2-25-9929/26 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedkostja (pärija) C.W (isikukood XXX) loobub oma 1/4 mõttelisest osast Y.P Y.P, V.X ja I.I, keda esindab seaduslik esindaja Z.Y, lepivad kokku, et jagavad
Legislator headnote
AI generated2-25-9929/26 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: kostja (pärija) C.W (isikukood XXX) loobub oma 1/4 mõttelisest osast Y.P Y.P, V.X ja I.I, keda esindab seaduslik esindaja Z.Y, lepivad kokku, et jagavad
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maili Riisenberg
Määruse tegemise aeg ja koht
8. juuni 2026, Viljandi
Tsiviilasja number
2-25-9929
Tsiviilasi
Y.P ja V.X hagi I.I ja C.W vastu pärandvara
jagamiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja I Y.P (isikukood XXX; aadress XXX)
Hageja II V.X (isikukood XXX; aadress XXX)
Hagejate lepinguline esindaja Erki Casar (e-post XXX)
Kostja I.I (isikukood XXX; aadress XXX-i, XXX)
Kostja I seaduslik esindaja Z.Y (isikukood XXX; aadress
XXX-i, XXX; e-post XXX)
Kostja I esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat
Nikolai Kõiv (OÜ Advokaadibüroo Nikolai Kõiv; e-post
XXX)
Kostja II C.W (isikukood XXX, aadress XXX-i, 69402,
XXX; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada Y.P, V.X, I.I ja C.W vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1. kostja (pärija) C.W (isikukood XXX) loobub oma 1/4 mõttelisest osast Y.P
pärandvarast oma X (kostja 1) I.I (isikukood XXX) kasuks. C.W annab I.I-le
käesoleva lepinguga üle omandiõiguse temale kuuluvale Y.P pärandvara ühisuse
osale ning I.I võtab selle vastu;
1.2. Y.P, V.X ja I.I, keda esindab seaduslik esindaja Z.Y, lepivad kokku, et jagavad
elju Y.P ja Y.P pärandvara, mis koosneb kinnistust registriosa numbriga XXX
kaasomandiosadeks alljärgnevalt:
1.2.1. Y.P omandisse jääb 1/8 mõttelist osa kinnisasjast;
1.2.2. V.X omandisse jääb 1/8 mõttelist osa kinnisasjast;
1.2.3. I.I omandisse jääb 6/ 8 mõttelist osa kinnisasjast;
1.3. punktis 1 ja 2 tehtud pärandvara ühisuse lõpetamise tehingute jõustamiseks
hagejad Y.P ja V.X ning kostja I.I, keda esindab seaduslik esindaja Z.Y paluvad
kustutada kinnistusregistri registriosa nr XXX teisest jaost kinnistu omanikuna
Y.P (isikukood XXX, surnud XX.XX.XXX.a.) ja kanda kinnistu registriosa nr
XXX teise jakku kinnistu kaasomanikena sisse:
1.3.1. Y.P (isikukood XXX) 1/8 mõttelises osas;
1.3.2. V.X ( isikukood. XXX) 1/8 mõttelises osas;
1.3.3. I.I ( isikukood: XXX) 6/8 mõttelises osas;
C.W annab nõusoleku käesolevas punktis taotletud kannete tegemiseks.
Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitavas kohtulahendis märkida, et
kohtumäärus asendab TsÜS § 68 lg 5 alusel Y.P, V.X, I.I ja C.W tahteavaldusi
(kandeavaldust ja puudutatud isiku nõusolekut) käesolevas punktis nimetatud
kannete tegemisel;
1.4. Pooled lepivad kokku pärandvara jagamisel tekkinud kaasomandi jagamises
kinnisasja, registriosa numbriga XXX kaasomandi lõpetamises järgnevalt:
1.4.1. pooled võõrandavad kinnistu registriosa numbriga XXX koos selle oluliste
osadega kinnisvaramaakleri vahendusel enampakkumise teel kolmandale isikule
arvestusega, et enne kinnistu registriosa numbriga XXX valduse üleandmist
uuele kinnistu omanikule saab alaealisele lapsele I.I-le soetada talle kinnistu
müügist laekuvate rahaliste vahendite arvel elukohaks uue kinnisasja;
1.4.2. kinnistu võõrandamisest saadud rahaliste vahendite arvel kantakse esiteks
kõik kinnistu müügiga seotud kulud, kinnistu müügist saadud puhastulu
jagatakse kinnistu kaasomanike vahel alljärgnevalt: Y.P 1/8, V.X 1/8 ja I.I 6/8;
1.5. I.I seaduslik esindaja Z.Y palub kohtul anda kompromissi kinnitavas määruses
Z.Y-le luba I.I nimel järgmiste tehingute tegemiseks: (i) punktis 1.2 toodud
tingimustel Y.P ja Y.P pärandvara jagamiseks; (ii) punktis 1.4 kirjeldatud
tingimustel kaasomandi jagamise tehingu sõlmimiseks, s.h I.I-le kuuluva
kinnisasja mõttelise osas võõrandamiseks; (iii) omandada kinnistu registriosa
numbriga XXX võõrandamisest I.I-le laekuvate rahaliste vahendite arvel I.I-le
uue kinnisasja omandamiseks tingimusel, et kinnisasi omandatakse vabana
mistahes hüpoteekidest ja koormatistest; kinnisasja ostmisel ei võeta I.I-le
täiendavaid finantskohustusi ning ostetavat kinnisasja saab I.I kasutada
eluruumina; ja (iv) vajadusel I.I-le kuuluva kinnisasja mõttelise osa
võõrandamiseks avalikul enampakkumisel punktis 1.6 sätestatud tingimustel;
1.6. Y.P (isikukood XXX), V.X ( isikukood XXX) ja I.I ( isikukood XXX) lepivad
kokku, et kui kinnistu registrinumbriga XXX ei ole poolte või maakleri abil
võõrandatud hiljemalt aasta jooksul kompromissi kinnitava määruse jõustumisest,
siis on igal poolel õigus loobuda kinnistu maakleri vahendusel müümisest. Sellisel
juhul müüakse kinnistu avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus
sätestatud korras. Pooled lepivad kokku, et täitemenetluses avalikul
enampakkumisel müügi korral on kinnistu alghinnaks poolte kokkuleppel 61 000
eurot ning igal menetlusosalisel on õigus pöörduda kohtutäituri poole taotlusega
avaliku enampakkumise korraldamiseks. Täitemenetluses enampakkumisel
saadud rahalised vahendid, millest on arvestatud maha täitemenetlusega seotud
kulud, jaotatakse poolte vahel järgmiste proportsioonide järgi: Y.P saab 1/8 , V.X
1/8 ja I.I saab 6/8;
1.7. Kõik kinnistu registrinumbriga XXX kasutamisega seotud igapäevased
kommunaalkulud ja maksud kannab kuni kinnistu võõrandamiseni I.I seaduslik
esindaja Z.Y.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-9929.
3. Anda kohtu nõusolek I.I seaduslikule esindajale Z.Y-le kompromissi punktis 1.5
märgitud tehingute tegemiseks alaealise nimel.
4. Kohtumäärus asendab TsÜS § 68 lg 5 alusel Y.P, V.X, I.I ja C.W tahteavaldusi
(kandeavaldust ja puudutatud isiku nõusolekut) kompromissi punktis 1.3 nimetatud
kannete tegemisel.
5. Jätta kompromissis käsitlemata jäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda,
va alaealisele antud riigi õigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda.
6. Määruse jõustumisel tagastada hagejatele pool tasutud riigilõivust, so 210 eurot Y.P
arveldusarvele nr XXX X pank.
7. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Käesolevale määrusele ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 661 lg 4).
ASJAOLUD
1. Y.P ja V.X esitasid 25. juunil 2026. a Tartu Maakohtule hagiavalduse I.I ja C.W vastu
pärandvara jagamiseks.
2. 5. juunil 2026 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on
sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled
menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus
kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi
kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei
kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub
olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohus leiab, et kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Tulenevalt TsMS §
430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kompromiss kuulub kinnitamisele ning
menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.
4. TsMS § 432 kohaselt hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse
hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab
vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda
tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või
selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle
tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes
kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks
tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole
täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,
jätkub.
5. TsMS § 168 lg-s 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma
menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
6. Hagejad on taotlenud tasutud riigilõivust poole tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel.
Hagejad on tasunud riigilõivu 420 eurot. Kuna pooled lõpetavad menetluse kompromissiga,
tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada hagejatele 210 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada Y.P
arveldusarvele nr XXX X pank.
7. Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissis avaldanud,
et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.
/digitaalselt allkirjastatud/
Maili Riisenberg
kohtunik