4-26-1676/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-26-1676

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2026. a, Tallinnas

Väärteoasja number

4-26-1676 (kohtueelses menetluses 2317,26,001542)

Kohtukoosseis

kohtunik Kristina Väliste

Kohtuasi

Andrei Jugantsovi (ik 37901240263) väärteokaebus

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 15. aprilli 2026

otsus väärteoasjas nr 2317,26,001542

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Andrei Jugantsovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 15. aprilli 2026 otsusele väärteoasjas nr

2317,26,001542 rahuldamata.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse 15. aprilli 2026 otsus väärteoasjas nr 2317,26,001542 osaliselt.

3. Teha uus otsus, millega karistada Andrei Jugantsovi LS §-de 224 lg 2, 242 lg 1, 207 lg 1

järgi KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega

üheks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on Andrei Jugantsov kohustatud viie tööpäeva jooksul

arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

5. Kohus viitab, et kui Andrei Jugantsov ühekuulise perioodi jooksul peale kohtuotsuse

jõustumist juhib mootorsõidukit, siis paneb ta oma teoga toime LS § 201 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo.

6. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

7. Kohtuvälise menetleja väärteotoimik on kohtule edastatud e-toimiku kaudu, seega ei

kuulu toimik tagastamisele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsiooni saab esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o kuni 08.07.2026 (k.a).

4-26-1676

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne- Harju politseijaoskond koostas 26.03.2026.a

Andrei Jugantsovile väärteoprotokolli AB1655834 selle eest, et tema 26.03.2026 kella 20.08 ajal

Tallinnas Õismäe tee 153a, liikudes Õismäe tee 153 suunas, juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle

ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0, 49 mg/l. tõendusliku

alkomeetri mõõtetulem 0, 54 +/- 0, 05 mg/l kohta. Juhtis mootorsõidukit ja sõidukis oli sõitja, kes ei

olnud sõidu ajal nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud

tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Selliselt rikkus Andrei Jugantsov LS §-de 69

lg 3, 33 lg 11 p 4, 73 lg 2, MKM 18.07.2011 määruse nr 77 § 6 ja pani toime LS §-de 224 lg 2, 242

lg 1, 207 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapten Kairi Palits karistas 15.04.2026.a koostatud

otsusega Andrei Jugantsovi LS § 224 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6

kuuks.

3. Harju Maakohtule 11.05.2026.a esitatud kaebuses palub Andrei Jugantsov asendada juhtimisõiguse

äravõtmine rahatrahviga. Mõistab, et toimepandud rikkumine oli korduv, kahetseb toimepandut

siiralt. On täielikult ümberhinnanud enda suhtumise alkoholi ega asu enam autot peale alkoholi

tarvitamist juhtima. Töötades müügiesindajana on tema igapäevatöö seotud auto juhtimisega.

Juhtimisõiguse kaotamine muudaks töö tegemise võimatuks ja mõjutaks kogu tema perekonda.

Kinnitab, et ainuüksi tema kinnipidamine, politseiautosse paigutamine ja jaoskonda toimetamine

xxx xxx silme all, pani teda täielikult mõistma teo rumalust ja õigusvastasust.

4. Kaebuse täienduses on kaebaja nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

5. 28.05.2026 seisukohas nõustub kohtuväline menetleja kaebuse lahendamisega kirjalikus

menetluses. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebuse ja väärteoasjas kogutud

materjalidega, asub seisukohale, et puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või

muutmiseks. Otsuse tegija on hinnanud Andrei Jugantsovi süü suurust, tema rikkumiste ohtlikust

ning on arvesse võtnud ka karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Samuti on otsuse tegemisel

arvestatud asjaolu, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus täpselt samalaadse rikkumise

toimepanemise eest. Isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda näitab aga ka see, et kuigi talle pakuti

võimalust osaleda programmis „Korralik juht“ siis isik seda ei teinud vaid pani toime hoopis uue ja

juba palju raskema rikkumise.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6. LS § 224 lg-s 2 on ettenähtud mootorsõiduki juhtimine eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres

on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. LS § 242 lg1 järgi on kvalifitseeritav mootorsõidukijuhi

poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211,

212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. LS § 207 lg 1 järgi on

kvalifitseeritav tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine.

7. Lisaks Andrei Jugantsovi enda süü tunnistamisega on tema tegevus tõendatud järgnevaga.

8. Tunnistaja EK ütluste kohaselt olles 26.03.2026 patrullteenistuses teostas ta kella 20.08 paiku

liiklusjärelevalvet Õismäe teel, Tallinnas, kui märkas sõidukit riikliku registreerimise numbriga

XXX, Mercedes-Benz, mis liikus mööda Õismäe teed. Kuna sõidukil puudus Transpordiameti

registri järgi (lõppes 28.02.2026 seisuga) kehtiv tehnoülevaatus otsustas juhti kontrollida. Sõiduk jäi

seisma kell 20.08 Õismäe tee155a, Tallinn juures. Juhiks osutus Andrei Jugantsov, ik 37901240263.

Temaga vesteldes oli tunda tema suust alkoholi lõhna. Juht puhus indikaatorvahendisse, mille

tulemus oli passiivses režiimis ,,alkohol“, aktiivses režiimis väljahingatavas õhus 0,58mg/l. Hiljem

tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,54mg/L, laiendmääramatus 0,05mg/L, mõõtetulemus 0,49

mg/L väljahingatavas õhus. Sõidukis viibis tagaistmel paremal pool xx-aastane X, kes ei olnud

4-26-1676

turvavööga kinnitatud. Andrei tunnistas seda ise ka, öeldes, et ta sõitis ju ainult trennist koju.

Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati 26.03.2026 Andrei Jugantsovil

positiivne tulemus joobele ning tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt on mõõtetulemus 0, 54

mg/l kohta, laiendmääramatus 0, 05 mg/l kohta ning lõplik mõõte tulemus 0, 49 mg/l kohta, mis

kinnitavad tunnistaja ütlusi. Andrei Jugantsovil esinenud joobeseisundile viitavad tunnused on

tuvastatud protokollis (silmade punetus, alkoholi lõhn suust). Taatlustunnistuse kohaselt on

tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 9510EE nr ARKM-0084 taadeldud 23.10.2025.

Politseiametnik K.K on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Sõiduki põhiandmetest nähtub, et sõidukil

puudub kehtiv tehnoülevaatus (26.02.2025 viimane). Sõiduki omanik on TS24 OÜ. Andrei

Jugantsovil kehtiv juhtimisõigus. 26.03.2026 kõrvaldati Andrei Jugantsov mootorsõiduki

juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel (alkoholi piirmäära ületamise tõttu) ning sõiduk teisaldati.

9. Eeltooduga on tõendatud, et Andrei Jugantson juhtis mootorsõidukit, millel puudus kehtiv

tehnoülevaatus, olles ise joobeseisundis, lõpliku mõõtetulemiga 0, 49 mg/l kohta ning tema autos

viibis alaealine laps, kes ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud.

10. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteo menetlemisel, kuivõrd konkreetse rikkumise asjaolud on

kajastatud väärteoprotokollis korrektselt ning vastavad nii menetlusaluse isiku süü tunnistamisele

kui ka kohtus uuritud tõenditele. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd

kiirust mõõdeti taadeldud mõõteseadmega vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku

K.Ki poolt. Menetlusalune isik on väärteoprotokolliga tutvunud ning teadlik oma õigustest

väärteomenetluses, mida kinnitab tema allkiri, seejuures on ta oma õiguseid ka kasutanud, esitades

kohtule kaebuse.

11. Andrei Jugantsov on temale etteheidetud väärteod toime pannud kavatsetult. KarS § 16 lg 2

kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise ja teab, et see saabub või peab seda võimalikuks. Andrei Jugantsovi joobemäära

arvestades, pidi ta vähemalt võimalikuks pidama, et on ebakaines olekus, kui asus mootorsõidukit

juhtima. Arvestades, et tehnoülevaatus ei kehtinud juba kuu aega ning juhi kohustus on antud

asjaolu kontrollida, pidi ta ka seda vähemalt võimalikuks pidama. xx- aastase lapse kinnitamise eest

turvavööga vastutab vanem. Seega pidi Andrei Jugantsov kontrollima ja tagama, et laps oleks

nõuetekohaselt kinnitatud, kuid ta jättis selle tegemata.

12. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

13. Eeltoodust tulenevalt on Andrei Jugantsovi poolt väärtegude toimepanemine tõendatud ning tema

tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS §-de 224 lg 2, 242 lg 1, 207 lg 1 järgi.

Karistus

14. LS § 224 lg 2 järgi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 242 lg 1 järgi karistatakse

rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. LS § 207 lg 1 järgi karistatakse rahatrahviga kuni 100

trahviühikut.

15. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

16. Kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Isik on ühe teoga toime pannud kolm rikkumist, isik on samalaadse teo eest varem karistatud.

Kohtuväline menetleja on Andrei Jugantsovi karistanud KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi

mootorsõiduki juhtimise äravõtmisega kuueks kuuks, s.o sanktsiooni keskmääras.

17. Riigikohus on lahendi 3-1-1-6-17 p-s 9 öelnud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi

tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille

põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas

üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra.

4-26-1676

18. Andrei Jugantsov on ühe teoga toime pannud kolm erinevat väärtegu, mis suurendab süüd.

Joobemäära on Andrei Jugantsov ületanud LS § 224 lg 2 mõistes keskmises määras. Tehniline

ülevaatus mootorsõidukile oli tegemata kuu aega, millises osas on süü väike. Nõuete kohaselt

turvavööga oli kinnitamata xx- aastane laps, mis suurendab Andrei Jugantsovi süüd, kuivõrd

turvanõuded on mõeldud eelkõige lapse kaitsmiseks ning lapsevanem vastutab mitte ainult

turvanõuete täitmise vaid ka lapse turvalisuse eest. Seega olles joobeseisundis mootorsõidukit

juhtimas ajal, kui autos viibis turvavööga kinnitamata laps, käitus Andrei Jugantsov täiesti

vastutustundetult. Taolistel asjaoludel on Andrei Jugantsovi süü kokkuvõttes keskmäärast oluliselt

kõrgem.

19. Andrei Jugantsov on väljendanud enda kahetsust toimepandu suhtes, selgitades, et lapse

juuresolekul tema kinnipidamine ja politseisse toimetamine oli tema jaoks enda väärtushinnanguid

muutma panev asjaolu. Tegemist on karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes,

mida kohtuvälise menetleja esindaja ei ole arvesse võtnud, kuid mis on karistust kergendav asjaolu.

Antud asjaolu tõttu tuleb kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistust vähendada. Karistust

raskendavad asjaolud puuduvad.

20. 10.12.2025 on väärteomenetlus Andrei Jugantsovi suhtes uuendatud seoses sellega, et tema

02.12.2025 kuupäevaga ei ole osalenud programmis „korralik juht“ ning Karistusregistri andmetel

on teda 06.01.2026 karistatud rahatrahviga 400 eurot LS § 224 lg 1 alusel 27.01.2025 toimepandud

teod eest. Trahv tasutud 02.04.2026.a. Seega on Andrei Jugantsovile antud võimalus karistada

saamata muuta enda suhtumist liiklusnõuete täitmisesse ja saada vajalikku tuge, kuid ta ei ole seda

kasutanud. Samalaadse teo eest kehtiv karistatus annab aluse eripreventiivsetel kaalutlustel karistust

suurendada. Sealjuures tuleb tõdeda, et kuigi kahe teo vahe on aasta, siis karistada saamisest

(06.01.2026) vähem kui kolme kuu jooksul on Andrei Jugantsov samalaadse rikkumise sooritanud.

See omakorda viiks kohtu järelduseni, et isik ei ole seni vajalikke järeldusi teinud, kuid Andrei

Jugantsov on kaebuses välja toonud, et just peale käesolevate rikkumiste toimepanemist on temas

enda tegevuse õigusvastasuse ja rumaluse suhtes mõistmine tekkinud. Antud veendumust kinnitab

ka see, et Andrei Jugantsov on tasunud talle varasemalt mõistetud rahatrahvi ehk täitnud karistuse.

21. Andrei Jugantsov on väljendanud ka seda, et taolises määras juhtimisõiguse äravõtmine tingiks talle

töö kaotamise ning tooks kaasa negatiivsed tagajärjed kogu perele. Juhtimisõiguse säilitamine

töökoha tõttu ei ole karistuse muutmise aluseks. Samuti, arvestades, et Andrei Jugantsovi süü on

keskmäärast kõrgem, sh tema joove oli seekord samuti kõrgem (0, 49 mg/l kohta), kui eelmise

rikkumise ajal (0, 20 mg/l kohta), samuti autos alaealise lapse viibimist, ei pea kohus kohaseks,

isiku süü suurusele vastavaks ega karistuse eesmärkidega kooskõlas olevaks Andrei Jugantsovi

kaebuse rahuldamist ja karistuse muutmist rahaliseks karistuseks. Küll aga arvestades, et Andrei

Jugantsovil on üks kehtiv karistus, mis on täidetud, ta on avaldanud kahetsust ja mõistmist enda teo

keelatusest ning kinnitanud, et on enda suhtumise alkoholi ja liikluskorda ümber hinnanud, samuti

arvestades, et isik võib kaotada töö, peab kohus võimalikuks mõistetud karistust vähendada.

Kuivõrd juhtimisõiguse äravõtmine ilmselgelt piirab olulisel määral isiku töötamise võimalust ning

mõjutab negatiivselt kogu pere, on võimalik taolise karistuse kohaldamisel anda esialgu inimesele

võimalus läbi minimaalse tähtaja karistuse negatiivsete tagajärgede adumiseks ning seeläbi enda

käitumises korrektiivide tegemiseks tulevikus. Kohus leiab, et esmakordsel kohaldamisel annab ka

taoline lühiajaline karistus soovitud tulemuse karistuse eesmärkide täitmiseks ning liiklusrahu

tagamiseks.

22. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et LS § 224 lg 2 alusel Andrei Jugantsovile määratud

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tuleb kuuelt kuult lühendada kuni ühe kuuni. Antud aeg

annab isikule võimaluse karistust kandes enda tööelu korraldada, kuid on piisav, et mõjutada teda

tajuma karistuse preventiivset mõju.

23. Kohus selgitab, et LS § 127 kohaselt on Andrei Jugantsov kohustatud viie tööpäeva jooksul alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui Andrei

Jugantsov juhib peale kohtuotsuse jõustumist mootorsõidukit, siis paneb ta oma teoga toime LS §

201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

4-26-1676

24. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 ja 2, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse

osaliselt, vähendades sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise aega. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja

otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste

kohtunik