2-25-22977/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 8. juuni 2026

Tsiviilasja number

2-25-22977

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi C.B vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479; asukoht XXX, 10149, XXX, Eesti)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post XXX)

Kostja: C.B (isikukood XXX; elukoht XXX-i; e-post

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Aktiva Finance Group OÜ hagist loobumine.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-22977.

3. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.

4. Jätta C.B taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja Aktiva Finance Group

OÜ-lt väljamõistmiseks rahuldamata.

5. Tagastada Aktiva Finance Group OÜ-le Julianus Inkasso OÜ poolt 31. detsembril

2025 selgitusega „Riigilõiv tsiviilasjas (C.B)“ tasutud riigilõivust pool ehk 297 eurot 50

senti. Riigilõiv tagastada Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr

EE147700771000526428, makse selgitusse märkida tsiviilasja nr 2-25-22977.

6. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 31. detsembril 2025 Tartu Maakohtule hagi C.B

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu Placet Group OÜ (esialgne

võlausaldaja) ja kostja vahel 7. veebruaril 2019 sõlmitud krediidikonto lepingust nr

KK3376189 ning 8. veebruaril 2019 sõlmitud krediidikonto lepingu nr KK3376189 muutmise

kokkuleppest. Esialgne võlausaldaja loovutas 28. aprillil 2020 kostja vastase nõude hagejale.

Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 5000 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga

s.o 28. aprill 2020. a oli kostjal tagastamata krediit summas 4981 eurot 53 senti. Kostja on

hagejale peale lepingu ülesütlemist teostanud makseid perioodil 20. juulist 2020 kuni 11.

novembrini 2025 kokku summas 1830 eurot, seega on hageja põhinõude jääk 3151 eurot 53

senti. Hageja nõuab intressi 596 eurot 15 senti, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivist 172 eurot 69 senti, võla sissenõudmiskulusid 50 eurot ning viivist alates

hagiavalduse esitamist kuni põhinõude täitmiseni.

2. Kostja esitas 25. veebruaril 2026 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja ei võta hagi

õigeks ning vaidleb hagile terves ulatuses vastu.

3. Kohus andis hagejale 29. aprilli 2026. a kirjaga tähtaja kostja vastuse osas seisukoha

esitamiseks ning nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks, vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise osas tõendite esitamiseks ja lepingu ülesütlemisega seotud faktiliste

asjaolude väljatoomiseks.

4. Hageja esitas 28. mail 2026 avalduse hagist loobumiseks ning taotluse riigilõivu

tagastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hageja hagist loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

Hageja esitas 28. mail 2026 kohtule avalduse, mille kohaselt loobub hagist TsMS § 429

mõttes.

Kostja 2. juuni 2026. a vastuse kohaselt kuigi TsMS § 429 lg 3 annab hagejale õiguse hagist

loobuda, ei taga see kostja hinanngul õigusselgust ning võib anda põhjendamatu võimaluse

sama hagiga uuesti kohtusse pöörduda.

7. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS §

432).

Kohus selgitab, et TsMS § 432 teist lauset tuleb mõista eelkõige selliselt, et hagist loobumise

vastuvõtmisel või kompromissi kinnitamisel on menetluse lõpetamise määrusel TsMS § 457

lg-s 1 sätestatud õiguslikud tagajärjed, seega muutub määrus menetlusosalistele

kohustuslikuks, nagu oleks nõue lahendatud kohtu poolt sisuliselt (otsusega). Seega on ekslik

kostja seisukoht, et hagist loobumisel puudub õigusselgus ning hagejal on võimalik pöörduda

uuesti sama nõudega kostja vastu kohtu poole.

Kohtu hinnangul tuleb hagist loobumine vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus

8. TsMS § 173 lg 1 ja 177 lg 1 p 1 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse ja rahalise

suuruse menetlust lõpetavas määruses.

9. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu,

et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.

10. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks Advokaadibüroo

Lindeberg OÜ poolt osutatud õigusteenuse kulud summas 679 eurot 11 senti (käibemaksuga).

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja.

Kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta,

hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (RKTKm 06.05.2015. a, nr 3-2-1-4-

15, p 14).

Kohus saab TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt

välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud üksnes juhul, kui esindamine on

toimunud kohtumenetluses (RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14, p 13).

Kostjat ei ole TsMS § 218 lg 1 tähenduses lepinguline esindaja menetluses esindanud. Kohut

ei ole lepingulisest esindajast teavitatud, vastuse hagiavaldusele ja menetluskulude nimekirja

on kohtule esitanud kostja isiklikult, mitte esindaja kaudu. Kohtule on kostja dokumendid

esitanud oma nime alt ja enda allkirjaga. Lepingulise esindaja kulud on kohtumenetluses

hüvitatavad üksnes siis, kui toimiku materjalidest nähtub ka lepingulise esindaja kasutamine.

Ka kulusid hüvitama kohustatud poolele peavad vastaspoole menetluskulud olema

ettenähtavad, s.t vastaspoole esindaja olemasolu peab olema teada. Praegu lepingulise

esindaja kasutamine kohtumenetluses ei nähtu. Ka ei nähtu kostja poolt esitatud

advokaadibüroo arvetelt mingit seost just tsiviilasjaga nr 2-25-22977.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal kindlaksmääratavaid ja hagejalt välja mõistetavaid

menetluskulusid ning kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejalt

väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.

11. Hageja esitas 28. mail 2026 taotluse tasutud riigilõivust poole tagastamiseks.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt

hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Käesoleva tsiviilasja hagihind on 5230

eurot 98 senti ning RLS lisa 1 järgi tuleb hagilt hinnaga 5001 eurot kuni 6000 eurot tasuda

riigilõivu 595 eurot.

Hageja tasus 31. detsembril 2025 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 595 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja

loobub hagist. Hageja on kohtule 28. mail 2026 esitanud avalduse hagist loobumiseks. TsMS

§ 150 lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv

tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 297

eurot 50 senti. Hageja taotluse kohaselt tuleb riigilõiv tagastada Julianus Inkasso OÜ

arveldusarvele nr EE147700771000526428, makse selgitusse märkida tsiviilasja nr 2-25-

22977.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik