4-26-1094/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-26-1094

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. juunil 2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-26-1094 (2302,26,003286 )

Kohtunik

Kadri Väling

Kohtuasi

Alexey Ermakovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse 22.03.2026 kiirmenetluse

otsusele väärteoasjas nr 2302,26,003286

Menetlusalune isik

Alexey Ermakov

Isikukood: 37804282231; elukoht: xxx; telefoni number:

xxxx; e-posti aadress: xxx

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 1, 133, 134, maakohus

otsustas:

1. Jätta Alexey Ermakovi kaebus rahuldamata.

2. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse 22.03.2026 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr

2302,26,003286 , millega karistati Alexey Ermakovi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1

järgi 75 trahviühiku ulatuses s.o rahatrahviga 600 eurot.

Edastada kohtuotsus Alexey Ermakovile ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.03.2026 koostas Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuuri

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse patrulligrupp väärteoasjas nr 2302,26,003286

kiirmenetluse otsuse Alexey Ermakovi suhtes. Otsuse kohaselt juhtis A. Ermakov 22.03.2026

4-26-1094

kell 09.12 Laagna teel, Tallinnas, autorongi, omamata vastava kategooria autorongi

juhtimisõigust. Autorong koosnes sõidukist, mille täismass on 3000 kg ja haagisest (haagise

reg nr XXX ja mark Brian James Trailers), mille täismass on 3500 kg. Kirjeldatud

käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS )§ 93 lg 2 p 4 ja § 90 lg 1 p

1 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. 25.03.2026 esitas A. Ermakov Harju Maakohtule väärteoasjas nr 2302,26,003286 Politsei-

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 22.03.2026

otsuse peale kaebuse. Kaebaja tunnistas, et 22.03.2026 juhtis ta haagisega sõiduautot ilma

BE-kategooria juhiloata, kuid märkis, et ei teinud seda tahtlikult, kuna ta ei teadnud, et ka

tühja haagise vedamiseks on vaja teatud kategooria juhtimisõigust. Ta selgitas, et nõustus

kiirendatud menetlusega ja tasus määratud 600-eurose trahvi täies ulatuses. Vastutustundliku

kodanikuna registreeris ta end 23.03.2026 Atlanta autokoolis BE-kategooria juhtimisõiguse

koolitusele ja maksis selle eest 300 eurot (100 eurot teooria ja 200 eurot sõidu eest). Koolituse

maksumuse tõttu palus kaebaja talle määratud trahvi vähendada 300 euroni. Kaebuse lisana

esitas A. Ermakov kohtule Atlanta autokool OÜ arve (BE-kategooria juhikoolituse teooria) ja

maksekorralduse selle 23.03.2026 tasumise kohta summas 100 eurot.

3. 31.03.2026 jättis Harju Maakohus A. Ermakovi kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 22.03.2026 otsusele väärteoasjas nr

2302,26,003286 käiguta ja andis talle puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva pikkuse tähtaja.

4. 08.04.2026 kõrvaldas A. Ermakov tähtaegselt kaebuse puudused, märkides lisaks, et

nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kaitsja osalemist ta ei soovi. Täiendavalt

esitas ta kohtule Autokooli Atlanta OÜ digitaalallkirjastatud tõendi, mis kinnitab tema BE-

kategooria kursustel osalemist ja õppemaksu summas 300 eurot tasumist.

5. 24.04.2026 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule seisukoha, milles nõustus

väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja oli

seisukohal, et menetlusalune isik pani toime temale inkrimineeritud väärteo ja menetleja

seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alust ei ole.

5.1

Kohtuväline menetleja märkis, et kaebaja poolt juhitava mootorsõiduki Volkswagen

Caravelle reg nr XXX täismass oli 3000 kg, haagise Bian James Trailers reg nr XXX täismass

3500 kg. Autorongi täismass oli seega kokku 6500 kg. LS § 93 lg 2 kohaselt lubab B-

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus juhtida sõidukit, mille lubatud täismass ei ületa 3500

kg ning sama sõidukit koos haagisega, mis ei ole kerghaagis ja, mille lubatud täismass ei ületa

3500 kg. LS § 93 lg p 4 kohaselt on BE kategooria autorong, mis koosneb B-kategooria

autost ja haagisest või poolhaagisest, kui haagise või poolhaagise lubatud täismass ei ületa

3500 kg. Liiklusregistri väljavõtte kohaselt A. Ermakovil 22.03.2026 seisuga puudus nõutav

BE-kategooria juhtimisõigus. Seega vastab kohtuvälise menetleja hinnangul kaebaja poolt

toimepannud tegu LS § 201 lg 1 sätestatud objektiivsetele tunnustele.

5.2

Niisamuti juhtis kohtuväline menetleja tähelepanu kaebaja 08.04.2026 esitatud

selgitustele, et tema ei teadnud, et ka tühja haagise vedamiseks on vaja BE-kategooria

juhiluba. Kohtuväline menetleja rõhutas, et juhtimiseks nõutava kategooria omamine ei ole

pelgalt formaalsus, vaid seadusest tulenev kohustus. Õigusnormides kehtestatud nõuded

kehtivad kõikidele adressaatidele ühtemoodi ja kaebuse esitaja loominguline või meelevaldne

tõlgendus tal lasuvatest kohustustest näitab tema suhtumist õiguskorda. Liiklusnõuete

järgimine, sealhulgas juhtimisõiguse olemasolu, on oluline selleks, et liikluses osaleksid

isikud, kes on pädevad mootorsõidukit juhtima. Kuigi kaebaja enda väitel ei teadnud, et tal oli

kohustus omada BE-kategooria juhtimisõigust, siis tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema. Sellest tulenevalt leidis kohtuväline

4-26-1094

menetleja, et A. Ermakov ei tegutsenud keelueksimuses, eksimus teo keelatusest oli kaebajale

välditav.

5.3

Kohtuväline menetleja rõhutas, et mootorsõiduki juhtimine omamata mootorsõiduki

juhtimise õigust ja mootorsõiduki ohutuks juhtimiseks vajalikke teadmisi ning kogemusi

kujutab endast liikluses ohu loomist. Nii seadis menetlusalune isik oma tegevusega reaalsesse

ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara. Igapäevaelu sündmused

toimuvad alati mingi ohu foonil ja seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub.

Kuivõrd mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, nõuab selle juhtimine juhilt erilist

hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Mootorsõiduki juhi

hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia

traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seega on avalikkuse

taluvuspiir liiklusreegleid eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes põhjendatult madal ja

taolistele isikutele mõistetud karistusel laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole

riikliku hukkamõistu avaldamine.

5.4

Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja kaebaja avaldatud kahetsust

kergendava asjaoluna. Lisaks tõi ka esile, et kaebajal on kehtiv karistus liiklusalaste

väärtegude toimepanemise eest. Kohtuväline menetleja hindas kaebaja süüd toimepandus

keskmisest väiksemaks. Ta leidis, et menetleja määratud karistus on selline, et mõjutab isikut

hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestab ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

Õiguserikkumise iseloomust tulenevalt ei olnud A. Ermakovile määratud karistus

ebaproportsionaalne. Kohtuväline menetleja rõhutas ka eraldiseisvalt, et süüdlase poolt enda

BE-kategooria koolitusele registreerimine ja koolituse eest tasumine ei ole aluseks süüteo eest

määratud rahatrahvi vähendamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses

teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist

kohtuistungil. Antud kaebemenetluse raames on kaebaja ja kohtuväline menetleja teatanud

kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi

korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus, olles tutvunud nii A. Ermakovi esitatud kaebuse,

väärteoasja nr 2302,26,003286 materjalide ja kohtuvälise menetleja 24.04.2026 esitatud

kirjaliku seisukohaga, leiab, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud A. Ermakovi esitatud

kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses.

7. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. LS § 201 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta

isiku poolt.

9. LS § 90 lg 1 p 1 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

10. LS § 93 lg 2 p 3 järgi on B kategooria auto:

1. mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja, mis on kavandatud ja valmistatud

vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat või

4-26-1094

2. sama auto koos kerghaagisega või

3. sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass

ei ületa 3500 kilogrammi või

4. sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures

autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi,

tingimusel, et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava

sõidueksami sooritamist.

11. LS § 93 lg 2 p 4 kohaselt on BE kategooria autorong, mis koosneb B-kategooria

autost ning haagisest või poolhaagisest, kui haagise või poolhaagise lubatud täismass ei ületa

3500 kilogrammi.

12. LS § 2 p 89 kohaselt on täismass valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veosega

täisvarustuses sõiduki suurim mass.

13. Seega on praegusel juhul olulised A. Ermakovi poolt juhitud sõiduki ja haagise

täismassid.

14. Antud asjas ei ole vaidlust selle üle, et A. Ermakov juhtis 22.03.2026 kell 09.12

Laagna teel, Tallinnas, autorongi, mis koosnes sõidukist Volkswagen Caravelle reg nr XXX

ja haagisest Brian James Trailers reg nr XXX ning tal puudus sel hetkel BE-kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus.

15. Kohus leiab, et autorongi juhtimine A. Ermakovi poolt on tõendatud patrullpolitseinik

M. Vähi ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus 22.03.2026 politseioperatsioon „kõik

puhuvad“, mille raames peatas tunnistaja kell 09.12 Laagna teel (tänavate Valge ja Gonsiori

vahel, suunaga Gonsiori) liikunud autorongi, mis koosnes sõidukist Volkswagen Caravelle

registreerimismärgiga XXX (täismass 3000 kg) ja haagisest Brian James Trailers

registreerimismärgiga XXX. Autorongi juhtis A. Ermakov, kellel puudus selle juhtimiseks

vajalik BE-kategooria juhtimisõigus.

16.

22.03.2026 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati

22.03.2026 kell 09.12 liiklusjärelevalve teostamise käigus A. Ermakov sõiduki juhtimiselt,

kuna tal puudus vastava kategooria juhtimisõigus.

17. Detailandmete päringust nähtuvalt on A. Ermakovil omistatud AM-, A-, A1, B- ja

B1-kategooria juhtimisõigus (C1 kehtis kuni 05.01.2024).

18. Nähtuvalt väärteotoimikule lisatud Maanteeameti liiklusregistri väljatrükkidest on

Volkswagen Caravelle registreerimismärgiga XXX täismassiks 3000 kg ja haagise Brian

James Trailers registreerimismärgiga XXX täismassiks 3500 kg. Seega oli haagisest ja

sõidukist koosneva autorongi täismass kokku 6500 kg.

19. Kuivõrd sõiduki ja haagise täismass kokku oli 6500 kg, siis ei vastanud autorong ka

LS § 93 lg 2 p 3 kolmanda ega neljanda alternatiivi tingimustele. Seega pani menetlusalune

isik omamata BE-kategooria juhtimisõigust toime LS § 90 lg 1 p 1 rikkumise, mis on

kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi.

20. KarS § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus arvestab A. Ermakovi kaebuses märgitud seisukohta, mille kohaselt lähtus ta

autorongiga sõitmisel sellest, et ta ei teadnud, et ka tühja haagise vedamiseks on vaja

kategooria juhiluba. Isegi juhul, kui A. Ermakovi ei teadnud süüteokoosseisule vastava

asjaolu esinemist, st tema hinnangul tuli autorongi juhtimisel arvestada selle tegelikku massi,

mitte registreeritud täismassi, oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku juhina pidanud enne

4-26-1094

autorongi juhtima asumist tegema kindlaks vastavad nõuded. Seega pani autorongi juhtimisel

A. Ermakov teo toime vähemalt hooletusest.

21. Kohus ei tuvastanud A. Ermakovi tegevuses õigusvastasust, tema süüvõimet ega tema

süüd välistavaid asjaolusid.

22. Kuivõrd menetlusalune isik on talle etteheidetud väärteo toime pannud, siis ei esine

väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

23. Ka pole antud asjas tuvastatud asjaolusid, mis tingiksid esile vajaduse kaaluda A.

Ermakovi suhtes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 alusel ehk otstarbekusest. Kohtu

hinnangul on põhjendatud teda karistada eripreventiivsete kaalutluste tõttu. A. Ermakovil oli

süüteo toimepanemise hetkel kehtiv väärteokaristus, seda samuti liiklusrikkumiste eest.

Registriandmete kohaselt on A. Ermakovile omistatud juhtimisõigus juba 1996 aastal, samas

lähtus ta autorongi juhtimisel loogikast, mis ei ole kooskõlas liiklusseadusega. Nii leiab

kohus, et karistuse määramine A. Ermakovile on antud juhul kohane ja põhjendatud.

KARISTUS

24. LS § 201 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.

25. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Väljakujunenud

kohtupraktika järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr,

seejärel tuvastada süü suurus, kergendavad ja raskendavad asjaolud ning leida nii süü

suurusele vastav karistuse määr, mida korrigeerida eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi

arvestades.

26. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut A. Ermakovi LS § 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o

rahatrahviga 600 eurot. Kaebaja taotleb kohtult määratud rahatrahvi vähendamist seoses BE-

kategooria kursuse kulude tasumisega.

27. Kohus selgitab, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Nagu

varasemalt on märgitud, on LS § 201 lg 1 karistusraamiks rahatrahv kuni 200 trahviühikut või

arest. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon (kaalutlusõigus), millesse

saab kohus sekkuda vaid nende piiride ületamisel.

28. Kohtu hinnangul A. Ermakovile väärteo toimepanemise eest karistust määrates ei ole

kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud. A. Ermakovi tegevuses KarS §-s 58

sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Karistust kergendavaks asjaoluks on

kahetsus. Kohtu hinnangul tuleb arvestada ka asjaoluga, et A. Ermakov ei pannud rikkumist

toime tahtlikult, vaid hooletusest, kuna lähtus ebaõigest teadmisest autorongi juhtimisel. Neid

asjaolusid, on ka kohtuväline menetleja karistust määrates arvestanud ning leidnud, et tema

süü on keskmisest väiksem.

29. Lisaks märgib kohus, et tähelepanuta ei saa jätta, et karistusregistri andmete kohaselt

on A. Ermakovil üks kehtiv väärteokaristus. Nimelt on teda karistatud PPA 18.05.2025

otsusega LS § 224 lg 1 järgi rahatrahviga 296 eurot ja LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 304

eurot. Karistused on täidetud 19.05.2025. Seega on A. Ermakov isikuks, keda on ka

varasemalt liiklusalaste süütegude eest karistatud.

30. Kahtlemata on kiiduväärt, et pärast väärteo toimepanemist on A. Ermakov astunud

autokooli. Pärast eksami sooritamist on tal õigus juhtida BE- kategooriale vastavat autorongi.

4-26-1094

Samas tuleb kohtul nõustuda kohtuvälise menetlejaga, et koolitusele registreerimine ja

koolituse eest tasumine ei ole aluseks vähendada rahatrahvi.

31. Seega annavad käsitletud asjaolud alust asuda seisukohale, et kohtuvälise menetleja

poolt kohaldatud karistus on sobiv – see vastab A. Ermakovi süü suurusele, arvestab sellega,

et isik on avaldanud kahetsust ja pannud rikkumise toime hooletusest, kuid samas on tal

kehtiv karistus liiklusrikkumiste eest. Kohtuväline menetleja on kohtu hinnangul leidnud

õigesti, et A. Ermakovi puhul on rahatrahv alla keskmise määra (75 trahviühikut) kohane ja

proportsionaalne. Kohtul puuduvad alused rahatrahvi vähendamiseks.

32. Eelnevast tulenevalt jätab kohus A. Ermakovi kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsuse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Väling

kohtunik