätete kohaldamine tuleb kõne alla siis, kui üks isik on teiselt isikult midagi saanud

õigusliku aluseta. VÕS § 1028 lg 1 on sätestatud, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi

saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja pole esile toonud

selliseid asjaolusid ja tõendeid, mille põhjal oleks põhjust kaaluda alusetu rikastumise sätete

kohaldamist. See, et hageja paigaldas sõidukile omal soovil lisavarustust, mida ei olnud võimalik

hiljem täielikult eemaldada, ei kujuta endast kostja alusetut rikastamist ega ka käsundita asjaajamist

kostja kasuks VÕS § 1018 lg 1 mõttes. Samuti ei vastuta kostja hageja poolt tehtud kulutuste eest

seoses sõiduki kindlustusega ja kütusega (viimase osas pole ka tõendatud hageja väide, et sõidukisse

jäi kütust väärtusega 93,29 eurot – ainuüksi kütuse ostutšekk ei tõenda, kes ja kui palju kütust kasutas).

Kostja märkis põhjendatult, et müüja vastutus piirneb praegusel juhul üksnes müügilepingu esemega.

Hageja tegi lisavarustuse ja muid kulusid seoses sõidukiga üksnes vastavalt enda otsusele ja enda

huvides, mistõttu puudub alus nõuda selliste kulutuste hüvitamist kostjalt.

37. Lõpetuseks määrab kohus vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

2-26-4356

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-

st 1 menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab

kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal.

38. Kostja 19.05.2026 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud kuludest

kostjale osutatud õigusabi eest 13,05 h eest kokku summas 3041,50 eurot (käibemaksuta). Mitme

esindaja kasutamine ei ole kostja kinnitusel kulusid suurendanud, sest tegevusi ei ole dubleeritud:

patrooni juhendamisel tegutsev advokaat Maris Martinson on valmistanud dokumendid ette ning

vandeadvokaat Magnus Braun on neid täiendanud. Kostjale osutas õigusabi vandeadvokaat Magnus

Braun tunnihinnaga 270 eurot (käibemaksuta) ja advokaat Maris Martinson tunnihinnaga 230 eurot

(käibemaksuta). Kostja palub mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 3 041,50

eurot ja märkida kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma

hagejale alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja ei ole kostja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud.

39. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames

eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Juhindudes TsMS §

174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude

nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse

kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu

üldkogu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56).

40. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määr on käesolevas vaidluses

aktsepteeritav summas mitte rohkem kui 200 eurot/h ja kohus rakendab seda määra võrdselt mõlema

kostja esindaja suhtes. Kohus leiab, et käesolev vaidlus on õiguslikult vähekeerukas. Samuti on

käesoleva tsiviilasja maht vähene ja kostjate esindajad ei esitanud kohtule ise ühtegi tõendit. Seetõttu

ei pea kohus põhjendatuks, et kostja esindajate tunnitasu ületaks käesolevas vaidluses 200 eurot/h.

Kostja lepinguliste esindaja ajakulu osas peab kohus põhjendatuks ajakulu kokku mitte rohkem kui 8

h. Kohus märgib, et käesolevas vaidluses olid poolte põhiseisukohad selged juba kohtueelselt (vt dtl

16-34) ning kostja esindajate menetlusdokumendid käesolevas menetluses sisuliselt suures osas

kordavad kostja varasemaid seisukohti. Seejuures ei esitanud kostjate lepingulised esindajad kohtule

ise mitte ühtegi tõendit, vaid piirdusid eelkõige teoreetiliste seisukohtade, seaduse ja Riigikohtu

lahendite tsiteerimisega, mis ei andnud kohtule asja lahendamiseks olulist lisaväärtust. Samas oli

kostjal õigus kasutada oma huvide kaitseks õigusabi, oma advokaatidega suhelda ja delegeerida

advokaatidele hagile vastamine isegi olukorras, kus tegemist oli lihtsa ja vähemahuka vaidlusega.

Siiski ei ületa kohtu hinnangul sellise ajakulu vajalikkus käesolevas asjas 8 tundi. Seega kokkuvõttes

määrab kohus kostja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks summa 1600 eurot (8 x 200)

ja mõistab nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja. Menetluskulud kuuluvad kostjale

hüvitamisele ilma käibemaksuta. Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel,

et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1600 eurot) tuleb hagejal tasuda

kostjale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul

vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust.

41. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

2-26-4356

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on

sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andres Suik, kohtunik