Legislator Case Law & Legislation
2-25-9929/26 AI generated

2-25-9929/26 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-25-9929/26
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

kostja (pärija) C.W (isikukood XXX) loobub oma 1/4 mõttelisest osast Y.P Y.P, V.X ja I.I, keda esindab seaduslik esindaja Z.Y, lepivad kokku, et jagavad

Legislator headnote

AI generated

2-25-9929/26 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: kostja (pärija) C.W (isikukood XXX) loobub oma 1/4 mõttelisest osast Y.P Y.P, V.X ja I.I, keda esindab seaduslik esindaja Z.Y, lepivad kokku, et jagavad

Keywords

AI generated
standing against building permit readiness for construction intention of permanent residence location of property consideration for performance post-flight grounds
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2026, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-9929

Tsiviilasi

Y.P ja V.X hagi I.I ja C.W vastu pärandvara

jagamiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I Y.P (isikukood XXX; aadress XXX)

Hageja II V.X (isikukood XXX; aadress XXX)

Hagejate lepinguline esindaja Erki Casar (e-post XXX)

Kostja I.I (isikukood XXX; aadress XXX-i, XXX)

Kostja I seaduslik esindaja Z.Y (isikukood XXX; aadress

XXX-i, XXX; e-post XXX)

Kostja I esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat

Nikolai Kõiv (OÜ Advokaadibüroo Nikolai Kõiv; e-post

XXX)

Kostja II C.W (isikukood XXX, aadress XXX-i, 69402,

XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Y.P, V.X, I.I ja C.W vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. kostja (pärija) C.W (isikukood XXX) loobub oma 1/4 mõttelisest osast Y.P

pärandvarast oma X (kostja 1) I.I (isikukood XXX) kasuks. C.W annab I.I-le

käesoleva lepinguga üle omandiõiguse temale kuuluvale Y.P pärandvara ühisuse

osale ning I.I võtab selle vastu;

1.2. Y.P, V.X ja I.I, keda esindab seaduslik esindaja Z.Y, lepivad kokku, et jagavad

elju Y.P ja Y.P pärandvara, mis koosneb kinnistust registriosa numbriga XXX

kaasomandiosadeks alljärgnevalt:

1.2.1. Y.P omandisse jääb 1/8 mõttelist osa kinnisasjast;

1.2.2. V.X omandisse jääb 1/8 mõttelist osa kinnisasjast;

1.2.3. I.I omandisse jääb 6/ 8 mõttelist osa kinnisasjast;

1.3. punktis 1 ja 2 tehtud pärandvara ühisuse lõpetamise tehingute jõustamiseks

hagejad Y.P ja V.X ning kostja I.I, keda esindab seaduslik esindaja Z.Y paluvad

kustutada kinnistusregistri registriosa nr XXX teisest jaost kinnistu omanikuna

Y.P (isikukood XXX, surnud XX.XX.XXX.a.) ja kanda kinnistu registriosa nr

XXX teise jakku kinnistu kaasomanikena sisse:

1.3.1. Y.P (isikukood XXX) 1/8 mõttelises osas;

1.3.2. V.X ( isikukood. XXX) 1/8 mõttelises osas;

1.3.3. I.I ( isikukood: XXX) 6/8 mõttelises osas;

C.W annab nõusoleku käesolevas punktis taotletud kannete tegemiseks.

Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitavas kohtulahendis märkida, et

kohtumäärus asendab TsÜS § 68 lg 5 alusel Y.P, V.X, I.I ja C.W tahteavaldusi

(kandeavaldust ja puudutatud isiku nõusolekut) käesolevas punktis nimetatud

kannete tegemisel;

1.4. Pooled lepivad kokku pärandvara jagamisel tekkinud kaasomandi jagamises

kinnisasja, registriosa numbriga XXX kaasomandi lõpetamises järgnevalt:

1.4.1. pooled võõrandavad kinnistu registriosa numbriga XXX koos selle oluliste

osadega kinnisvaramaakleri vahendusel enampakkumise teel kolmandale isikule

arvestusega, et enne kinnistu registriosa numbriga XXX valduse üleandmist

uuele kinnistu omanikule saab alaealisele lapsele I.I-le soetada talle kinnistu

müügist laekuvate rahaliste vahendite arvel elukohaks uue kinnisasja;

1.4.2. kinnistu võõrandamisest saadud rahaliste vahendite arvel kantakse esiteks

kõik kinnistu müügiga seotud kulud, kinnistu müügist saadud puhastulu

jagatakse kinnistu kaasomanike vahel alljärgnevalt: Y.P 1/8, V.X 1/8 ja I.I 6/8;

1.5. I.I seaduslik esindaja Z.Y palub kohtul anda kompromissi kinnitavas määruses

Z.Y-le luba I.I nimel järgmiste tehingute tegemiseks: (i) punktis 1.2 toodud

tingimustel Y.P ja Y.P pärandvara jagamiseks; (ii) punktis 1.4 kirjeldatud

tingimustel kaasomandi jagamise tehingu sõlmimiseks, s.h I.I-le kuuluva

kinnisasja mõttelise osas võõrandamiseks; (iii) omandada kinnistu registriosa

numbriga XXX võõrandamisest I.I-le laekuvate rahaliste vahendite arvel I.I-le

uue kinnisasja omandamiseks tingimusel, et kinnisasi omandatakse vabana

mistahes hüpoteekidest ja koormatistest; kinnisasja ostmisel ei võeta I.I-le

täiendavaid finantskohustusi ning ostetavat kinnisasja saab I.I kasutada

eluruumina; ja (iv) vajadusel I.I-le kuuluva kinnisasja mõttelise osa

võõrandamiseks avalikul enampakkumisel punktis 1.6 sätestatud tingimustel;

1.6. Y.P (isikukood XXX), V.X ( isikukood XXX) ja I.I ( isikukood XXX) lepivad

kokku, et kui kinnistu registrinumbriga XXX ei ole poolte või maakleri abil

võõrandatud hiljemalt aasta jooksul kompromissi kinnitava määruse jõustumisest,

siis on igal poolel õigus loobuda kinnistu maakleri vahendusel müümisest. Sellisel

juhul müüakse kinnistu avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras. Pooled lepivad kokku, et täitemenetluses avalikul

enampakkumisel müügi korral on kinnistu alghinnaks poolte kokkuleppel 61 000

eurot ning igal menetlusosalisel on õigus pöörduda kohtutäituri poole taotlusega

avaliku enampakkumise korraldamiseks. Täitemenetluses enampakkumisel

saadud rahalised vahendid, millest on arvestatud maha täitemenetlusega seotud

kulud, jaotatakse poolte vahel järgmiste proportsioonide järgi: Y.P saab 1/8 , V.X

1/8 ja I.I saab 6/8;

1.7. Kõik kinnistu registrinumbriga XXX kasutamisega seotud igapäevased

kommunaalkulud ja maksud kannab kuni kinnistu võõrandamiseni I.I seaduslik

esindaja Z.Y.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-9929.

3. Anda kohtu nõusolek I.I seaduslikule esindajale Z.Y-le kompromissi punktis 1.5

märgitud tehingute tegemiseks alaealise nimel.

4. Kohtumäärus asendab TsÜS § 68 lg 5 alusel Y.P, V.X, I.I ja C.W tahteavaldusi

(kandeavaldust ja puudutatud isiku nõusolekut) kompromissi punktis 1.3 nimetatud

kannete tegemisel.

5. Jätta kompromissis käsitlemata jäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda,

va alaealisele antud riigi õigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda.

6. Määruse jõustumisel tagastada hagejatele pool tasutud riigilõivust, so 210 eurot Y.P

arveldusarvele nr XXX X pank.

7. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesolevale määrusele ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 661 lg 4).

ASJAOLUD

1. Y.P ja V.X esitasid 25. juunil 2026. a Tartu Maakohtule hagiavalduse I.I ja C.W vastu

pärandvara jagamiseks.

2. 5. juunil 2026 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei

kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub

olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Tulenevalt TsMS §

430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kompromiss kuulub kinnitamisele ning

menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.

4. TsMS § 432 kohaselt hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,

jätkub.

5. TsMS § 168 lg-s 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

6. Hagejad on taotlenud tasutud riigilõivust poole tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel.

Hagejad on tasunud riigilõivu 420 eurot. Kuna pooled lõpetavad menetluse kompromissiga,

tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada hagejatele 210 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada Y.P

arveldusarvele nr XXX X pank.

7. Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissis avaldanud,

et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

/digitaalselt allkirjastatud/

Maili Riisenberg

kohtunik