2-25-15554/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.06.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-15554

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1904,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046;

asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova (e-

post: xxx);

Kostja: X (isikukood XXX; aadress xxx; e-post:

xxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata kostjal menetluskulude

puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

2-25-15554

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUDED JA ASJAOLUD

1. Hageja nõuab kostjalt lepingust #20961273723 tuleneva põhivõlgnevuse 1340,24 euro,

intressi 342,56 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 49,43 euro

ja edasiulatuva viivise tasumist põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 20.09.2025 kuni põhivõlgnevuse 1340,24 euro rahuldamiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS 22.11.2022 lepingu nr #20961273723,

mille järgi sai kostja liini 4000 eurot, intressiga 39,9% aastas, krediidikulukuse määraga

48,63%, kogukuluga 5306,73 eurot ja väljavõtu tasuga 8 eurot.

3. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud

krediiti tagasi maksta.

Krediidivõimelisuse hindamisel analüüsis krediidiandja kostja regulaarset sissetulekut ning

finantskohustusi kostja poolt esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohutused jms).

Krediiditaotluse täitmisel märkis kostja enda sissetulekuks 4000 eurot, millest krediidiotsuse

tegemisel krediidiandja ka lähtus. Krediidiotsuse tegemisel võttis krediidiandja kostja

finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta esitatud infot: finantskohustusteks märkis

kostja 250 eurot ja majapidamiskuludeks 2000 eurot. Kokku kohaldas krediidiandja kostja

väljaminekuteks 2250 eurot. Päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse näitasid, et

kostjal puuduvad kehtivad maksehäired.

Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika

tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline.

4. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

arve tasumisega, tasumata olid jäänud:

-

Arve nr U1717507 01.09.2023 summas 370,77 eurot;

-

Arve nr U1756678 01.10.2023 summas 339,49 eurot;

-

Arve nr U1797512 01.11.2023 summas 519,25 eurot;

-

Arve nr U1839356 01.12.2023 summas 689,25 eurot.

5. Krediidiandja saatis 30.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis

kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 14.12.2023.

Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud

krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks. Krediidiandja saatis kostjale 14.12.2023

lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 15.12.2023.

Krediidiandja edastas lepingu ülesütlemise teate kostja poolt antud e-posti aadressile ning

seda tuleb lugeda kätte saaduks.

6. 31.03.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale ja hageja on püüdnud kostjaga

kohtuväliselt võlgnevuse osas lahendust leida, kuid edutult.

7. Põhivõlgnevuse suurus on 1340,24 eurot.

Laenulepingu alusel sai kostja krediidiandjalt 4000 eurot. Kostja tegi lepingu kehtivuse ajal

tagasimakseid kokku 1558,10 eurot, millest krediidiandja arvestas 556,35 eurot põhiosa,

976,75 eurot intresside ja 25 eurot meeldetuletustasude katteks. Seega jäi pärast nende

maksete arvestamist põhivõlgnevuseks 3443,65 eurot (4000 eurot – 556,35 eurot). Pärast

2-25-15554

lepingu ülesütlemist tegi kostja täiendavaid tagasimakseid, millest hageja arvestas põhiosa

katteks kokku 2103,41 eurot. Seega põhivõlgnevuse suurus on 1340,24 eurot (3443,65 eurot –

2103,41 eurot).

8. Tasumata intressi suurus on 342,56 eurot.

Vastavalt lepingu #20961273723 punktile II intressi arvutatakse igapäevaselt vastavalt

intressimäärale, s.o 39,9% aastas. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk oli lepingu

ülesütlemise seisuga 3443,65 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Perioodil

16.09.2023 (viimasele intressimaksele järgnenud päevast) kuni 15.12.2023 (lepingu

ülesütlemiseni) on kogunenud välja laenatud põhiosa 3443,65 kasutamisest 342,56 eurot

intressi.

9. Kostja võlgneb hagejale viivist 49,43 eurot.

Hageja arvestas viivist alates kostja poolt tehtud viimase tagasimakse järgnevast päevast

15.05.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.09.2025 VÕS § 113 sätestatud määras

tagastamata põhiosa summalt 3443,65 eurot.

10. Hageja nõuab sissenõudmiskulu 35 euro hüvitamist.

Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe

sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile,

kui ka e-posti aadressile. Kostjale on edastatud järgnevad kirjad, millega seoses on kantud

kulusid: 08.01.2024 nõudekiri (25,00 eurot), 22.01.2024 kiri (5,00 eurot), 29.04.2025 kiri

(5,00 eurot).

11. Hageja nõuab viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 20.09.2025

seadusjärgses viivisemääras.

12. Hageja esitas alternatiivse nõude (ümberarvestuse), kui kohus leiab, et hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Võlgnevuse suurus pärast ümberarvestust on 330,49 eurot. Kostja sai krediiti 4000 eurot,

krediidiandja arvestas maha 8 eurot ülekande tasu, tasus tagasi lepingu kehtivuse ajal kokku

1558,10 eurot ja pärast lepingu ülesütlemist 2103,41 eurot: 4000-8-1558,10-2103,41=330,49.

Kostjale oli laenusumma kantud kahes osas ja viimane väljamakse kostjale oli tehtud

12.12.2022, seega hageja arvutab intressi alates 13.12.2022 laenusummalt 4000 eurot. Intressi

suurus on 123,23 eurot

Viivis pärast lepingu ülesütlemist 16.12.2023 kuni käesoleva ümberarvestuse esitamiseni

15.10.2025 on tagastamata põhiosalt 70,74 eurot.

Kahjuhüvitis sissenõudekuludelt VÕS § 115 ja § 1132 lg 2 p 1 alusel põhiosa võlgnevuselt

kuni 500 eurot on 25 eurot, kuna hageja edastas nõude- ja meeldetuletuskirju: 01.08.2024

nõudekiri, 22.01.2024, 29.04.2025.

KOSTJA SEISUKOHT

13. Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud

kättetoimetamisportaalis 16.02.2026, kuid kostja tähtaegselt oma vastust ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-25-15554

14. Käesoleva asja hind on 1904,06 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg

1 alusel.

TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

15. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta

rahuldamata.

Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab

kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

16. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

17. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline

isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma

majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et laenuandja, kes on tegutsenud oma

majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus

seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.

Seega vastab 22.11.2022 lepingu nr #20961273723 tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS §

402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad

tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale

pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja

9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja

408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

18. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

19. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel

ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra

avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.

2-25-15554

Krediidi kulukuse esialgseks määraks kujunes 48,63% aastas. Eesti Panga andmetel oli hageja

nõude aluseks oleva laenulepingu sõlmimise ajal eraisikutele antud tarbimislaenude keskmine

krediidi kulukuse määr 16,30% aastas ning selle kolmekordne määr 48,90% aastas. Seega ei

ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine.

20. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hageja on hagiavalduses selgitanud, milliste andmete alusel kostjale krediidi andmine

otsustati. Laenuandja lähtus laenutaotluse rahuldamisel kostja poolt taotluses esitatud

andmetest ja registritest saadavatest andmetest.

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata kogu teavet. Enne tarbijale

laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud,

varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2

koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Hageja poolt viidatud krediidiandja tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal

praegusel juhul koguda täiendavat teavet. Hageja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle

kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja

kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja

ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks küsinud kostja

pangakonto väljavõtet. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites

avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav

veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna

krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene

asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline.

Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole

tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese

kuumaksega krediiti. Seega ei ole krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase

hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava

teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg

3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).

21. Kohus on tuvastanud, et krediidiandja on kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

22. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut

ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3

2-25-15554

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud

tarbija krediidivõimelisust valesti.

Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud

andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud.

Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

23. 15.10.2025 andis kohus hagejale võimaluse esitada VÕS § 403⁴ lg 7 järgne

ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti.

Hageja selgitas ümberarvutuste kontekstis lepingu kohta, et põhivõlg on 330,49 eurot. Kostja

sai krediiti 4000 eurot, krediidiandja arvestas maha 8 eurot ülekande tasu, tasus tagasi lepingu

kehtivuse ajal kokku 1558,10 eurot ja pärast lepingu ülesütlemist 2103,41 eurot (4000-8-

1558,10-2103,41=330,49). Hageja ei esitanud ümberarvutust maksegraafikuna. Hageja soovis

saada seadusjärgse intressina 123,23 eurot perioodil 13.12.2022 –15.12.2023. Hageja on

lisaks palunud välja mõista viivis VÕS 113 lg 1 teises lause sätestatud määras summas 70,74

eurot alates 16.12.2023 kuni 15.10.2025 ning sissenõudmiskulu VÕS § 115 ja § 1132 lg 2 p 1

alusel summas 25 eurot.

Kohus saab hageja käsitlusest aru selliselt, et hageja hinnangul ütles krediidiandja ka juhul,

kui arvestada VÕS § 4034 lg 7 mõttes vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega

kaasnevaid tagajärgi, kehtivalt üles 15.12.2023.

Kohus leiab, et kuna hageja ei ole esitanud ümberarvutatud maksegraafikut koos kostjalt

laekunud maksete kajastamisega, ei ole kohtul võimalik hinnata, millal oleks kostja

ümberarvutatud maksegraafiku kohaselt sattunud vähemalt kolme maksega viivitusse. Samuti

ei ole hageja põhjendanud, et leping oleks kehtivalt üles öeldud ka juhul, kui vastutustundliku

laenamise põhimõtet on rikutud. Kui kostja põhivõlg oli 15.12.2023 seisuga 330,49 eurot, ei

ole ümberarvutusi arvestava maksegraafikuta võimalik tuvastada, kas ja millises ulatuses

oleks see põhivõla jääk muutunud sissenõutavaks.

Kuna hageja ei ole esitanud lepingust tulenevaid nõudeid ümberarvutatud maksegraafiku

kujul, ei ole võimalik rahuldada ka seadusjärgse intressi nõuet. Sellise maksegraafiku

puudumisel ei ole kohtul võimalik kontrollida, milline oleks ümberarvutuste kohaselt

intressinõude suurus ega milline oleks nõude jääk käesoleval ajal. Lisaks näib intressinõue

olevat põhjendamatu, kuna hageja on intressi arvutamisel lähtunud kogu laenusummast,

arvestamata kostja poolt lepingu kehtivuse ajal tehtud makseid.

Kuna kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et leping öeldi 15.12.2023 kehtivalt

üles, leiab kohus, et leping kehtib edasi. Kuivõrd lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole

kogu põhivõlg muutunud sissenõutavaks ning puudub alus nõuda seadusjärgset viivist ja

sissenõudmiskulude hüvitamist.

Kohus lisab, et hagejale on loovutatud krediidiandja ja kostja vahelisest lepingust tulenevad

nõuded, ta ei ole lepingupool ega saa seetõttu kujundusõigusi kasutada. Hageja ei ole nõude

loovutamist täpsemalt tõendanud ega ka väitnud, et tal peaks olema mingil põhjusel õigus

kasutada krediidiandja asemel kujundusõigusi. Kujundusõigusi ei saa eraldada nende aluseks

olevast võlasuhtest, need ei ole eraldi loovutatavad ning neid on võimalik üle anda üksnes

koos lepingulise suhtega tervikuna, st lepingu ülevõtmise teel (VÕS § 179) (RKTKo

10.06.2009, 3-2-1-55-09, p 10).

2-25-15554

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

24. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu

ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

25. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik