Legislator Case Law & Legislation
2-26-12368/3 AI generated

2-26-12368/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-26-12368/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

W.L (hageja) esitas 5. juunil 2026 oma seadusliku esindaja N.U (ema) kaudu Tartu Maakohtule hagi L.D (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduses on märgitud, et lapse isa ei pea

Legislator headnote

AI generated

2-26-12368/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: W.L (hageja) esitas 5. juunil 2026 oma seadusliku esindaja N.U (ema) kaudu Tartu Maakohtule hagi L.D (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduses on märgitud, et lapse isa ei pea

Keywords

AI generated
late filing undue delay in asylum lack of urgency prolonged absence costs of late payment excessive procedural duration
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-12368

Tsiviilasi

W.L hagi L.D vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja W.L (isikukood XXX), seaduslik esindaja N.U

Kostja L.D (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta W.L-i hagi L.D vastu elatise nõudes menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud W.L-i kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte hageja seaduslikule esindajale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. W.L (hageja) esitas 5. juunil 2026 oma seadusliku esindaja N.U (ema) kaudu Tartu

Maakohtule hagi L.D (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduses on märgitud, et lapse isa ei pea

kinni kohtuvälisest kokkuleppest. Esitatud hagiavaldus on allkirjastamata ja oli ekslikult esitatud

Tartu Halduskohtule.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse

menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks

määrusega mõistliku aja jooksul. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

3. Kohus tuvastas rahavastikuregistri andmetel, et kostja ei ole hageja isana registreeritud.

Perekonnaseaduse (PKS) kohaselt tulenevad vanema ja lapse vahelised õigused ning kohustused

põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (PKS § 82). Isikut saab pidada

lapse isaks üksnes juhul, kui ta on lapse isa PKS § 84 lg 1 tähenduses, st kui ta on lapse ema

abikaasa, on isaduse omaks võtnud või tema isadus on kohtus tuvastatud. Kui isadust ei ole

omaks võetud ega kohtulikult tuvastatud, puudub alus nõuda sellelt isikult elatist.

4. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja eelnevalt juba pöördunud elatise nõude hagiga kostja

vastu, tsiviilasi nr 2-26-9174. Nimetatud asjas on kohus hagejale selgitanud, et hagejal on

võimalik esitada ühes hagis nii isaduse tuvastamise nõue kui ka elatise nõue. Sellisel juhul

lahendab kohus esmalt isaduse küsimuse ning selle tuvastamise korral saab otsustada ka elatise

üle. Samas kui mees tunnistab end lapse isaks ja puuduvad seadusest tulenevad takistused, saab

isaduse kindlaks teha isaduse omaksvõtmise teel. Sellisel juhul kantakse mees lapse isana

rahvastikuregistrisse ning tal tekivad lapse suhtes kõik seadusest tulenevad õigused ja

kohustused, sealhulgas ülalpidamiskohustus. Kui isadust ei ole aga omaks võetud ega kohtulikult

tuvastatud, puudub alus nõuda sellelt isikult elatist.

5. Kohus on seisukohal, et hageja hagi tuleb jätta menetlusse võtmata, kuivõrd hageja ei saa

esitada põlvnemisest tulenevat elatise nõuet mehe vastu, keda ei ole rahvastikuregistrisse kantud

tema isana. Kohus jätab hageja hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna hagiga

ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

6. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hageja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

8. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte,

vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale

ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg-

d 4 ja 6). Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb

kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks.

9. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Seega on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik