3-26-1534/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-1534

Määruse kuupäev

5. juuni 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

M.X-i (M.X) kaebus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus asjas nr 3-26-1534.

2. Jätta kaebaja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Halduskohtusse saabus 22. mail 2026 M.X-i kaebus Tartu Vangla vastu (dateeritud

19. mail 2026). Kaebaja soovib Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, Tartu

Vangla kohustamist ning Tartu Vanglalt hüvitise väljamõistmist. Kaebaja märgib, et alates

2009. aastast paneb vangla personal toime vältavat kuritegu. Kaebaja viitab erinevatele Tartu

Vangla ametnike tegevustele ning dokumentidele aastatest 2011, 2019, 2020, 2025 ja 2026.

Kaebaja käsitleb kaebuses viidatud tegevusi ning dokumente ametnike diskrimineeriva

tegevusena. Kaebuses sisalduvad taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks, riigi õigusabi

saamiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks. Kaebuse juurde on esitatud 26 lisadokumenti.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3. HKMS § 121 lõike 2 punkti 22 järgi võib kohus tagastada kaebuse, kui kaebaja on

kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne.

4. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lõike 4 alusel esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel

kaebaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja soovib esitada tuvastamis-, kohustamis-

ja hüvitamiskaebuse. Samas ei selgu täpselt, millised kaebuses viidatud sündmused on

tuvastamiskaebuse aluseks, millised kohustamiskaebuse aluseks ning millised

hüvitamiskaebuse aluseks. Kaebuses on esitatud abstraktsed ja ebaselged viited mitmetele

vanglaga seotud erinevat laadi sündmustele. Kaebaja ei ole seejuures enamikel juhtudel

konkreetsetele sündmuste toimumisaegadele osutanud. Pole üheselt arusaadav, kas kaebaja

poolt välja toodud loetelu vanglale etteheidetavatest tegevustest on esitatud teatud osas

näidetena või tervikuna kaebuse alusena. Esitatud kaebus on selles toodud asjaolude tõttu

mahukas, kuid jääb suures osas faktilise põhjenduse äärmise puudulikkuse ja katkendlikkuse

tõttu ebaselgeks. Üldjoontes ilmestab kaebust see, et selles on esitatud vangla erinevate

tegevuste kohta minimaalsed, pealiskaudsed ja kohati seosetud kirjeldused ning tehtud viited

kaebaja poolt vanglale esitatud avaldustele ja vangla vastustele. Selline asjaolude kirjeldamine

eeldab, et kohus peaks hakkama viidatud arvukate dokumentide põhjal ise täpsemalt välja

selgitama, milliste konkreetsete sündmustega seoses on kaebaja soovinud kohtusse pöörduda.

Kaebuse sisustamine kohtueelse menetluse dokumentide põhjal ei ole kohtu ülesanne ja see

kulutaks ebamõistlikult juba niigi ülekoormatud kohtu ressursse.

5. Kohtute infosüsteemist nähtub, et M.X on Tartu Halduskohtule 2025. aastal esitanud 25

kaebust ja 2024. aastal 29 kaebust, millest paljud on esitatud sarnasel ebakohasel viisil.

Kaebustes sisalduvad pealiskaudsed viited mitmekümnetele erinevat laadi juhtumitele, kuid

asjaolusid täpsemalt ei ole selgitatud. Kaebuste juurde on esitatud suurel hulgal lisasid, millest

lähtuvalt tuleks kohtul paljuski ise kaebaja asemel kaebust sisustama asuda. Sellisteks

kaebusteks on näiteks haldusasjas nr 3-23-582 esitatud kaebus 128 lisaga, haldusasjas

nr 3-23-583 esitatud kaebus 142 lisaga, haldusasjas nr 3-23-591 esitatud kaebus 96 lisaga,

haldusasjas nr 3-23-721 esitatud kaebus 72 lisaga ja haldusasjas nr 3-23-880 esitatud kaebus

100 lisaga. Seejuures ei ole kaebaja nendes haldusasjades hoolimata kohtupoolsest tähelepanu

juhtimisest kaebust nõuetekohaselt ümber vormistanud ning kohus on pidanud kaebused

puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tagastama.

6. Kohtu arvates viitab kaebaja eelviidatud käitumine sellele, et tema eesmärk ei ole suunatud

esmajoones oma subjektiivsete õiguste kaitsele. Kohtu hinnangul on eelkirjeldatud kaebuste ja

ka käesolevas asjas kaebuse esitamise viisist tuvastatav selge pahatahtlik käitumismuster,

mida iseloomustab mitte oma õiguste kaitsmise eesmärk, vaid esmajoones soov koormata

kohtuid mahukate ja abstraktsete kaebustega, mis ei vasta nõuetele. Ühtlasi sisaldab praegune

kaebus ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, ehkki kohus on kaebajale erinevates

kohtuasjades varem korduvalt selgitanud, et taoliste väljendite kasutamine

menetlusdokumentides ei ole aktsepteeritav. Kaebajat ei ole distsiplineerinud ka trahvi

määramine ja korduv trahvihoiatuste tegemine (vt nt Tartu Halduskohtu 11. ja 20. jaanuari

2023. a määrused asjas nr 3-23-15). Kuigi kohus on aastate jooksul kaebajale palju kordi

selgitanud, millistele nõuetele peab kohtule esitatav kaebus vastama, eirab kaebaja

järjekindlalt kohtu selgitusi. Selline tegutsemisviis on käsitatav kaebeõiguse olulisel määral

kuritarvitamisena.

7. Ehkki kaebajale oli kohtu varasemate selgituste põhjal teada, millistele nõuetele peab

kaebus vastama, on ta sellest hoolimata jälle kohtule esitanud kaebuse, mida isegi ei ole

püütud nõuetekohaselt koostada, vaid on jätkatud varasemat mustrit. Kaebaja teadlik tegevus

nõuetele mittevastava kaebuse järjekordsel esitamisel ja asjaolude pealiskaudsel kirjeldamisel

viitab sellele, et tegelikult ei pea kaebaja oluliseks, et tema kaebus oleks sisuliselt menetletav,

vaid ta soovib lihtsalt end välja elada ning näidata oma üleolekut vangla ja kohtu suhtes.

Olukorras, kus kaebaja ise ei pea oma õiguste kaitset oluliseks, ei saa rääkida tema õiguste

intensiivsest riivamisest.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus M.X-i kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 22 alusel.

9. Kohus märgib siinkohal, et M.X-i kaebuse tagastamine ei tähenda kindlasti tema

halduskohtusse pöördumise õiguse kui niisuguse eitamist. M.X-il on analoogselt teiste

isikutega õigus pöörduda oma subjektiivsete avalike õiguste kaitseks halduskohtusse. Selleks

peab ta järgima kohtumenetluse norme ning pöörduma kohtu poole nõuetekohase kaebusega

seaduses sätestatud korras. Kui kaebaja esitab halduskohtule kaebuse oma subjektiivsete

õiguste kaitseks, mitte kohtu koormamise või potentsiaalse vastaspoole solvamise eesmärgil,

jaatab kohus ka M.X-i kaebeõigust.

10. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi tunnistajate

ülekuulamiseks ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab need

taotlused läbi vaatamata.

11. M.X taotleb kaebuses riigi õigusabi. Kohtu hinnangul tuleb kaebaja riigi õigusabi taotlust

mõista nii, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5).

RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma

õigusi kaitsma. Kohus leiab, et M.X on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on M.X-il ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus

ning ta on varasemalt korduvalt esitanud kohtutele kaebuseid, määruskaebuseid ja

apellatsioonkaebuseid. Eeltoodu tõttu on kohus veendunud, et kaebaja on võimeline ise

kaitsma oma õigusi vaidluses Tartu Vanglaga. Eelnevat arvestades jätab kohus M.X-i riigi

õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)