2-25-12906/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.06.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-12906

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi A. V. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3915,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046;

asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova (e-

post: XXX);

Kostja: A. V. (isikukood: XXX; aadress XXX; e-post:

XXX)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata kostjal menetluskulude

puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

2-25-12906

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUDED JA ASJAOLUD

1. Hageja palus mõista kostjalt lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse summas 2980,76

eurot, intressi summas 386,52 eurot, sissenõudmiskulu summas 35 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise summas 211,11 eurot ning edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt summas

2980,76 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.08.2025 kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja XXX AS 17.01.2023 krediidilepingu nr XXX,

mille järgi sai kostja kasutusse krediidiliini summas 4000 eurot intressiga 37,8% ja krediidi

kulukuse määraga 45,09% ja kogukulu 5273,39 eurot.

23.02.2024 sõlmisid pooled lepingu muudatuse. Limiit jäi samaks 4000 eurot, muutus intress

42%, krediidi kulukuse määr 51,11% ja kogukulu 5462,00 eurole.

3. Krediidi taotlemiseks esitas kostja elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel. Taotluse

esitamisel, teatas kostja, et tema on erasektori töötaja ning kostjal on regulaarne sissetulek.

Krediiditaotluse märkis kostja oma sissetulekuks 1250 eurot. Krediidiandja kontrollis ka

kostja EMTA andmeid, mille kohaselt oli kostja sissetulek 1515,66 eurot. Krediidiotsuse

tegemisel on arvesse võetud ka infot kostja finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta:

finantskohustused märkis kostja 168 eurot ja majapidamiskulud 375 eurot, krediidiandja

kohaldas kohustuseks kokku 543 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee

andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring ja kehtivad maksehäired kostjal

puudusid.

Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika

tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Arvestades kostja

sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta.

4. Perioodil 17.01.2023 kuni 17.12.2024 kandis krediidiandja kostja pangakontole kokku

3730 eurot.

5. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

maksega 17.12.204 seisuga:

-

01.09.2024 arve nr C2023511;

-

01.10.2024 arve nr C2069641;

-

01.11.2024 arve nr C2115959;

-

01.12.2024 arve nr C2162499.

6. Krediidiandja saatis 02.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale

täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 16.12.2024. Kostja ei tasunud

võlgnevust. Krediidiandja saatis 16.12.2024 kostjale lepingu lõpetamise teate kostja poolt

antud e-posti aadressile, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 17.12.2024.

7. 02.01.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale ja hageja on püüdnud kostjaga

kohtuväliselt võlgnevuse osas lahendust leida, kuid edutult.

8. Võlgnevuse suurus on 2980,76 eurot. Laenulepingu kohaselt sai kostja krediidiandjalt 3730

eurot. Kostja tegi tagasimakseid kokku 2292,13 eurot, millest arvestas krediidiandja põhiosa

2-25-12906

katteks 749,24 eurot, intresside katteks 1423,19 eurot, kiire väljavõtu tasu katteks 74,70 eurot

ja meeldetuletustasude katteks 45 eurot. Seega põhivõlgnevus on 2980,76 eurot (3730 –

749,24).

9. Tasumata intress summas 386,52 eurot on kujunenud 42% aastase intressimäära alusel

tasumata krediidijäägilt summas 2980,76 eurot ajavahemikul 27.08.2024 kuni 17.12.2024, s.o

laenu tagasimakse tähtpäevale järgnenud päevast kuni lepingu ülesütlemiseni.

10. Kostja võlgneb viivist summas 211,11 eurot, mis on arvestatud laenulepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 18.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.08.2025 VÕS

§ 113 lg 1 sätestatud määras.

11. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 09.08.2025

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

12. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta kostjaga ühendust

kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele

aadressile, kui ka e-posti aadressile. Kostjale on edastatud järgnevad kirjad, millega eoses on

kantud kulusid: 02.01.2025 nõudekiri (25 eurot), 17.01.2025 kiri (5 eurot), 24.04.2025 kiri (5

eurot), kokku 35 eurot.

13. Hageja esitas alternatiivse nõude (ümberarvestuse), kui kohus leiab, et hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja sai laenu kokku 3730 eurot, tagastas kokku 2292,13 eurot ja ümberarvestuse kohaselt

tuleb see lugeda põhiosa katteks. Selliselt põhiosa arvutus on 1437,87 eurot (3730 - 2292,13).

Seadusejärgne intress tuleb arvestada alates viimase laenu väljamakse päevast 09.03.2024

kogu kasutusse antud summalt 3730 eurot kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o kuni 17.12.2024.

Tasumata intress on 125,91 eurot.

Viivis alates 18.12.2024 kuni 09.09.2025 on kogunenud tagastamata põhiosalt 1437,87 eurolt

kokku 114,63 eurot.

Ümberarvestuse puhul on kostjal kohustus hüvitada sissenõudekulu 35 eurot.

KOSTJA SEISUKOHT

14. Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud 15.01.2026 TsMS §

326 alusel, kuid kostja tähtaegselt oma vastust ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Käesoleva asja hind on 3915,94 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg

1 alusel.

TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

16. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta

rahuldamata.

2-25-12906

Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab

kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

17. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

18. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline

isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma

majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et laenuandja, kes on tegutsenud oma

majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus

seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.

Seega vastab 17.01.2023 sõlmitud krediidileping nr XXX tarbijakrediidilepingu tunnustele

VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad

tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale

pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja

9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja

408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

19. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

20. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel

ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra

avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.

Krediidi kulukuse esialgseks määraks kujunes 45,09% aastas, seejärel 51,11%. Eesti Panga

andmetel oli hageja nõude aluseks oleva laenulepingu sõlmimise ajal eraisikutele antud

tarbimislaenude keskmine krediidi kulukuse määr 15,31% aastas ning selle kolmekordne määr

45,93% aastas. Lepingu muutmise ajal oli keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% aastas

ning selle kolmekordne määr 52,08% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud

alusel tühine.

21. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hageja on hagiavalduses selgitanud, milliste andmete alusel kostjale krediidi andmine

otsustati. Laenuandja lähtus laenutaotluse rahuldamisel kostja poolt taotluses esitatud

andmetest ja registritest saadavatest andmetest.

2-25-12906

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata kogu teavet. Enne tarbijale

laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud,

varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2

koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Hageja poolt viidatud krediidiandja tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal

praegusel juhul koguda täiendavat teavet. Hageja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle

kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja

kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja

ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks küsinud kostja

pangakonto väljavõtet. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites

avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav

veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna

krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene

asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline.

Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole

tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese

kuumaksega krediiti. Seega ei ole krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase

hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava

teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg

3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).

22. Kohus on tuvastanud, et krediidiandja on kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

23. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut

ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud

tarbija krediidivõimelisust valesti.

Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud

andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud.

Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

24. 02.09.2025 andis kohus hagejale võimaluse esitada VÕS § 403⁴ lg 7 järgne

ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti ning esitada seisukoht, kas alternatiivse

nõude arvestusel on mõju krediidilepingu ülesütlemisele.

Hageja selgitas ümberarvutuste kontekstis lepingu kohta, et põhivõlg on 1437,87 eurot. Kostja

sai krediiti 3730 eurot ja tasus tagasi lepingu kehtivuse ajal kokku 2292,13 eurot. Hageja ei

2-25-12906

esitanud ümberarvutust maksegraafikuna. Hageja soovis saada seadusjärgse intressina 125,91

eurot perioodil 09.03.2024 kuni 17.12.2024 kogu kasutusse antud summalt 3730 eurot.

Hageja on lisaks palunud välja mõista viivis VÕS 113 lg 1 teises lause sätestatud määras

summas 114,63 eurot alates 18.12.2024 kuni 09.09.2025 ning sissenõudmiskulu VÕS § 115 ja

§ 1132 lg 2 p 3 alusel summas 35 eurot.

Kohus saab hageja käsitlusest aru selliselt, et hageja hinnangul ütles krediidiandja ka juhul,

kui arvestada VÕS § 4034 lg 7 mõttes vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega

kaasnevaid tagajärgi, kehtivalt üles 17.12.2024.

Kohus leiab, et kuna hageja ei ole esitanud ümberarvutatud maksegraafikut koos kostjalt

laekunud maksete kajastamisega, ei ole kohtul võimalik hinnata, millal oleks kostja

ümberarvutatud maksegraafiku kohaselt sattunud vähemalt kolme maksega viivitusse. Samuti

ei ole hageja põhjendanud, et leping oleks kehtivalt üles öeldud ka juhul, kui vastutustundliku

laenamise põhimõtet on rikutud. Kui kostja põhivõlg oli 17.12.2024 seisuga 1437,87 eurot,

s.o tagastamata laenujääk, ei ole ümberarvutusi arvestava maksegraafikuta võimalik

tuvastada, kas ja millises ulatuses oleks see põhivõla jääk muutunud sissenõutavaks.

Kuna hageja ei ole esitanud lepingust tulenevaid nõudeid ümberarvutatud maksegraafiku

kujul, ei ole võimalik rahuldada ka seadusjärgse intressi nõuet. Sellise maksegraafiku

puudumisel ei ole kohtul võimalik kontrollida, milline oleks ümberarvutuste kohaselt

intressinõude suurus ega milline oleks nõude jääk käesoleval ajal. Lisaks näib intressinõue

olevat põhjendamatu, kuna hageja on intressi arvutamisel lähtunud kogu laenusummast,

arvestamata kostja poolt lepingu kehtivuse ajal tehtud makseid.

Kuna kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et leping öeldi 17.12.2024 kehtivalt

üles, leiab kohus, et leping kehtib edasi. Kuivõrd lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole

kogu põhivõlg muutunud sissenõutavaks ning puudub alus nõuda seadusjärgset viivist ja

sissenõudmiskulude hüvitamist.

Kohus lisab, et hagejale on loovutatud krediidiandja ja kostja vahelisest lepingust tulenevad

nõuded, ta ei ole lepingupool ega saa seetõttu kujundusõigusi kasutada. Hageja ei ole nõude

loovutamist täpsemalt tõendanud ega ka väitnud, et tal peaks olema mingil põhjusel õigus

kasutada krediidiandja asemel kujundusõigusi. Kujundusõigusi ei saa eraldada nende aluseks

olevast võlasuhtest, need ei ole eraldi loovutatavad ning neid on võimalik üle anda üksnes

koos lepingulise suhtega tervikuna, st lepingu ülevõtmise teel (VÕS § 179) (RKTKo

10.06.2009, 3-2-1-55-09, p 10).

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

25. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu

ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

26. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

2-25-12906

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik