2-23-3502/100 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-3502

Tsiviilasi

Osaühingu Velirek hagi Greengreid OÜ vastu

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Greengreid OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Velirek (rg-kood 10136077),

lepinguline esindaja advokaat Grete Kirsimaa

Kostja: Greengreid OÜ (rg-kood 14165443),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2025 määrus osas, milles maakohus

rahuldas osaühingu Velirek maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

suuremas ulatuses kui 5782,79 eurot ning mõistis Greengreid OÜ-lt osaühingu Velirek

kasuks välja menetluskulu maakohtus 6233,39 eurot ja viivise sellelt.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta osaühingu Velirek maakohtu

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 5782,79 eurot ületavas osas rahuldamata.

3. Rahuldada Greengreid OÜ määruskaebus osaliselt.

4. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1) Rahuldada osaühingu Velirek taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

2) Määrata osaühingu Velirek menetluskulude suuruseks maakohtus 5782,79 eurot

ilma käibemaksuta ja ringkonnakohtus 901,34 eurot, millest Greengreid OÜ peab

vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitama maakohtus kantud kuludest 5493,65

eurot ja kogu ringkonnakohtus kantud kulu.

3) Määrata Greengreid OÜ menetluskulude suuruseks maakohtus 2648,15 eurot ilma

käibemaksuta, millest osaühing Velirek peab vastavalt menetluskulude jaotusele

hüvitama 132,41 eurot.

4) Tasaarvestada määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 nimetatud summad ning mõista

Greengreid OÜ-lt osaühingu Velirek kasuks välja menetluskulu 6262,58 eurot ilma

käibemaksuta. Greengreid OÜ-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(6262,50 eurolt) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Osaühing Velirek (hageja) esitas 3. märtsil 2023 hagi Greengreid OÜ (kostja) vastu kahju

hüvitamiseks ning taotles kostjalt 6519 euro välja mõistmist.

2. Maakohus rahuldas 16. detsembri 2024 otsusega hagi, määras hageja menetluskulude

suuruseks 6561,46 eurot ja mõistis selle kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks

välja. Tartu Ringkonnakohus tühistas 5. mai 2025 otsusega maakohtu otsuse menetluskulude

jaotuse, tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis menetluskulud maakohtus 95% ulatuses

kostja ja 5% ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jättis

ringkonnakohus kostja kanda. Otsus jõustus 15. septembril 2025.

3. Hageja 5. septembri 2024, 20. novembri 2024 ja 16. aprilli 2025 menetluskulude

nimekirjade järgi olid tema kulud kokku 8860,01 eurot, sh õigusabikulu maakohtus ja

ringkonnakohtus 8160,01 eurot (51 tundi hinnaga 160 eurot/h, km-ta).

4. Kostja palus maakohtul hinnata, kas hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud.

Kostja menetluskulud on üle 2000 euro võrra väiksemad. Ajavahemikus 25. aprillist 2023

kuni 15. maini 2023 on hagejal vastuse koostamisele kulunud 4 h 46 min. Maksu- ja

Tolliametile (MTA) esitatud taotluse seos kohtuasjaga jääb arusaamatuks. 10. jaanuari

kohtuistungiks valmistumisele on kulunud 3 h 26 min, mis on põhjendamatu. 29. aprilli 2024

tegevuste puhul on arusaamatu, mida kujutab endast töö protokolliga, milline päring tehti

kliendile ja kui palju aega on kulunud päringu edastamiseks. Ka menetluskulude nimekirja

koostamisele kulunud 1 h 5 min on põhjendamatult palju.

5. Kostjal tekkis maakohtus õigusabikulu 3395 eurot ja ringkonnakohtus 1122,50 eurot.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Tartu Maakohus mõistis 16. oktoobri 2025 määrusega kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu maakohtus ja ringkonnakohtus kokku 7002,38 eurot ning viivise sellelt.

Maakohus luges hageja menetluskulu suuruseks maakohtus 6561,46 eurot, millest 700 eurot

on riigilõiv ja 5861,46 eurot õigusabikulu.

Määruse kohaselt on hageja õigusabikulu tunnihind 160 eurot (km-ta) mõistlik, põhjendatud

ja vastab turuhinnale.

Maakohus pidas hageja esindaja põhjendatud ajakuluks maakohtus 36 h 38 min. Nimekirjades

esitatud kulu on osaliselt ülepaisutatud. Kohtuistungiks ettevalmistumise aeg ei ole täies

mahus põhjendatud, maakohus pidas istungiteks ettevalmistumise põhjendatud ajaks kokku 1

h 20 min (4 h 5 min asemel). 27. aprilli 2023, 28. aprilli 2023 ja 15. mai 2023 toiminguid ei

pidanud maakohus kohtuasjaga seotuks ning neile kulunud 3 h 55 min põhjendatuks. Lõplike

seisukohtade, menetluskulude nimekirja ja kostja menetluskulude nimekirjale seisukoha

koostamisele kulunud aega pidas maakohus põhjendatuks kokku 2 h 50 min ulatuses 4 h 54

min asemel.

Kostja õigusabikulu tunnihinda maakohus 140 eurot (km-ta) pidas maakohus turuhinnale

vastavaks. Kostja esindaja põhjendatud ajakuluks pidas maakohus 18 h 55 min, mis vastab

2648,15 eurole.

Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjal hüvitada hagejale maakohtus kantud

menetluskulust 6233,39 eurot (6561,46 × 95%) ning hagejal tuleb kostjale hüvitada 132,41

eurot (2648,15 × 5%). Pärast tasaarvestust mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja

6100,98 eurot (6233,39 – 132,41).

Hageja õigusabikulu ringkonnakohtus oli 901,40 eurot 5 h 38 min ulatuses tunnitasuga 160

eurot, mida maakohus pidas põhjendatuks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2025 määruse

tühistamist osas, milles määrati kindlaks ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud, ning hageja menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata jätmist.

Kostja palus maakohtul hinnata, kas hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud.

Eraldi viitas kostja hageja kuluridadele, mis olid ilmselgelt ülepaisutatud või arusaamatud,

kuid maakohus seda arvesse ei võtnud, kuigi vähendas hageja taotletud summat.

Maakohus oleks pidanud üle kontrollima kõik kulude nimekirjas olevad tegevused ja hindama

nende põhjendatust ja vajalikkust, mitte andma hinnangut vaid osale tegevustest.

Maakohus ei arvestanud, et kuna hageja nõue sisaldas ka kohtueelse õigusabikulu hüvitamist,

pidi kulurida „hagiavalduse koostamine“ järelikult neid kulusid dubleerima.

Maakohus arvestas hageja esindaja istungiks ettevalmistusena vaid 10. jaanuari 2024 ajakulu,

kuigi tegelikult oli ettevalmistavaid tegevusi veel neljal päeval kokku 3 tunni 26 minuti

ulatuses.

Menetluskulude nimekirjas on hulgaliselt esindaja suhtlemist kliendiga, mille hüvitamist

Riigikohus ei ole 27. novembri 2019. a määruses tsiviilasjas nr 2-18-10073 pidanud

põhjendatuks.

26. märtsi 2024 „töö menetlusdokumendiga“ ja 17. mai 2024 „kohtupraktika analüüs“ on

kontrollimatud tegevused.

Maakohus ei arvestanud, et hageja esitas asja lahendamise aluseks olnud tõendid alles pärast

teist istungit.

Kostja palub hinnata ka 6. septembri 2023, 20. oktoobri 2023, 30. aprilli 2024 kuni 2. mai

2024, 17. mai 2024 ja 1. novembri 2024 protsessidokumente, mille koostamiseks kulunud aeg

on kostja hinnangul ülepaisutatud.

8. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt on maakohus menetluskulud jaotanud korrektselt ja määrust

põhjendanud.

Kohtueelne õigusabikulu ei dubleeri hagiavalduse koostamise kulu. Hagiavalduse koostamise

kulu hõlmab vaid dokumendi koostamist, mitte sellele eelnenud analüüsi või nõupidamisi.

Korduv istungiks valmistumise aeg oli seotud istungiaja muutmisega.

Suhtlus kliendiga on hoolsalt tegutseva esindaja jaoks vajalik. 14. aprilli 2021. a otsusega

tsiviilasjas nr 2-19-10324 muutis Riigikohus oma varasemat seisukohta.

Hageja esitas kõik vajalikud tõendid juba menetluse alguses. Pärast 24. aprilli 2024. a istungit

esitas hageja täiendavalt vaid tõendid, mis lükkasid ümber kostja tunnistajate valeväited.

Kõik esindaja tegevused olid vajalikud ja põhjendatud, sest kostja esitas igas

menetlusdokumendis uusi vastuväiteid.

Lisaks märgib kostja, et maakohus järeldas ekslikult, et Maksu- ja Tolliametile (MTA)

esitatud päring ei ole seotud praeguse menetlusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel maakohtu määruse osaliselt

ja teeb tühistatud osas uue määruse. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus

rahuldas hageja maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suuremas summas

kui 5782,70 eurot ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 7002,38 eurot ja viivise

sellelt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab hageja avalduse

5782,70 eurot ületavas osas rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis ka kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

10. Kohus määrab TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja, milles on detailset näidatud kulude koosseis (TsMS § 176 lg 1

esimene lause), või tsiviilasja materjalid.

11. Kostja ei vaidlusta hageja ringkonnakohtus kantud kulusid, mistõttu analüüsib

ringkonnakohus ainult maakohtus kantud kulusid.

12. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei pööranud tähelepanu vastuväidetele, mis

kostja 11. septembril 2024 hageja menetluskulude nimekirja kohta esitas.

Maakohus on kostja viidatud tegevusi analüüsinud määruse lk-l 9, vähendanud istungi

ettevalmistamiseks kulunud aega, jätnud arvestamata MTA-le tehtud päringu ja 15. mail 2023

tehtud toimingud ning vähendanud mh menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega.

Maakohus ei nimetanud menetluskulusid analüüsides eraldi 29. aprilli 2024 tegevusi ning

vähendas hageja esindaja ajakulu kokku 8 h 44 min võrra, mis on täpselt maakohtu nimetatud

tegevuste võrra. Seega 29. aprilli 2024 tegevuste võrra maakohus ajakulu ei vähendanud.

29. aprillil 2024 on hageja esindaja tegevuseks märgitud „Töö protokolliga, tõenditega,

kliendile päringu koostamine ja edastamine“ ajakuluga 1 h 14 min (dtl 257). Kostja jaoks on

arusaamatu, mida kujutab endast töö protokolliga, milline päring on kliendile tehtud ja kui

kaua aega on kulunud päringule, milleks eelduslikult on e-kirja saatmine.

Ringkonnakohus mõistab nimetatud tegevusi selliselt, et protokoll on 24. aprilli 2024

kohtuistungi protokoll, mille kohta sai esitada taotlusi kolme tööpäeva jooksul, ning 3. mail

2024 esitatud tõendid tuli kliendilt küsida. Arvestades, et protokolli pikkus on 12 lk ja hageja

esitas täiendavalt viis tõendit, ei ole ajakulu sellele ebamõistlikult suur. Samas on hageja

esindaja tõendite esitamiseks kulutanud veel 1 h 23 min 30. aprillil 2024 (kohtule

menetlusdokumendi koostamine) ja 36 min 2. mail 2024 (dokumendi viimistlemine, lisade

komplekteerimine, kohtule edastamine). Kokku kulus protokolliga tutvumisele ja tõendite

esitamisele seega 3 h 13 min, mis on ülepaisutatud ajakulu. Põhjendatud ajakuluks neile

tegevustele peab ringkonnakohus 1 h 30 min.

13. Kostja meelest oleks maakohus pidanud üle kontrollima kõik kulude nimekirjas olevad

tegevused. Maakohus sedastas vaidlustatud määruses, et kohtul ei ole kohustust analüüsida

minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga, maakohus ei pidanud üle kontrollima kõiki

kulude nimekirjas olevaid tegevusi ja hindama nende põhjendatust ja vajalikkust (vt ka

RKTKm 17. aprill 2024, 2-17-124505/94, p 12).

14. Selle kohta, kas hageja kohtueelne õigusabikulu võiks kattuda hagiavalduse

koostamisega, märgib ringkonnakohus järgmist.

Kohtueelse õigusabi ajakulu on olnud 4 h 18 min (dtl 9), sellest 1 h 56 min on kulunud

nõudeavalduse koostamiseks. Kuivõrd kohtule ei ole nõudeavaldust esitatud, ei ole ka

võimalik hinnata, kas või kui suures ulatuses dokumendid sisuliselt kattuvad. Muud tegevused

(suhtlemine kliendi ja võlgnikuga, telefonikõne vastaspoolega jne) ei saa kattuda hagiavalduse

koostamisega.

Hageja on selgitanud, et hagiavalduse koostamise kulu hõlmab vaid dokumendi koostamist,

mitte sellele eelnenud analüüsi või nõupidamisi. Dokumendi koostamisele kulus hageja

esindajal 2 h 44 min (dtl 255). Arvestades, et tegemist on hästi struktureeritud ja konkreetselt

sõnastatud dokumendiga, ei ole sellele kulunud aeg ebamõistlikult pikk.

15. Kostja juhib tähelepanu, et enne 10. jaanuari 2024 kohtuistungit oli hageja esindajal

ettevalmistavaid tegevusi neljal päeval kokku 3 tunni 26 minuti ulatuses, mitte ainult 1 h 24

min, nagu maakohus nimetas.

Hageja esindaja tegeles istungiks ettevalmistamisega 5. ja 6. detsembril 2023 ja 9. jaanuaril

2024 vastavalt 50 min, 1 h 42 min ja 42 min, kokku 3 h 14 min (dtl 256). Kostja nimetatud 4.

jaanuari 2024 tegevust „nõustamine“ (12 min) ei saa otseselt seostada istungiks

valmistumisega.

Hageja viitab, et 11. detsembril 2023 toimuma pidanud istung lükati edasi 10. jaanuariks 2024

(dtl 91).

Maakohus pidas põhjendatud ajakuluks istungiks valmistumisele 40 minutit. Üheks istungiks

pidi hageja esindaja valmistuma kaks korda, mistõttu võib 10. jaanuari 2024 istungiks

valmistumise põhjendatud ajakuluks pidada 1 h 20 min 3 h 14 min asemel.

16. Kostja märgib, et hageja menetluskulude nimekirjas on hulgaliselt esindaja suhtlemist

kliendiga, mille hüvitamist Riigikohus ei ole määruses tsiviilasjas nr 2-18-10073 pidanud

põhjendatuks. Hageja omakorda viitab määrusele tsiviilasjas nr 2-19-10324, millega

Riigikohus on oma seisukohta muutnud.

Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude nimekirjas on suhtlust kliendiga nimetatud

muude tegevuste osana, nt „Tutvumine kostja seisukoha ja taotlustega, kohtunõude

läbitöötamine, suhtlemine kliendiga, vastuse koostamine kohtule“. Vastuse koostamiseks

vajaliku sisendi saamist kliendilt ei saa pidada ebavajalikuks, seda tuleb arvestada vastuse

koostamise osana. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab

vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja vajalike menetlustoimingute tegemiseks

tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele (RKTKm 14. aprill

2021 nr 2-19-10324, p 19). Hoolsalt tegutseva esindaja puhul on kliendi positsiooni

väljaselgitamine ja tegevuste kliendiga kooskõlastamine vajalikud tegevused.

20. oktoobri 2023 suhtlus kliendiga on osa kostja seisukoha ja taotlustega tutvumisest ja

vastuse koostamisest, milleks 2 h 43 min ei ole ebamõistlikult pikk aeg. 23. oktoobri 2023

tõendiga tegelemiseks kulunud 49 min on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ajakulu. 16.

jaanuaril 2024 taotluse koostamisele kulunud 1 h 6 min, 9. septembril 2024 kostja seisukoha

analüüsile ja hageja seisukoha koostamisele kulunud 2 h 49 min, 16. septembril 2024 kostja

seisukohtadega tutvumisele ja taotluse koostamisele kulunud 1 h 30 min ning 23. oktoobril

2024 kohtumäärusega tutvumisele kulunud 13 min ei ole ebamõistlikult pikk aeg.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa väita, et kliendiga suhtlemise võrra oleks nimetatud

tegevuste kulud ülepaisutatud.

4. jaanuari 2024 nõustamine 12 min on ebaselge ajakulu, mis tuleb jätta kostjalt välja

mõistmata.

17. Kostja märgib, et 26. märtsi 2024 „töö menetlusdokumendiga“ ja 17. mai 2024

„kohtupraktika analüüs“ on kontrollimatud tegevused.

Ringkonnakohus nõustub, et töö menetlusdokumendiga on tõesti ebaselge tegevus ning sellele

kulunud 9 min tuleb hagejale hüvitatavast kulust maha arvata.

Kohtupraktika analüüs aga sisaldub seisukoha koostamise ajakulus, millele kulunud 1 h 2 min

ei saa pidada ebamõistlikult pikaks ajaks.

18. Kostja etteheite puhul, et maakohus ei arvestanud, et hageja esitas asja lahendamise

aluseks olnud tõendid alles pärast teist istungit, ei ole arusaadav, kuidas kohus täpselt oleks

pidanud seda arvesse võtma. Toimikust ei saa järeldada, et hageja oleks tõendite esitamisega

menetlust venitanud, tõendid esitati reaktsioonina tunnistajate ütlustele.

19. Kostja palub hinnata ka 6. septembri 2023, 20. oktoobri 2023, 30. aprilli 2024 kuni 2. mai

2024, 17. mai 2024 ja 1. novembri 2024 protsessidokumente, mis kostja hinnangul on ajaliselt

ülepaisutatud.

6. septembril 2023 kohtunõudele vastamise ajakulu 1 h 54 min on vastuse mahtu arvates

ülepaisutatud, põhjendatud ajakulu on 1 h.

20. oktoobri 2023 tegevuste ajakulu on ringkonnakohus juba eespool hinnanud põhjendatuks.

Ka 30. aprilli 2024 ja 2. mai 2024 tegevusi analüüsis ringkonnakohus eespool.

17. mail 2024 on hageja esindaja tutvunud kohtu kirjaga ja koostanud seisukoha, millele kulus

1 h 7 min ning koostanud seisukoha kostja 15. mail 2024 esitatud tõenditele ja kohtunõudele

ja analüüsinud kohtupraktikat, millele kulus 1 h 2 min. 17. mail tutvus hageja ilmselt kohtu

kompromissettepanekuga (dtl 209) ning vastas 23. mail nii kompromissettepanekule kui ka

kostja esitatud tõenditele. Selleks kulunud kokku 2 h 9 min ei saa pidada ebamõistlikuks

ajakuluks. Sama leiab ringkonnakohus 1. novembril 2024 kohtunõudele vastamiseks ja

tõendite komplekteerimiseks kulunud 2 h 53 min kohta.

20. Eelnevast tulenevalt vähendab ringkonnakohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikku

ajakulu maakohtus täiendavalt 4 h 52 min ehk 778,67 euro (160 × 4 h 52 min) võrra. Hageja

põhjendatud õigusabikulu maakohtus on seega 5082,79 eurot (5861,46 – 778,76), lisaks

riigilõiv 700 eurot, kokku 5782,79 eurot.

Menetluskulu jaotust arvestades tuleb kostjal hagejale hüvitada maakohtus kantud

menetluskulust 5493,65 eurot (5782,79 × 95%) ning hagejal tuleb kostjale hüvitada 132,41

eurot (2648,15 × 5%). Pärast tasaarvestust peab kostja hagejale maakohtus kantud kuludest

hüvitama 5361,24 eurot (5493,65 – 132,41), lisaks ringkonnakohtu kulud 901,34 eurot.

21. Hageja ei ole maakohtu määrust vaidlustanud, mistõttu ei analüüsi ringkonnakohus

hageja väidet MTA päringu kohta.

22. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4). Seega jäävad määruskaebusega seotud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)