2-25-8715/70 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 8. juuni 2026

Tsiviilasja number

2-25-8715

Tsiviilasi

Mariliis Krooni maksejõuetusavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. veebruari 2026. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mariliis Krooni määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Mariliis Kroon

(isikukood XXXXXXXXXXXX)

Usaldusisik:

Elina

Madal

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Võlausaldajad:

1. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

2. Bigbank AS (registrikood 10183757)

3. Bondora AS (registrikood 11483929)

4. B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

5. Modena Estonia OÜ (registrikood 14820592)

6. Heimondo Estonia OÜ (registrikood 16887028)

7. ESTO AS (registrikood 14180709)

8. PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910)

9. Holm Bank AS (registrikood 14080830)

10. Moneyzen OÜ (registrikood 12541882)

11. Kohtutäitur Oksana Kutšmei

12. Rävala Laenud OÜ (registrikood 12629269)

13. Clementer OÜ (registrikood 14982343)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 4. veebruari 2026. a määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada maakohtu määruse põhjendusi.

2. Edastada PLACET GROUP OÜ 25. veebruari 2026. a seisukohale lisatud

maksejõuetusavaldus Mariliis Krooni pankroti väljakuulutamiseks Tartu Maakohtule

menetlemiseks.

3. Jätta Mariliis Krooni määruskaebus rahudamata.

4. Jätta võlgniku menetluskulud määruskaebemenetluses võlgniku kanda ning

võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Mariliis Kroon (avaldaja) esitas Tartu Maakohtule 4. juunil 2025 füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamismenetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt on avaldaja abielus R.K., abielu sõlmiti XXXX, abikaasal makseraskused

puuduvad. Avaldajal on neli alaealist ülalpeetavat: L.N., sünd XXXX, L.S., sünd XXXXX,

S.S., sünd XXXXXX, ja H.K., sünd XXXXX. L.N. ja H.K. elavad koos võlgnikuga. Lisaks

elavad koos võlgnikuga abikaasa kaks alaealist last. Avaldaja sissetulekuteks on töötasu 1300

eurot (avalduse p-s 5.3 märgitud 1200 eurot) ja igakuised sotsiaaltoetused riigilt 732 eurot 84

senti (371 eurot 75 senti, 161 eurot 9 senti, 200 eurot), kokku 2032 eurot 84 senti. Avaldaja

töötab XXXXXXXX hooldustöötajana. Avaldaja igakuised väljaminekud on 720 eurot:

eluasemekulud 50 eurot; kulutused toidule 200 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 100

eurot; kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 50 eurot; ülalpidamismaksed võlgnikust

lahus elavatele võlgniku lastele 100 eurot; kulutused laste koolikohustuse täitmisele või

lasteaiatasud 180 eurot; kulutused tervisehoiule, hügieenile 20 eurot. Avalduse kohaselt oleks

võlgnevuste tasumiseks jääv summa 1312 eurot 84 senti. Võlgnikule kuulub korteriomand

asukohaga XXXXXXXX ja kaubik reg-märgiga XXXXXXX. Võlgnik märkis oma

kohustuste suuruseks 97 144 eurot 62 senti (5. detsembri 2024. a avalduses tsiviilasjas 2-24-

18453 oli kohustuste suuruseks märgitud 99 028 eurot 20 senti).

2. Maakohus kuulas võlgniku 12. juunil 2025 ära ning võttis 20. juuni 2015. a määrusega

avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Elina Madala. Kuna Elina Madal

esitas 3. veebruaril 2025 tsiviilasjas nr 2-24-18453 füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FIMS) §-s 17 sätestatud võlgniku vara- ja võlanimekirja, ei kohustanud kohus usaldusisikut

uut vara- ja võlanimekirja koostama ning luges FIMS §-s 17 sätestatud kohustuse täidetuks.

3. Maakohus algatas 12. augusti 2025. a määrusega võlgniku võlgade ümberkujundamise

menetluse ja määras võlgade ümberkujundamiskava kohtule esitamise tähtaja.

Usaldusisik esitas 30. septembril 2025 kohtule kinnitamiseks võlgniku võlgade

ümberkujundamise kava. Kavaga taotleti kahe pandiga tagatud laenu ümberkujundamist ning

tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise,

osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel FIMS § 21 lg 1 alusel, kõigi võlausaldajate

kogunõuded täidetakse osaliselt määras 66,14%–93,94% olenevalt kõrvalnõuete suurusest,

kogusummas 98 396 eurot 35 senti jaotatuna 98 kuu peale.

Maakohus andis 31. oktoobri 2025. a määrusega usaldusisikule täiendava tähtaja võlgniku

ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks. Esitatud

kavast ei selgunud, kas usaldusisik on tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete puhul,

mille osas ei ole jõustunud kohtulahendit, kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtu hinnangul ei olnud ümberkujundamiskava täitmine võlgniku vara ja sissetulekuid

arvestades tõenäoline ning kava täitmise tähtaeg 98 kuud üleliia pikk aeg.

Usaldusisik esitas 29. detsembril 2025 kohtule kinnitamiseks võlgniku võlgade

ümberkujundamise kava. Kavaga taotleti kahe pandiga tagatud laenu ümberkujundamist ning

tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise,

osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel FIMS § 21 lg 1 alusel. Kavaga on tagatud

kõigile võlausaldajatele vähemalt põhinõuete tasumine 93,94% ulatuses kuni 98 kuu jooksul.

Kõrvalnõudeid ei rahuldata. Keskmine kogunõude rahuldamise osakaal on 82,51%. Kõiki

võlausaldajaid on põhinõuete rahuldamise osakaalu suhtes koheldud võrdselt. Kogunõude

rahuldamise osakaal on erinev, kuna see sõltub võlausaldaja kõrvalnõuete olemasolust ja

nende suurusest. Võlgniku kuumakse suurus on esimese 65 kuu jooksul 992 eurot 73 senti,

millest 732 eurot 95 senti läheb vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud

võlausaldajatele (ESTO AS, Bigbank AS, Holmbank AS, Moneyzen, Rävala Laenud OÜ,

Clementer OÜ, Modena Estonia OÜ, Placet Grupp OÜ) ja 259 eurot 74 senti vastutustundliku

laenamise põhimõtet mitte järginud võlausaldajatele (Aktiva Finance Group OÜ, Bondora

AS, B2Impact OÜ ning Heimondo Estonia OÜ) ning 66–98 kuu jooksul 929 eurot 74 senti,

mis läheb tervikuna vaid vastutustundliku laenamise põhimõtet mitte järginud

võlausaldajatele.

Rävala Laenud OÜ ja Clementer OÜ laenud on tagatisega laenud. Tagatisteks on võlgnikule

kuuluv kahest lahustükist koosnev kinnistu ja võlgniku emale kuuluv korteriomand.

Eesmärgiga püüda säilitada mõlemad kinnisasjad kui eluasemed on Rävala Laenud OÜ ja

Clementer OÜ nõustunud, et esmalt võõrandatakse võlgniku elukohaks oleva kinnistu

koosseisus olev hoonestamata maatükk alghinnaga 20 000 eurot. Saadavast rahast kantakse

võõrandamise kulud ja alles jääv osa jagatakse mõlema võlausaldaja vahel võrdselt. Kava

koostamisel on arvestatud, et jagatav summa on 20 000 eurot, millest kummalegi

võlausaldajale saab 10 000 eurot, mille arvel vähendab kumbki võlausaldaja oma põhinõuet.

Alles jääv osa on lisatud võlgade ümberkujundamise kavasse ning kuulub tasumisele kõigi

võlausaldajatega ühistel alustel – sellest põhinõudest tasutakse 98 kuu jooksul 93,94%.

Sõltuvalt lahustüki võõrandamisel faktiliselt saadavast summast võib kava muutuda nende

kahe võlausaldaja osas – neile igakuiselt tasumisele kuuluva summa suurus võib suureneda

või väheneda sõltuvalt saadavast summast. Kokku kuulub tasumisele 113 050 eurot 72 senti.

4. Maakohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 21. jaanuaril 2026 ära. Võlgnik avaldas, et käib

tööl, saab töötasu 1300 eurot (istungi lõpus leidis, et 1400 eurot), lisaks töövõimetoetust 371

eurot kuni oktoobrini ja tasemeõppetoetust 345 eurot kuni kevadeni. Kui toetused peaksid ära

lõppema, siis kavatseb võlgnik võtta juurde lisatöö, on ka praegu seda otsinud. Võlgnik töötab

hooldekodus Härmalõng hooldustöötajana. Praegu on kogunud 500 eurot, kuna oli võlas

kooliga ja lasteaiaga. Võlgnik on käinud õppimas ja õpib veelgi, et saada seda palka

suuremaks. Võlgniku emale laekuvad lasterahad ja puudega lapse toetus, 200 + 180 eurot,

kuna üks laps elab kooli ajal ema juures. Esmalt ütles võlgnik, et kahele lahuselavale lapsele

elatist ei ole maksnud, kuna pole kohtuotsust, seejärel aga, et igakuiselt on 200 eurot

maksnud, vahepeal 100 ja 200 eurot, viimased kaks kuud on maksnud ka 400 eurot, sest laste

isa ütles, et kui ei maksa, siis lapsi ei näe. Kulutuste kohta selgitas võlgnik, et transpordikulu

20 eurot kulub bussi kuupiletile, et linnas käia. Lastel telefone ei ole, tema pakett on 30 eurot,

vaja Elisa maksta ja see tulebki umbes 50 eurot. Elektrit maksab abikaasa.

Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võimalikku menetluse jätkamist ja menetluse liike.

Võlgnik soovis kindlalt jätkata võlgade ümberkujundamise menetlusega. Pankrotimenetlust ja

kohustustest vabastamist ka ei soovi.

5. Kohus palus 3. veebruari 2026. a kirjaga võlgnikul esitada oma pangakonto väljavõtted,

mille võlgnik esitas samal päeval.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6. Maakohus jättis 4. veebruari 2026. a määrusega (dtl 228 jj) võlgade ümberkujundamiskava

kinnitamata ja lõpetas menetluse. Maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise ning

võlgade ümberkujundamise menetluse kulud jäid võlgniku kanda. Võlausaldajate kulud

võlgade ümberkujundamise menetluses jäid võlausaldajate kanda. Maakohus määras

usaldusisiku tasu suuruseks 1560 eurot, millest 1000 eurot makstakse välja kohtu

deposiitkontole selleks võlgniku poolt tasutud vahenditest ja 560 eurot jäi võlgniku kanda.

FIMS § 18 järgi vaatab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse läbi, arutab võlgniku ja

usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid, et valida võlgniku makseraskuste

ületamiseks sobivaim menetluse liik.

FIMS § 18 lg 2 p 3 kohaselt on võlgnik valinud ja kohus algatanud võlgade

ümberkujundamise menetluse vastavalt FIMS §-s 19 sätestatule.

Kohtule esitatud võlgade ümberkujundamise kava kohaselt kuuluks kohustustest täitmisele

põhinõuded 113 050 eurot 72 senti, kava täitmise tähtaeg oleks 98 kuud. Esmalt

võõrandatakse võlgniku elukohaks oleva kinnistu koosseisus olev hoonestamata maatükk

alghinnaga 20 000 eurot. Saadavast rahast kantakse võõrandamise kulud ja alles jääv osa

jagatakse kahe pandiga tagatud võlausaldaja vahel võrdselt. Kava koostamisel on arvestatud,

et jagatav summa on 20 000 eurot, millest kummalegi võlausaldajale saab 10 000 eurot, mille

arvel vähendab kumbki võlausaldaja oma põhinõuet. Alles jääv osa on lisatud kavasse ning

kuulub tasumisele kõigi võlausaldajatega ühistel alustel – sellest põhinõudest tasutakse 98 kuu

jooksul 93,94%. Sõltuvalt lahustüki võõrandamisel saadavast summast võib nende kahe

võlausaldaja osas kava muutuda– igakuiselt tasumisele kuuluva summa suurus võib

suureneda. Võlgniku kuumakse suurus on esimese 65 kuu jooksul 992 eurot 73 senti ja 66–98

kuu jooksul 929 eurot 74 senti.

FIMS § 27 lg 1 p 2 järgi võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lõigetes

1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja

sissetulekuid arvestades tõenäoline.

Käesolevaks ajaks on ilmne, et koostatud ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara

ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Võlgniku pangakontode väljavõtetelt perioodil 4. juuni

2025 – 3. veebruar 2026 kajastub, et alates juunist 2025 on võlgnikule laekunud töötasu

keskmiselt 1143 eurot 58 senti kuus (juulis 1369 eurot 41 senti, augustis 1049 eurot 41 senti,

septembris 1288 eurot 64 senti, oktoobris 812 eurot 20 senti, novembris 885 eurot 49 senti,

detsembris 1175 eurot 74 senti ja jaanuaris 1424 eurot 15 senti), osaline töövõimetoetus

vahemikus 347 eurot 95 senti – 384 eurot 15 senti (võlgniku sõnul laekub kuni oktoobrini

2026), tasemeõppetoetus 319 eurot 90 senti (võlgniku sõnul ajutine sissetulek kuni kevadeni)

ja L.N.i sotsiaaltoetus 180 eurot, ms on sihtotstarbeline toetus puudega lapse jaoks, mille

võlgnik kannab üle oma emale, kelle juures L.N. suurema osa aastast elab.

Töövõimetoetuse ja tasemeõppetoetuse osas on võlgnik ise väljendanud, et need on ajutised

sissetulekud ja lõppevad aasta jooksul, seega nendega arvestada ei saa. Kohtu hinnangul saab

lugeda võlgniku püsivaks sissetulekuks töötasu ca 1150 eurot kuus.

Kava kohaselt tuleks võlgnikul tasuda järgneva 98 kuu ehk 8 aasta ja 2 kuu jooksul

võlausaldajate nõuete katteks 929 eurot 74 senti – 992 eurot 73 senti: esimese 65 kuu jooksul

992 eurot 73 senti ning 66–98 kuu jooksul 929 eurot 74 senti. Kava maksed moodustavad

võlgniku sissetulekust ca 80–86%. Isegi kui lugeda võlgniku püsiva sissetuleku suuruseks

viimati laekunud töötasu 1424 eurot 15 senti, siis kava maksed moodustavad ca 65–70%

võlgniku sissetulekutest. Kava maksete määr on üleliia suur arvestades võlgniku

sissetulekuid.

Võlgnik on avalduses oma kohustusteks märkinud 720 eurot, millest ülalpidamismaksed

võlgnikust lahus elavatele võlgniku lastele 100 eurot. Võlgnikul on neli ülalpeetavat, kellest

kaks elavad isa juures ning neile tuleb maksta elatist. Elatise vaidlus on pooleli tsiviilasjas nr

2-24-132999. Pangakonto väljavõtetest nähtuvalt püsivat ja stabiilset igakuise elatise

maksmist ei ole toimunud. Elatise kalkulaatori kohaselt peaks võlgnik lastele maksma elatist

558 eurot 22 senti kuus. Seega on väga tõenäoline, et ülalpidamismaksed võlgnikust lahus

elavatele võlgniku lastele kasvavad vähemalt 300–400 euroni. Seega võlgniku igakuised

kulud on juba üle 1000 euro kuus 1150-eurose (parimal juhul 1400-eurose) sissetuleku juures.

Võlgniku elukohaks oleva kinnistu koosseisus olev hoonestamata maatükk tuleb esmalt

kinnistusraamatus jagamise teel iseseisvaks kinnistuks vormistada, siis tuleb müügilt tasuda

tulumaks, kuna tegemist ei ole võlgniku eluruumiga. Võlgnik avaldas 21. jaanuaril 2026

istungil, et sama maatüki eest on talle varasemalt pakutud 12 000 eurot. Seega eeldus, et

võlausaldajad saavad hoonestamata kinnistu müügist 10 000 eurot, on kohtu hinnangul

ennatlik. Pandipidajate kinnistu müügist saadav osa suure tõenäosusega väheneb ja

eelduslikult kavamaksed pigem suurenevad.

Kohus on seisukohal, et kava täitmise tähtaeg 98 kuud on üleliia pikk. Kinnitatav

ümberkujundamiskava peab olema võlgnikku motiveeriv. Võlgniku eesmärk naasta pärast

kava täitmist tavapärasesse ellu ja tarbida edaspidi oma sissetulekut ise peab olema tema jaoks

hoomatavas kauguses.

FIMS § 26 lg 6 kohaselt võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada üksnes juhul, kui

võlausaldaja sellega nõustub. Usaldusisik on kavas märkinud: „Rävala Laenud OÜ on kavaga

peamiselt nõustunud, kuid on leidnud, et Rävala Laenud nõue tuleks rahuldada 100%.“.

Rävala Laenud OÜ laen on pandiga tagatud. Võlausaldaja ei ole olnud nõus

ümberkujundamiskavaga, seega nõuet 19 060 eurot 60 senti ei saaks kavasse hõlmata.

Tuvastatud vara ja sissetulekute juures ei ole võlgniku poolt võlgade ümberkujundamiskava

täitmine tõenäoline.

Maakohtu hinnangul on võlgnik PankrS § 1 lg 2 mõttes maksejõuetu, võlgniku kohustused

(137 006 eurot 27 senti) ületavad võlgniku vara väärtust (67 500 eurot, tuvastatud menetluses

2-24-18453). FIMS § 27 lg 4 kohaselt peab võlgnik sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul

pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt

nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on

taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist.

Võlgnik kinnitas 21. jaanuaril 2026 kohtuistungil, et muid maksejõuetusmenetluse

menetlusliike (FIMS § 27 lg 3 p-d 1–3) ta kasutada ei soovi. Maakohus lõpetas võlgniku

võlgade ümberkujundamise menetluse.

FIMS § 37 lg-te 1 ja 2 kohaselt lõpeb võlgade ümberkujundamise menetlus

ümberkujundamiskava tühistamisel, menetluse lõpetamisel, ümberkujundamiskava

ennetähtaegsel täitmisel või ümberkujundamiskavas märgitud kava täitmise tähtaja

möödumisel, ning maksejõuetusavalduse läbi vaatamata või rahuldamata jätmise või

menetluse lõppemise korral langevad tagasiulatuvalt ära kõik avalduse menetlusse võtmise

tagajärjed. Nende sätete alusel lõppevad täitemenetluste ja kohtumenetluste peatamised, mille

kohus määras võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel 4. juuni 2025. a

määrusega.

FIMS § 42 kohaselt avaldab kohus võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse

lõpetamise või lõppemise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teatab sellest

pärast jõustumist peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja peatatud kohtumenetlust

läbiviivale kohtule.

FIMS § 8 lg 2 järgi võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel kannab

maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud maksejõuetusavalduse

esitanud võlgnik või võlausaldaja. Sama paragrahvi lg 3 järgi kannab võlgnik võlgade

ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise

menetluses jäävad nende endi kanda.

Maakohus määras usaldusisiku tasuks taotletud 1560 eurot, millest 1000 eurot kanti

usaldusisikule võlgniku poolt FIMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks

deposiidina ette tasutud vahenditest. Usaldusisiku tasu 560 eurot jäi võlgniku kanda ja

võlausaldajate menetlusulud jäid nende endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Rävala Laenud OÜ nõue on tagatud võlgniku ema korteriga. Võlgniku ema on väljendanud

valmisolekut korter müüa, et tasuda tagatud kohustus 100% ulatuses. Seega on olemas reaalne

võimalus nimetatud nõude täielikuks tasumiseks. Maatüki tegelik pindala on 1902,5 m² ning

katastritunnus on olemas. Võlgnik on pöördunud valla poole ning talle on selgitatud, et

tehingu vormistamise küsimused vajavad täpsustamist notari juures. Tegemist on tehnilise

asjaoluga, mis ei muuda vara realiseerimatuks.

Võlgniku töötasu sõltub töötundide arvust ning ei ole püsiv. Keskmine sissetulek on ligikaudu

1300–1400 eurot kuus, see varieerub sõltuvalt töökoormusest, haiguslehtedest ja puhkusest.

Augustis ja septembris oli võlgnik haiguslehel ning oktoobris puhkusel seoses operatsiooniga.

Lisaks saab võlgnik ajutiselt tasemeõppe toetust 345 eurot kuus ja töövõimetoetust 371 eurot

kuus (ajutine). Tegemist ei ole püsivate sissetulekutega ning nendele ei saa rajada pikaajalist

maksevõime hinnangut.

Võlgnik väljendas kohtuistungil selgesõnaliselt valmisolekut suunata kogu oma vaba raha

kohustuste täitmiseks vastavalt ümberkujundamiskavale. Võlgniku eesmärk on täita oma

kohustused maksimaalses võimalikus ulatuses. Võlgnik ei ela üksi – võlgniku abikaasa toetab

ja aitab igapäevaste kulude katmisel. Võlgnik on tasunud igakuiselt elatist lastele, kes ei ela

temaga. Hetkel maksab võlgnik nende ülalpidamiseks 400 eurot kuus. Elatise küsimuses on

kohtumenetlus pooleli, kuid menetlus on peatatud. Lisaks tasub võlgnik eluasemekulud

pooleks ja lapse lasteaiatasu ligikaudu 100 eurot kuus. Võlgniku leibkonnas kasvab raske

puudega laps ning raske atoopilise dermatiidiga laps, millega kaasnevad täiendavad igakuised

kulud (ravimid, hooldusvahendid, tervishoiuga seotud väljaminekud). Tegemist on

vältimatute kuludega, mis vähendavad oluliselt võlgniku tegelikku maksevõimet. Võlgade

ümberkujundamise kava kinnitamine võimaldaks võlgnikul majanduslikku olukorda

stabiliseerida ning jätkata elatise küsimuses pooleli olevat menetlust. Võlgnik on kohtule

teatanud, et otsib aktiivselt täiendavat töökohta sissetuleku suurendamiseks. Võlgnik on

esitanud mitmeid kandideerimisavaldusi, kuid konkurents tööturul on väga tihe.

Kui Rävala Laenud OÜ nõue saab 100% ulatuses tasutud võlgniku ema korteri müügist,

langeb ära peamine takistus kava kinnitamisel. Pärast nimetatud nõude täielikku tasumist on

võimalik müüa maatükk ning saadud vahenditest tasuda kohustus Clementer OÜ ees.

Nimetatud võlausaldaja on olnud võlgade ümberkujundamise kavaga nõus. Sellisel juhul

oleks võimalik koostada ja täita ümberkujundamiskava 60 kuu pikkuse perioodi jooksul, mis

on majanduslikult mõistlik ning vastab võlausaldajate ja võlgniku huvidele.

Võlgniku hinnangul suudab ta 60 kuu jooksul täies mahus täita kõik oma kohustused vastavalt

võlgade ümberkujundamise kavale. Võlgnik ei soovi võtta oma lastelt nende kodu. Võlgnik

on valmis tegema kõik endast oleneva, et tagada laste kodu säilimine ning samal ajal täita

kõik võlausaldajate ees olevad kohustused.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Võlausaldajad PLACET GROUP OÜ, Holm Bank AS, Modena Estonia OÜ, Rävala

Laenud OÜ, Aktiva Finance Group OÜ vaidlesid määruskaebusele vastu ja leidsid, et

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. PLACET GROUP OÜ leidis ka, et määruskaebus ei

vasta seaduses sätestatud nõuetele ning määruskaebuse esitamisel ei ole tasutud riigilõivu

ettenähtud ulatuses. PLACET GROUP OÜ esitas koos vastusega määruskaebusele ka

võlgniku maksejõuetusavalduse, milles taotleb võlgniku pankroti väljakuulutamist. PLACET

GROUP OÜ palub lahendada nimetatud avalduse eraldi menetluses või alternatiivselt, juhul

kui ringkonnakohus leiab, et menetluse lõpetamine ei ole põhjendatud olukorras, kus esitatud

on võlausaldaja maksejõuetusavaldus võlgniku vastu, muuta maakohtu määrust osas, millega

võlgade ümberkujundamise menetlus lõpetati ning saata asi maakohtule

maksejõuetusavalduse menetlemiseks samas tsiviilasjas.

9. Usaldusisik oli seisukohal, et määruskaebus tuleks rahuldada ja saata asi maakohtule uueks

arutamiseks. Võlgnik on väljendanud selget motivatsiooni kava täitmiseks ja on asunud

astuma samme võlakoormuse vähendamiseks vara realiseerimise võimaluste leidmise kaudu.

Need asjaolud võivad mõjutada võlgade ümberkujundamise kava täitmise realistlikkuse

hinnangut, mistõttu on põhjendatud nende täiendav hindamine. Ei ole välistatud, et võlgniku

majanduslik olukord võib vara realiseerimise tulemusena muutuda selliselt, et võlgade

ümberkujundamise kava täitmine osutub realistlikuks. Võlgnikule tuleks anda võimalus

võlgade ümberkujundamise menetluse jätkamiseks. Usaldusisik ei saa kinnitada, et kava

kindlasti õnnestub, kuid sellele tuleks anda realistlik võimalus.

Võlgade ümberkujundamise menetluse jätkamine võib võimaldada võlausaldajate nõuete

rahuldamist suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse korral. Võlgniku vara võõrandamisest

suurt osa nõudeid rahuldatud ei saa ja võlgniku sissetuleku suurust ja ülalpeetavate arvu

arvestades ei ole tal kohustust ka võlgadest vabastamise menetluses ilmselt midagi

sissetulekust välja anda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

täiendada tuleb maakohtu põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 koosmõjus). Võlgniku

määruskaebus jääb rahuldamata.

Ringkonnakohus edastab PLACET GROUP OÜ maksejõuetusavalduse menetlemiseks

maakohtule.

11. Ringkonnakohus selgitab vastuseks PLACET GROUP OÜ-le, et võlgniku

määruskaebuses ei ole selle läbivaatamist takistavaid puuduseid ning võlgnik on tasunud

riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses. Vaidlustatud määrus on maksejõuetusmenetlust

lõpetav määrus, seega pidi võlgnik määruskaebuse esitamisel tasuma riigilõivu sama palju,

kui maksejõuetusavalduse esitamisel (riigilõivuseaduse § 59 lg-d 8 ja 15).

12. Maakohus tugines ümberkujundamiskava kinnitamata jättes FIMS § 27 lg 1 p-le 2, mille

kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava kinnitamata, kui ümberkujundamiskava

täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Ringkonnakohus leiab, et

määruskaebuse väited ei võimalda asuda maakohtust erinevale seisukohale selles, et kava

täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Maakohtu põhjendustest

nähtuvalt ei jätkuks vahendeid kava täitmiseks ka määruskaebuses nimetatud 1300–1400-

eurose sissetuleku juures. Võlgnik viitab abikaasa toele, kuid nimetab ka määruskaebuses

mitmeid kulusid, mis on siiski võlgniku enda kanda. Võlgnik selgitab määruskaebuses, et ta

tasub igakuiselt elatist temast lahus elavatele lastele kokku 400 eurot kuus, lisaks tasub

eluasemekulud abikaasaga pooleks ja lapse lasteaiatasu ligikaudu 100 eurot. Võlgniku

leibkonnas kasvab raske puudega laps ning raske atoopilise dermatiidiga laps, millega

kaasnevad täiendavad igakuised kulud, võlgnik märgib, et tegemist on vältimatute kuludega,

mis vähendavad oluliselt tema tegelikku maksevõimet. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

sedavõrd pika perioodi (98 kuud) jooksul üle 900-euroste igakuiste maksete tasumine

võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades realistlik ega majanduslikult jätkusuutlik.

13. Maakohus on määruse p-s 12.3 põhjendanud, miks võlausaldajate maatüki võõrandamisest

saadav osa suure tõenäosusega väheneb, mis omakorda tähendab, et kavamaksed pigem

suurenevad. Ringkonnakohus nõustub selle maakohtu seisukohaga.

Rävala Laenud OÜ nõude tagamiseks on seatud hüpoteek võlgniku emale kuuluvale

korteriomandile. Võlgnik tugineb määruskaebuses uue asjaoluna sellele, et võlgniku ema on

avaldanud valmisolekut temale kuuluva korteri võõrandamiseks. Isegi kui Rävala Laenud OÜ

nõue ei oleks kavaga hõlmatud, ei muudaks see võlgniku igakuiseid makseid ringkonnakohtu

hinnangul sellises ulatuses, et võlgnik oleks võimeline kava täitma.

14. FIMS § 27 lg 2 kohaselt võib kohus määrata usaldusisikule kas enne

ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamist või ümberkujundamiskava kinnitamata

jätmisel täiendava tähtaja ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava

esitamiseks võlausaldajate esitatud seisukohtade alusel või muul mõjuval põhjusel, muu

hulgas, kui see võib olla vajalik kokkuleppe saavutamiseks võlausaldajatega. Muudetud

ümberkujundamiskava saadetakse esmalt puudutatud võlausaldajatele seisukoha võtmiseks

FIMS §-s 24 sätestatud korras. FIMS § 27 lg 3 kohaselt sama paragrahvi lõike 1 punktis 2

sätestatud juhul ja kui usaldusisik ümberkujundamiskava ei muuda, lõpetab kohus võlgade

ümberkujundamise menetluse.

Asja materjalidest nähtub, et maakohus määras 31. oktoobri 2025. a määrusega FIMS § 27 lg

2 alusel usaldusisikule tähtaja võlgniku ümberkujundamiskava muutmiseks või uue

ümberkujundamiskava esitamiseks ning kohustas usaldusisikut esitama kohtule koos kavaga

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete osas, mille osas ei ole jõustunud kohtulahendit,

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendavad dokumendid ning usaldusisiku

seisukoht nõuete põhjendatud ulatuse ja rahuldamise määra kohta. Maakohus selgitas ka, et

kohtu hinnangul ei ole ümberkujundamiskava täitmine võlgniku vara ja sissetulekuid

arvestades tõenäoline ning kava täitmise tähtaeg 98 kuud on üleliia pikk. Lisaks juhtis

maakohus usaldusisiku tähelepanu asjaolule, et Rävala Laenud OÜ nõue on pandiga tagatud

ja seda võib FIMS 26 lg 6 kohaselt ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega

nõustub. Usaldusisik esitas 29. detsembril 2025 muudetud võlgade ümberkujundamise kava

(dtl 186 jj).

Ringkonnakohus märgib, et kava on võrreldes esialgse kavaga muudetud minimaalselt. Kava

kohaselt tasutakse kõigi võlausaldajate põhinõuded 93,94% ulatuses ning kõrvalnõudeid ei

rahuldata. Kava koostamisel ei ole arvestatud sellega, et pandipidajast võlausaldaja Rävala

Laenud OÜ ei ole andnud nõusolekut oma nõude ümberkujundamiseks. Erinevalt esialgsest

kavast on muudetud kavas eristatud võlausaldajaid sõltuvalt sellest, kas nad on krediidi

andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte. Nende võlausaldajate

nõuded, kes ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, saavad kava kohaselt

täidetud esimese 65 kuu jooksul, teiste võlausaldajate nõuded täidetakse 98 kuu jooksul.

Vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud võlausaldajate (v.a Heimondo Estonia OÜ)

põhinõudeid ei ole vähendatud. Kõigi teiste võlausaldajate nõuete suurused on samad, mis

esialgses kavas. Samas ei ole võlausaldajaid rühmadesse jagatud, mistõttu on ühtesid

võlausaldajaid eelistatud teistele, mis on oluline rikkumine kava koostamisel (§ 26 lg 3 p 2).

15. FIMS § 20 lg 3 järgi hindab usaldusisik ümberkujundamiskava koostamisel

ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning annab hinnangu nõude kohta,

mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa

hinnata. FIMS § 53 lg 3 p-st 3 tulenevalt peab usaldusisik sellisest nõudest ka kohut

teavitama.

Kavaga hõlmatud võlausaldajate nõuded (v.a kohtutäituri tasunõue) tulenevad eelduslikult

tarbijakrediidilepingutest. Ringkonnakohus tuvastas, arvestades võlgniku vara- ja

võlanimekirjas (tsiviilasi nr 2-24-18453, dtl 77) märgitud ja Kohtute Infosüsteemi kaudu

kättesaadavaid andmeid, et üksnes Modena Estonia OÜ nõude 4811 eurot 87 senti, Placet

Group OÜ nõude 6946 eurot 5 senti ja Aktiva Finance Group OÜ nõude 1833 eurot 33 senti

osas on jõustunud kohtulahendid (1. juuli 2024. a määrus (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-24-

120776; 12. novembri 2024. a määrus (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-24-137361 ja 9. detsembri

2024. a määrus (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-24-140887. Kõigi ülejäänud nõuete puhul pidi

usaldusisik kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkunud võlausaldajate nõuete põhjendatud ulatust.

Usaldusisiku kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et usaldusisik on hinnanud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (dtl 92 jj). Usaldusisik ei ole aga esitanud

kohtule vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendavaid dokumente, mistõttu

kohtul ei ole võimalik usaldusisiku antud hinnangut kontrollida.

Usaldusisiku esitatust ei nähtu, et usaldusisik oleks hinnanud nende võlausaldajate nõuete

põhjendatust, kelle ta luges vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunuks.

VÕS § 4034 lg 7 esimese ja teise lause alusel loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab

krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega puudub vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud võlausaldajal alus lugeda makstuks ja/või nõuda mh lepingutasu ja

haldustasu, samuti intressi rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud määras. Tarbija tehtud maksed,

mis on arvestatud lubatust suurema intressi või muude tasude katteks, tuleb arvestada

põhivõla katteks. Usaldusisiku esitatust ei nähtu, et seda oleks tehtud.

Võlausaldajate nõuete suurusi ei ole FIMS §-s 25 sätestatud korras kindlaks määratud.

Eeltoodut arvestades ei ole teada kõigi võlausaldajate õiguspäraste (põhi)nõuete suurus. Seda

teadmata ei ole võimalik hinnata, kas ja millises ulatuses peaks võlausaldajate nõudeid

vähendama või milline peaks olema ümberkujundamiskava täitmise optimaalne tähtaeg.

16. FIMS § 26 lg 6 esimese lause järgi võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada üksnes

juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub, seda ka siis, kui pantija on kolmas isik. Rävala

Laenud OÜ nõue on pandiga tagatud, seega oleks tema nõude ümberkujundamine ilma tema

nõusolekuta keelatud. Nõuete ümberkujundamise võimalused on FIMS § 21 lg 1 järgi täitmise

tähtaja pikendamine, osadena täitmine või kohustuse vähendamine. Kava kohaselt tasub

võlgnik Rävala Laenud OÜ põhinõudest sarnaselt kõigi teiste võlausaldajate põhinõuetega

93,94% ja kõrvalnõudeid ei rahuldata. Rävala Laenud OÜ ei nõustunud oma nõude

vähendamisega, seega ei ole see lubatud.

Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kava ei vasta seaduse nõuetele, kava muutmisel on

jäänud maakohtu poolt viidatud minetused kõrvaldamata, mistõttu on kava kinnitamata

jätmine ja võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamine põhjendatud ka FIMS § 27 lg 3

alusel.

17. Ringkonnakohus jätab FIMS § 8 lg 3 alusel võlgniku kulud tema enda kanda ja

võlausaldajate kulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)