2-25-21447/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2026, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-21447

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi T.N vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

3930,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, aadress XXX,

10617, XXX,)

Hageja esindaja Marie Tsine (e-post XXX)

Kostja T.N (isikukood XXX; aadress XXX, XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad

menetluskulud puuduvad.

3. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 10. detsembril 2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks

välja põhivõlgnevuse 2999,57 eurot, intressid 391,53 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise

539,22 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud e-posti teel TsMS §

3141 lg 3 p 1 alusel. Kostja tähtaegselt kohtule oma vastust esitanud ei ole.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 3930,32 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS §

405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS §

444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 16.05.2022 Multitude Bank p.l.c-ga (endine Ferratum Bank

plc) laenulepingu (dtl 14-28). Krediidilepingu eritingimuste punkti B kohaselt võimaldati kostjale

krediidilimiiti kuni 3000 eurot, intressiga 41,7925 % aastas. Leping sõlmiti tähtajatult.

Tagasimakseid pidi kostja tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja on krediidilepingu raames

teostanud tagasimakseid kokku summas 8449,95 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 4875,43

eurot, kulude katteks 192,76 eurot ja intressi katteks 3381,76 eurot (dtl 5). Kostja ei täitnud oma

kohustusti korrektselt ning krediidiandja esitas kostjale 21.06.2025 hoiatuse lepingu ülesütlemise

kohta ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja täiendava tähtaja jooksul

võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingu üles öelnud 6.07.2025 (dtl

63). Multitude Bank p.l.c loovutas nõude hagejale (dtl 66-67).

7. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda esitatud andmetest, riiklikest

registritest tehtud päringutele ning kostjalt küsiti ka pangakonto väljavõtet. Kohtule ei ole esitatud

korrektset pangakontoväljavõtet vaid hageja enda poolt 15.08.2025 koostatud pdf formaadis

dokument, mis ei vasta kontoväljavõtte nõuetele (sh ei ole võimalik nimetatud dokumendist välja

lugeda, kes on teinud makseid kostjale ja kellele on kostja teinud väljamakseid). Kohus ei saa

nimetatud dokumendi alusel veenduda, et kostja kontoväljavõtet oleks ka tegelikkuses küsitud ja

analüüsitud enne laenulepingu sõlmimist. Kohtule jääb kahtlus, et nimetatud dokument on loodud

ainult kohtumenetluse jaoks. Eelnevast hoolimata on kohus nimetatud tõendit analüüsinud ning

leidnud, et kostja keskmiseks sissetulekuks (dokumendis kande selgitusse märgitud kuu, aasta ja

„makse“ – kohus eeldab, et tegu on töötasumaksega, kuigi ei ole näha, kellelt laekumine toimus) oli

2(3)

707 eurot kuus. Ühtlasi nähtub dokumendist, et kostja tasub mitmete täiteasjade puhul võlga ja

viivist, mis moodustavad tema sissetulekust suure osa. Arvestades ka käesoleva laenu tagasimakset

(keskmiselt 160 eurot kuus) ei olnud kostja krediidivõimeline. Ka Kohtute Infosüsteemist nähtub, et

kostja vastu on esitatud arvukalt võlgnevuse nõudeid. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et

krediidiandja ei ole laenulepingu sõlmimisel piisava hoolsusega analüüsinud kostja sissetulekuid

ning olemasolevaid kohustusi.

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 41,7925%

aastas (vt dtl 15). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on

kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda.

Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

10. Hageja ei ole kohtule esitanud nõuete kohast nõude ümberarvestust juhuks, kui kohus leiab, et

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja poolt esitatud andmete

alusel on aga kostjale võimaldatud krediiti kokku summas 7875 eurot. Hagiavalduse kohaselt on

kostja teinud tagasimakseid kokku summas 8449,95 eurot, millest põhinõude katteks arvestati

4875,43 eurot, kulude katteks 192,76 eurot ja intressi katteks 3381,76 eurot. Kuna hageja ei saa

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu küsida kostjalt intressi ega muid tasusid tuleb

lugeda kõik kostja poolt tehtud maksed põhiosa katteks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise

ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse

tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Lepingu ülesütlemise ajaks oli tagastatud kogu

põhivõlgnevus. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda.

11. Kokkuvõtteks ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda

kostjalt intressi ega ka viivist.

12. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

13. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

14. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja

lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

15. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

16. Kuna kostja sisuliselt menetluses ei osalenud ei ole kostjal ka kulusid mida hagejalt välja

mõista, seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

17. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

3(3)