2-25-15327/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.06.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-15327

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

950,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046;

asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine (e-post: xxx);

Kostja: X (isikukood: XXX; elukoht xxx; e-post: xxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata kostjal menetluskulude

puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

2-25-15327

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUDED JA ASJAOLUD

1. Hageja nõuab kostjalt võlgnevus 874,33 euro, intress 23,56 euro ja sissenõutavaks

muutunud viivise 52,62 euro väljamõistmist. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja

mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

2. Hagiavalduse kohaselt esitas 04.10.2018 kostja laenutaotluse (dtl 12) Multitude Bank p.l.c

(edaspidi krediidiandja) iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid (kostja on esitanud

laenutaotlused kokku 14 korral). Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi

iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega

edastas kostjale lepingu üldtingimused (dtl 13-22) koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehega (dtl 23-26), mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu

kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Multitude

iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega

loeti poolte vahel leping sõlmituks 04.10.2018. Krediidilepingu üldtingimuste punkti 6.1

kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 3000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult.

3. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi

teabelehe p 3 kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras

47,8515% aastas ehk 0,1311% päevas.

Euroopa tarbijakrediidi teabelehe p 3 kohaselt kujunes esialgseks krediidi kulukuse määraks

59,87% aastas. Arvestus põhineb laenulimiidi summal 1000, ja aastaintressil 47,8515%

aastas) ning eeldustel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning

makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja

möödumisest krediidi kasutusse võtmisest.

Lepingu hinnakirja kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o 47,8515% aastas ja

0,1311% päevas.

4. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides leidis

krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et

klient on võimeline oma kohustusi täitma.

Antud olukorras krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kostja esitatud andmed, s.o

taotluses märgitud uu keskmine netosissetulek 1200 eurot. Maksehäired puudusid. Ühtlasi

kontrollis krediidiandja isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal.

5. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 2674 eurot

(dtl 27-29).

6. Kostja kohustus tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel.

Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a)

maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) Laen; c) intress; d) leppetrahvid,

Teenustasu ja muud Kliendi poolt võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6.).

7. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 3249,53 eurot,

millest põhinõude katteks arvestati 1355,07 eurot, kulude katteks 181,79 eurot ja intressi

katteks 1712,67 eurot (dtl 27-29).

8. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed:

-

aprilli osamakse summas 71,29 eurot, maksetähtaeg 15.05.2024 (dtl 30),

2-25-15327

-

mai osamakse summas 74,03 eurot, maksetähtaeg 15.06.2024 (dtl 31),

-

juuni osamakse summas 76,69 eurot, maksetähtaeg 15.07.2024 (dtl 32),

-

juuli osamakse summas 76,01 eurot, maksetähtaeg 15.08.2024 (dtl 33)

9. 29.07.2024 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja konto

kaudu (dtl 34-35).

Krediidiandja märkis, et kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles

ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus

sissenõutavaks.

Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 13.08.2024.

Krediidiandja on lepingu ülesütlemise teatised kostjale edastanud mõistlikul viisil – tema

poolt deklareeritud aadressile lepingus sätestatud viisil (lepingu üldtingimuste punkt 12.1).

10. Kostjat teavitati 04.09.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale

(dtl 36).

11. Kostja põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on 874,33 eurot (2674 eurot -

1355,07 eurot – 444,60 eurot).

Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 2674 eurot ja

kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 1355,07 eurot. Kostja tasus

inkassomenetluses 444,60 eurot, mille hageja arvestab täies ulatuses põhinõude katteks.

12. Intressi võlgnevus on 23,56 eurot, mis on arvestatud 1316,32 eurolt alates 19.03.2024 kuni

lepingu ülesütlemiseni 13.08.2024 VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras.

13. Kostja võlgneb hagejale viivist 52,62 eurot. Hageja arvestas viivist tagastamata

krediidisumma jäägilt, s.o 874,33 eurot, alates kostja viimase makse järgnevast päevast

25.02.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.09.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

KOSTJA SEISUKOHT

14. Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel 14.01.2026, kuid kostja tähtaegselt oma vastust ei

esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Käesoleva asja hind on 950,51 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg

1 alusel.

TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

16. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta

rahuldamata.

2-25-15327

Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab

kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

17. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

18. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline

isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma

majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et laenuandja, kes on tegutsenud oma

majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus

seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.

Seega vastab 04.10.2018 sõlmitud leping tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1

mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu

erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad

kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408

sätestatud täiendavad tühisuse alused.

19. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

20. Hageja on esile toonud, et kostja esitas hagejale laenutaotluse elektrooniliselt. Tegemist

on seega sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga. Vastavalt VÕS § 410 lg 1

sätestatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Seega ei

kohaldu sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele §-st 404 tulenev nõue, et tarbija

tahteavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

21. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel

ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra

avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.

Euroopa tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 kohaselt kujunes krediidi kulukuse esialgseks

määraks 59,87% aastas. Eesti Panga andmetel oli hageja nõude aluseks oleva laenulepingu

sõlmimise ajal eraisikutele antud tarbimislaenude keskmine krediidi kulukuse määr 19,97%

aastas ning selle kolmekordne määr 59,91% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping

eeltoodud alusel tühine.

22. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

2-25-15327

Hageja on hagiavalduses selgitanud, milliste andmete alusel kostjale krediidi andmine

otsustati. Laenuandja lähtus laenutaotluse rahuldamisel kostja poolt taotluses esitatud

andmetest ja registritest saadavatest andmetest.

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata kogu teavet. Enne tarbijale

laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud,

varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2

koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Hageja poolt viidatud krediidiandja tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal

praegusel juhul koguda täiendavat teavet. Hageja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle

kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja

kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja

ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks küsinud kostja

pangakonto väljavõtet. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites

avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav

veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna

krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene

asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline.

Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole

tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese

kuumaksega krediiti. Seega ei ole krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase

hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava

teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg

3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).

23. Kohus on tuvastanud, et krediidiandja on kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut

ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud

tarbija krediidivõimelisust valesti.

Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud

andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud.

Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

24. 15.10.2025 andis kohus hagejale võimaluse esitada VÕS § 403⁴ lg 7 järgne

ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti. Hageja esitas 17.10.2025 täiendava vastuse,

2-25-15327

milles selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist. Hageja ümberarvestust ei

esitanud.

25. Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-22-147995 selgitanud,

et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud

esile, et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need

kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid

arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava

ümberarvestuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks

peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised

ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.

Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud VÕS § 403⁴ lg 7 järgset tagasimaksete

uuesti määramist (st hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid

asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning

andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja

nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja

nõuded kostja vastu rahuldamata.

26. Lisaks on hageja hagiavalduses avaldanud, et kostja on lepingu alusel saanud krediiti 2350

eurot ning teinud seejuures tagasimakseid kokku 2674 eurot. Samuti tasus kostja hageja väitel

lisaks inkassomenetluses 444,60 eurot. Seega ületavad kostja tagasimaksed saadud

krediidisummat, mistõttu saab lugeda nõude täidetuks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

27. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu

ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

28. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik