3-25-4554/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4554

Haldusasi

U.C.C, A.L.V, H.U.B OÜ ja A.C.N. (pankrotis)

kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 17. oktoobri 2025.

a otsuse nr 2-15/25/658 (täiendatud kirjeldava ja

põhjendava osaga 10. novembri 2025. a otsusega)

tühistamiseks ja kohustamiseks vaadata nende kaebus

uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11. detsembri 2025. a määrus

Menetlusosalised

Kaebajad – U.C.C, A.L.V H.U.B OÜ ja A.C.N.

(pankrotis)

Vastustaja – Eesti Advokatuur

Menetluse alus ringkonnakohtus

U.C.C, A.L.V H.U.B OÜ ja A.C.N. (pankrotis)

määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse U.C.C, A.L.V H.U.B OÜ ja A.C.N. (pankrotis) määruskaebus

Tallinna Halduskohtu 11. detsembri 2025. a määruse peale haldusasjas nr 3-25-

4554.

2. Jätta U.C.C, A.L.V, H.U.B OÜ ja A.C.N. (pankrotis) määruskaebus rahuldamata

ning Tallinna Halduskohtu 11. detsembri 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-4554

resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

3. Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebajate ja advokaadi nimed

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-4554

1. U.C.C, A.L.V H.U.B OÜ ja A.C.N. (pankrotis) esitasid Eesti Advokatuuri aukohtule

15.08.2025 kaebuse vandeadvokaat X:Xe tegevuse peale. Pärnu Maakohtu 07.07.2022

määrusega nr 2-21-14663 määrati X:X U.C.C, K.Z.F ja A.C.N. (varasem ärinimi Y.Y.

töökojad) juhatuse asendusliikmeks kuni uute juhatuse liikmete valimiseni, kuna äriühingutel

puudusid kehtivate volitustega juhatuse liikmed. U.C.C juhatuse liikmena määras X:X ennast

ka H.U.B juhatuse liikmeks. X:X kustutati kaebajate registrikaartidelt juhatuse liikmena 2025.

a mais ning uued juhatuse liikmed esitasid X:Xle 20.06.2025 taotlused anda üle äriühingute

raamatupidamisdokumendid. Advokaat valetas, et raamatupidamisdokumendid on juba

varasemalt üle antud ja asuvad kaebajate tegevuskohtades. Kaebajad koondasid

raamatupidamisdokumendid kuni 2022. a lõpuni paberkandjal kaustadesse ning advokaat viis

nende raamatupidamise 2022. a lõpus üle Merit programmi, kuid kaebajatel on hulgaliselt

dokumente puudu, sh puuduvad täielikult kõik paberkandjal olevad dokumendid. Sellega on

X:X rikkunud äriseadustiku (ÄS) norme ja advokaadi kutse-eetika nõudeid.

2. Eesti Advokatuuri aukohus ei algatanud 17.10.2025 otsusega nr 2-15/25/658

(täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 10.11.2025) X:X suhtes aukohtumenetlust seoses

distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Kaebajad heidavad advokaadile ette juhatuse

asendusliikme kohustuste (sh raamatupidamise korraldamise ja säilitamise kohustus)

rikkumist ning raamatupidamisdokumentide üle andmata jätmist ja selle kohta valetamist.

Neid minetusi saaks käsitleda advokatuuri eetikakoodeksi § 9 lg 2 (koosmõjus ÄS §-ga 183 ja

§ 187 lg-ga 1) rikkumisena. Advokaat ei osutanud kaebajatele õigusteenust, vaid oli määratud

nende juhatuse asendusliikmeks kohtumääruse alusel. Samas on oluline, et maakohus

arvestas, et X:X on mh lepitajana tegutsev advokaat. Igal juhul tuleb advokaadil käituda ausalt

ja väärikalt ning kooskõlas heade kommetega ja tavadega ning kutse-eetika nõuetega. Kutse-

eetikaga kooskõlas olevaks käitumiseks tuleb pidada seadusega kooskõlas olevat käitumist.

Seega olukorras, kus advokaat tegutses äriühingutes juhatuse asendusliikmena, pidi ta enda

tegevuse puhul järgima ÄS-s sätestatut.

Tõenditest ei nähtu, et advokaat oleks kaebajaid ignoreerinud või põhjendamatult keeldunud

dokumentide väljastamisest. Advokaat on kaebajatele 23.04.2025 kohtumisel ja 25.04.2025–

15.07.2025 kirjavahetuses selgitanud, et tema valduses ei olnud kassaraha, raamatupidamise

dokumendid on üle antud ja raamatupidamisprogrammile ei ole tal juurdepääsu. Äriühingute

raamatupidamisdokumendid (sh paberkandjal) asusid raamatupidamisteenuse osutaja ARF

OÜ juures ja ka kaebajate tegevuskohas. Advokaadil nendele ligipääsu ei olnud. Aukohtu

hinnangul on advokaat ammendavalt ja usutavalt põhjendanud, et on andnud üle kõik tema

valduses olevad raamatupidamise jm dokumendid. Kaebajad ei ole tõendanud, et nõutud

dokumendid on advokaadi käes ja advokaat valetab. Aukohtu pädevuses ei ole selgitada välja,

kus või kelle käes kaebajate dokumendid asuvad. Aukohtule ei nähtu, et advokaat üritaks

varjata juhatuse asendusliikmena toime pandud rikkumisi või advokaadi tegevus(etus)e tõttu

olnuks kaebajate tegevus häiritud. Kaebajad ei ole mh põhistanud, millised advokaadi

toimingud ja/või tehingud ning kuidas kahjustasid äriühingute huve või tekitasid kahju, milles

seisnes huvide konfliktis tegutsemine jm. Kuivõrd aukohtus toimuv distsiplinaarmenetlus on

olemuselt karistusmenetlus, siis tuleb vähemalt mõistlikke kahtlusi tõlgendada advokaadi

kasuks. Asjakohased meetmed kaebuses kirjeldatud olukorra lahendamiseks oleks

dokumentide väljanõudmine kohtu kaudu või advokaadi suhtes kahju hüvitamise nõude

esitamine.

3. U.C.C, A.L.V H.U.B OÜ ja A.C.N. (pankrotis) esitasid Tallinna Halduskohtule

10.12.2025 kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 17.10.2025 otsuse nr 2-15/25/658 (täiendatud

10.11.2025 otsusega) tühistamiseks ning Eesti Advokatuuri kohustamiseks vaadata nende

15.08.2025 kaebus uuesti läbi. Aukohus on rikkunud oluliselt põhjendamiskohustust, sest

2(6)

3-25-4554

advokaadi selgitused olid vastuolulised. Aukohtu viidatud tõendid ei kinnita dokumentide

kaebajatele üleandmist. Kui aukohus ei pea vajalikuks kontrollida dokumentide tegelikku

olemasolu ja üleandmist, siis ei saa aukohus samaaegselt järeldada, et dokumendid on üle

antud ja advokaat on täitnud juhatuse asendusliikme ülesandeid nõuetekohaselt. Aukohus

rikkus ka ärakuulamiskohustust ja uurimispõhimõtet, sest kaebajatele ei tutvustatud advokaadi

seisukohta ja tõendeid ega võimaldanud neile vastata. Kaebajad oleks saanud aukohtule

esitada 23.04.2025 koosoleku helisalvestise ja stenogrammi ning advokaadi 22.04.2025 e-

kirja, mis tõendavad, et advokaat on esitanud aukohtule ebaõigeid andmeid. Kuna advokaat ei

ole raamatupidamisdokumente kaebajatele üle andnud, siis on ta rikkunud ÄS-i ja advokaadi

kutse-eetika nõudeid ning pannud toime distsiplinaarsüüteo. Advokaadi rikkumiste tõttu ei

saa kaebajate uued juhatuse liikmed täita oma seadustest tulenevaid kohustusi, sest neil

puuduvad deklaratsioonide ja aruannete koostamiseks vajalikud andmed ning puudub

võimalus kontrollida advokaadi poolt juhatuse asendusliikmena tehtud tehingute sisu ja

põhjendatust.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 11.12.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole

huvitatud isikutel (s.o kaebajatel) advokatuuriseadus (AdvS) § 18 lg-st 1 ja HKMS § 44 lg-st

1 tulenevalt kaebeõigust aukohtu otsuse sisu vaidlustamiseks. Huvitud isiku kaebeõiguse

aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine. Praegusel juhul küsis

aukohus kaebuse kohta advokaadi seisukohta ja arutas kaebust 02.10.2025 istungil. Seega ei

nähtu, et advokatuur oleks rikkunud kaebaja õigust menetlusreeglite järgimisele. Kui

aukohtule esitatud avalduses kajastatud andmetest ei kalduta kõrvale ja puudub vajadus saada

lisaandmeid, siis ei ole sisulist vajadust võimaldada esitada täiendavaid seisukohti (vrd

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 2). AdvS ei nõua, et aukohtul tuli anda kaebajale

täiendav võimalus esitada enda seisukohad aukohtu otsuse projekti kohta (Tallinna

Ringkonnakohtu 02.09.2025 määrus nr 3-25-2485, p 9). Huvitatud isiku kaebuse sisulise

lahendamisena tuleb käsitleda ka olukordi, kus aukohtu motiveeritud otsusega lõpetatakse

aukohtumenetlus või jäetakse aukohtumenetlus algatamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu

27.05.2025 määrus nr 3-25-232, p 10).

Aukohus on vastanud kaebajate väidetele raamatupidamisdokumentide üle andmata jätmise ja

selle kohta valetamise kohta, leides, et advokaat on vastanud kaebajate päringutele ja andnud

üle tema valduses olevad dokumendid. Aukohus on otsust piisavalt põhjendanud. Ka

kaebajate esitatud tõendite põhjal on advokaat järjekindlalt kinnitanud tema valduses olnud

dokumentide neile üleandmist ning asjaolu, et raamatupidamine oli paberivaba (vt

22.04.2025, 30.06.2025, 03.07.2025, 11.07.2025 ja 15.07.2025 e-kirjad; 23.04.2025

koosoleku stenogramm). See on kooskõlas aukohtu järeldusega, et kaebajate

raamatupidamisdokumendid (sh paberkandjal) olid varasema raamatupidamisteenuse osutaja

juures ja ühingute tegevuskohas, millele advokaadil ei olnud ligipääsu. Kaebajad ei ole

väitnud, et advokaat oleks juhatuse asendusliikmena jätnud välja nõudmata kolmandate

isikute valduses olnud dokumendid või juurdepääsuks vajalikud võtmed vms. Kaebajate

menetluslike õiguste rikkumist ei saa järeldada sellest, et kaebajad ja aukohus on eri meelt

küsimuses, kas advokaadi suhtes aukohtumenetluse alustamiseks esines alus või mitte (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2025 määrus nr 3-25-232, p 11). Kaebeõigust ei tulene

sellest, et aukohus ei ole kaebajaga nõustunud või tema soovitud viisil ja rangusega advokaadi

käitumisele hinnangut andnud või advokaadi käitumist hukka mõistnud. Seejuures ei ole

aukohtumenetluse algatamata jätmise otsus haldusakt, millele kohalduksid HMS §-s 56

ettenähtud ranged põhjendamise nõuded (vt Riigikohtu 01.07.2022 otsus nr 3-20-1214, p 11).

Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist ega tema

distsiplinaarsüüteo tuvastamist. Aukohus on ka selgitanud, millised õiguskaitsevahendeid

3(6)

3-25-4554

oleksid asjakohasemad. Aukohtumenetluse eesmärk ei ole sedalaadi vaidluste kohtueelne või

-väline lahendamine, vaid advokaatide üle järelevalve teostamine. Kohtumenetluse

algatamine ei eelda aukohtumenetluse läbimist ja aukohtu otsus ei oleks sellises menetluses

ka kohustuslik või ainuvõimalik tõend.

5. U.C.C, A.L.V H.U.B OÜ ja A.C.N. (pankrotis) paluvad 29.12.2025 määruskaebuses

tühistada halduskohtu määrus ja saata kaebus halduskohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, kuna kaebeõiguse

puudumine ei ole ilmselge. AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda aukohtu

otsusega mittenõustumise korral halduskohtusse. Kaebajad nõustuvad, et vaidluse esemeks ei

ole sellisel juhul advokaadi tegevus, vaid aukohtu tegevus kaebuse läbivaatamisel. Kaebajad

ongi tuginenud aukohtu poolsetele põhjendamis- ja ärakuulamiskohustuse ning

uurimispõhimõtte rikkumisele, mis tõi kaasa õigusvastase otsuse. Halduskohtul tuli eeldada

kaebajate väidete õigsust, kuid halduskohus pidas tõendatuks hoopis X:X väiteid. Seega

hindas halduskohus kaebuse väiteid sisuliselt, kuid HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse

tagastamisel ei ole see lubatud. Kaebeõigust ei saa siduda hinnanguga, kas kohus lõppastmes

menetlusnormide rikkumise tuvastab või mitte. Halduskohus leidis ekslikult, et kuna aukohus

küsis advokaadilt selgitust ja arutas asja istungil ning vastas otsuses kaebajate väidetele, siis ei

ole kaebajate menetlusõigusi rikutud. Aukohtumenetluse reeglite järgimist ei ole halduskohus

sisuliselt üldse hinnanud, vaid leidis põhimõtteliselt, et kui advokaat rikkumisi eitab ja

aukohus jätab sellest lähtudes aukohtumenetluse algatamata, siis ongi menetlus olnud

nõuetekohane. See ei saa olla õiguspärane. Kuigi menetlusse võtmise staadiumis ei saa kohus

kaebust ja advokaadi tegevust sisuliselt hinnata, leidis halduskohus siiski, et X:X on andnud

üle tema valduses olevad raamatupidamisdokumendid ja ei ole selle kohta valetanud.

Kaebajad sellega ei nõustu. Kaebajate raamatupidamine ei olnud täiesti paberivaba ja puudu

on olulises mahus paberdokumente, sh on puudu X:X ametiajal (2022–2025) tekkinud

dokumendid, mis ei saa olla kuskil mujal kui advokaadi valduses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse

esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Huvitatud isiku õigus taotleda aukohtumenetluse algatamist (AdvS § 16 lg 1) ning õigus

esitada halduskohtule kaebus aukohtu otsuse (sh aukohtumenetluse algatamata jätmise otsuse)

peale (AdvS § 18 lg 1) ei ole nähtud ette tema materiaalsete õiguste kaitseks, vaid huvitatud

isik saab halduskohtus kaitsta üksnes oma menetluslikku õigust sellele, et aukohus vaatab

tema taotluse läbi menetlusreegleid järgides (nt Riigikohtu 06.02.2025 määrus nr 3-24-146, p

8; 06.02.2025 otsus nr 3-22-2476, p 12; 01.07.2022 otsus nr 3-20-1214, p 10). Menetluslike

õiguste rikkumine võib seisneda nt selles, et aukohus jätab huvitatud isiku väited täielikult või

osaliselt käsitlemata, aukohtu otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud

ära kuulamata jms (nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2024 määrus nr 3-23-2780, p-d 9–10).

Halduskohus kontrollib seda, kas huvitatud isik on saanud realiseerida oma subjektiivse

õiguse esitada taotlus ning kas aukohus on selle vastavalt pädevus-, menetlus- ja

vorminõuetele läbi vaadanud. Huvitatud isik ei saa nõuda advokaadi karistamist. Sisuliselt

saab aukohtu otsust vaidlustada üksnes advokaat, kelle tegevust on aukohus hinnanud (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2023 otsus nr 3-21-1856, p 13).

4(6)

3-25-4554

8. Eeltoodust tuleneb, et aukohtu 17.10.2025 otsus nr 2-15/25/658 (täiendatud 10.11.2025)

ei riiva kaebajate materiaalseid subjektiivseid õigusi. Seetõttu ei pea kohus hindama aukohtu

otsuse sisulist õiguspärasust (nt kas väidetava distsiplinaarsüüteo asjaolud on tuvastatud

õigesti või kas aukohtumenetluse algatamata jätmisel on tehtud kaalutlusvigu), vaid piirdub

pädevus-, menetlus- ja vorminõuete järgimise kontrolliga.

9. Määruskaebuses on õigesti leitud, et osas, milles kaebajad on tuginenud aukohtu otsuse

vaidlustamisel enda menetluslike õiguste rikkumisele, ei saanud halduskohus kaebust

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Hinnang sellele, kas

aukohus on kaebajate 15.08.2025 kaebuse läbivaatamisel rikkunud menetlusnorme, ei

puuduta kaebeõigust, vaid kaebuse põhjendatust. Kaebeõigus ei seondu kaebuse rahuldamise

võimalikkusega, vaid kaebaja õiguste rikkumise võimalikkusega. Kaebajate (menetluslike)

õiguste rikkumine nende 15.08.2025 kaebuse läbivaatamisel on kahtlemata võimalik.

Eeltoodule vaatamata ei ole alust halduskohtu määrust tühistada, sest täidetud on HKMS §

121 lg 2 p-s 21 ettenähtud kaebuse tagastamise tingimused. Nimetatud sätte alusel kaebuse

tagastamiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja

kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (nt Riigikohtu 08.10.2025 määrus nr 3-24-2091, p 17;

26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12).

10. Kuna aukohtusse pöördumise võimalus ei ole

põhiseaduslikult nõutav

õiguskaitsevahend, vaid selle eesmärgiks on saada teavet advokatuuri liikmete üle

distsiplinaarvõimu efektiivseks teostamiseks (nt Riigikohtu 01.07.2022 otsus nr 3-20-1214, p

10), ning aukohus on kaebajate 15.08.2025 pöördumise sisuliselt läbi vaadanud ja sellele

vastanud, ei saa kaebusega kaitstavate õiguste riivet pidada intensiivseks. Kaebuse

rahuldamine ei oleks ka tõenäoline, sest ei nähtu, et aukohus oleks rikkunud kaebajate õigust

korrakohasele menetlusele. Kaebajad on väitnud uurimispõhimõtte rikkumist, kuid ei ole

viidanud ühelegi tõendile, mis oli aukohtule esitatud ja mille aukohus oleks jätnud

tähelepanuta. Asjaolude ja tõendite uurimise kohustuse rikkumist ei saa järeldada sellest, et

kaebajad on halduskohtusse pöördudes leidnud, et neil olnuks võimalik esitada aukohtule veel

tõendeid (vt kaebuse lisad 30–32, dtl 343–353). Kui kaebajad soovisid neile tõenditele

tugineda juba aukohtumenetluse algatamist taotledes, tulnuks need esitada koos 15.08.2025

kaebusega aukohtule. Ringkonnakohus märgib siiski, et kohtule esitatud täiendavad tõendid ei

oleks ilmselt saanud aukohtu hinnangut ka sisuliselt muuta, sest need on kooskõlas aukohtu

otsusest nähtuvate advokaadi selgitustega nii 23.04.2025 kohtumise sisu kohta kui ka

advokaadi järjekindla väitega, et tema valduses ei ole kaebajate raamatupidamis- jm

dokumente ega muud vara.

11. Aukohus ei pidanud andma kaebajatele võimalust esitada oma seisukoht aukohtu otsuse

projekti või kavandatavate põhiseisukohtade kohta (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2026

määrus nr 3-25-4320, p 14; 02.09.2025 määrus nr 3-25-2485, p 9). Kuigi aukohtumenetluse

algatamist taotlenud isik on HMS § 11 lg 1 p 1 tähenduses menetlusosaline, kohalduvad tema

ärakuulamisele HMS § 40 lg-s 3 sätestatud erandid. Arvestades aukohtumenetluse eesmärke

ja seda, et aukohus on hinnanud kaebajate väiteid ja tõendeid sisuliselt ning teinud kaebuse

kohta motiveeritud otsuse, ei ole alust väita, et aukohus oleks otsustanud asja kaebaja kahjuks

(HMS § 49 lg 3 p 3). Vaidlusalune otsus on ka piisavalt põhjendatud, arvestades, et advokaadi

suhtes aukohtumenetluse algatamata jätmine ei ole ühegi isiku jaoks koormava iseloomuga,

mistõttu ei kohaldu sellele ranged põhjendamisnõuded (nt Tallinna Ringkonnakohtu

01.04.2026 määrus nr 3-25-4320, p 15). Aukohus on otsuses analüüsinud kaebajate väiteid ja

advokaadi selgitusi ning asus tõendeid hinnates seisukohale, et kaebuses toodud etteheited ei

ole põhjendanud. See, kas aukohus järeldas õigesti, et advokaadi tegevuses ei ilmnenud

5(6)

3-25-4554

distsiplinaarsüüteo tunnuseid, ei ole menetluslik küsimus, vaid seondub otsuse sisulise

õiguspärasusega, mis jääb väljapoole kaebajate kaebeõiguse ulatust.

12. Eelneva põhjal jääb U.C.C, A.L.V H.U.B OÜ ja A.C.N. (pankrotis) määruskaebus

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.12.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid

halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

13. HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel

asendada kaebajate ja advokaadi nimed tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)