2-24-6437/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.06.2026.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-6437

Tsiviilasi

Foggicchio Verdendrea OÜ (end Uus Itaalia OÜ) hagi

Bramasole OÜ vastu ostuhinna tagastamise, kahju

hüvitamise ja viivise nõudes

Menetluse liik

lihtmenetlus

Hagihind

1 512,88 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Foggicchio Verdendrea OÜ (end Uus Itaalia

OÜ, registrikood 16606288)

Hageja esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme (e-

post rainer.kuulme@advokaat.ee)

Kostja: Bramasole OÜ (registrikood 14537206)

Kostja esindaja: X (e-post xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Bramasole OÜ-lt tasutud ostuhind 960 eurot, kahjuhüvitis 300 eurot ja

viivis 93,38 eurot Foggicchio Verdendrea OÜ kasuks.

3. Välja mõista Bramasole OÜ-lt Foggicchio Verdendrea OÜ kasuks viivis käesoleva

kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud põhivõlgnevustelt (so 960 eurolt ja 300

eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.04.2024 kuni vastava

põhivõlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud Bramasole OÜ kanda.

5. Välja mõista Bramasole OÜ-lt menetluskulu 1 401 eurot Foggicchio Verdendrea OÜ

kasuks.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Bramasole OÜ-l tasuda Foggicchio

Verdendrea OÜ-le menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Pooled sõlmisid 21.06.2023 müügilepingu, millega kostja müüs hagejale jäämasina Maxima Ice

Maker M-Ice 80 hinnaga 960 eurot. Hageja tasus müügihinna 21.06.2023 ning sai 2023.a. juunis

ka jäämasina valduse. Kostja andis enne müügilepingu sõlmimist hagejale teada, et müügilepingu

ese on heas töökorras ning olnud kasutuses vaid väga vähest aega, kuid juba 2023.a. augustis

tekkisid sellel tehnilised probleemid, mis muutsid sihtotstarbelise kasutamise võimatuks. Tehnilise

rikke tõttu ei jõudnud vesi masinasse, mistõttu ei olnud seda võimalik jää tegemiseks kasutada.

Hageja teavitas kostjat koheselt ilmnenud puudusest ja palus kostjal puuduse kõrvaldada. Kostja

tehnik vaatas asja üle ja andis hagejale teada, et katki on veelukk või plaat, mis olevat hõlmatud

tootja garantiiga, mistõttu kostja tehnik ise müügilepingu eset parandama ei asunud. Hiljem andis

kostja aga hagejale teada, et müügilepingu ese siiski tootja garantiiga hõlmatud ei ole ning kostja

ise ei kavatse seda omal kulul parandada. Hageja toimetas müügilepingu eseme 21.08.2023 kostja

lattu. Seoses asjaoluga, et kostja keeldus parandamisest, pöördus hageja õigusabi saamiseks

advokaadibüroo poole, millega seoses tekkisid hagejal kulutused õigusabile 300 eurot. Hageja

edastas kostjale 11.09.2023 taganemisavalduse, millega taganes müügilepingust ja nõudis kostjalt

ostuhinna tagastamist ja õigusabikulude hüvitamist hiljemalt 15.09.2023. Kostja ostuhinda

tagastanud ega kahju hüvitanud ei ole.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud ostuhinna 960 eurot, kahjuhüvitise 300

eurot, viivise 93,38 eurot ja alates 24.04.2024 kuni ostuhinna tagastamiseni ja kahju hüvitamiseni

viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses.

Kostja seisukohad

2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja pöördus kostja poole

uue jäämasina ostusooviga. Kuna uut masinat ei olnud pakkuda, pakkus kostja variandina

kasutatud masinat, mis oli ca 2x soodsam uue hinnast. Nimetatud jäämasin oli ca aasta kasutuses

olnud kostja omanikele kuuluvas veinibaaris ja töötas korralikult. Sellest informeeriti ka hagejat, et

kuigi jäämasin töötab, siis seadmele garantiid ei anna ja ost toimub ostja riisikol. Hageja kasutas

jäämasinat oma restoranis kõrgperioodil suvel 2 kuud ja teatas augusti lõpus (kui kõrgperiood läbi),

et jäämasin on katki ja soovib tagastada ja raha tagasi. Paar päeva hiljem tõi hageja jäämasina

Tamec Trade OÜ lattu, mis on kostja omanikuga seotud teise ettevõtte ladu. Kostja pakkus

eelnevalt võimalust lasta tehnikul üle vaadata, millele vastati, et tehnik juba käis ja pole võimalik

parandada. Kostja poolt tehnik hageja juures ei käinud ja seadet üle ei vaadanud. Lepingu ese

vastas müügilepingu tingimustele, sest hageja kasutas seda 2 kuud.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Pooled ei vaidle, et sõlmisid 21.06.2023 suulise lepingu, millega kostja müüs hagejale jäämasina

Maxima Ice Maker M-Ice 80 hinnaga 960 eurot, et hageja on kostjale ostuhinna tasunud ning et

kostja andis müügilepingu eseme 2023.a. juunis hageja valdusesse.

5. VÕS (võlaõigusseadus) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu.

6. 11.09.2023 tegi hageja avalduse lepingust taganemiseks (dtl 13-16). VÕS § 189 lg 1 kohaselt

lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu

tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt

kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha

saamisest alates. Hageja nõuab kostjalt 960 euro tagastamist seoses lepingust taganemisega. Pooled

vaidlevad, kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud.

7. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 217 lg 1 I lause kohaselt

ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse

ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui

kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja

seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult

tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki

asju tavaliselt kasutatakse.

8. Hageja leiab, et jäämasin ei vastanud lepingutingimustele, sest seda ei olnud tehnilise rikke tõttu

võimalik sihtotstarbeliselt, so jää valmistamiseks, kasutada. Hageja esitas oma töötaja Yi seletuse

(dtl 44), mille kohaselt tellis tema kostjalt jäämasina, et kasutada seda La Prima Pizza restoranis.

Masinat sai kasutada vähem kui 2 kuud, sest 2023.a. augusti alguses läks jäämasin katki – vesi ei

jõudnud masinasse ning sellega ei olnud enam võimalik jääd valmistada. Nähtuvalt

sõnumivahetusest (dtl 35) kirjutas hageja 13.-14.08 kostjale, et vesi ei jõua masinasse; tehniku

sõnul on rikkis sisemine veelukk või plaat.

9. VÕS § 218 lg 1 järgi müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi

kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 214 lg 2 kohaselt asja juhusliku hävimise ja kahjustumise

riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega.

10. Kohus tegi 17.03.2026 hagejale ettepaneku oma väiteid täpsustada ning välja tuua, mis põhjusel

rike tekkis, so miks veelukk või plaat katki läks, ning selgitas, et asjaolu, et see põhjus esines juba

jäämasina hagejale üleandmise ajal 2023.a. juunis, tuleb tõendada hagejal. Hageja esitas

remondimees Q seletuse (dtl 61), mille kohaselt tema teostas 2023.a. augustis jäämasina

ülevaatuse; masinal oli tehniline rike, mille tõttu ei liikunud vesi masinasse, katki oli kas sisemine

vee lukk või plaat; selline rike ei teki ühe päevaga, vaid pikema kasutamisperioodi jooksul ning

selle tulemuseks on masina kasutamise võimatus. Võib suure kindlusega väita, et see probleem

eksisteeris juba mitmeid kuid varem ja süvenes seejärel kuni lõpliku rikkiminekuni.

11. Kohus leiab, et nimetatud seletusest ei selgu, mis oli rikke tekkimise põhjus (nt tootmisdefekt,

kahjustus seoses vale kasutamisega, tavapärane kulumine vms), seletuse kohaselt jäi ebaselgeks,

milline masina osa üleüldse katki oli, kas vee lukk või plaat. Seetõttu ei tõenda Q seletus kohtu

hinnangul, et masinal pidi olema juba selle hagejale üleandmise ajal 2023.a. juunis tekkinud selline

kahjustus, mille tõttu muutus see kasutuskõlbmatuks. Seejuures ka pooled ei vaidle, et masin

üleandmise ajal töötas ja hageja kasutas seda ca 1,5 kuud oma restoranis, so intensiivselt.

12. VÕS § 77 lg 1 järgi võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga.

Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool

kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

13. Riigikohus on selgitanud, et müügilepingu eseme lepingutingimustele vastavuse hindamiseks asja

omadusi puudutava kokkuleppe puudumisel tuleb hinnata, mida võis ostja eseme vanust,

kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta

mõistlikult oodata. Kui müügilepingu eseme seisukord on halvem sellest, mida võis ostja eseme

vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra

kohta mõistlikult oodata, võib tegemist olla müügilepingu eseme lepingutingimustele

mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses. Ka kasutatud asjade puhul tuleb

nende lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi hinnata nii, nagu

tegemist oleks uue asjaga, kui müüja on müügilepingu eset reklaamides jätnud mulje, et tegemist

on uue asjaga. Sõnadest „heas korras, sõidab hästi“ ei saa kolleegiumi hinnangul järeldada, et

kostja on sõidukit reklaaminud uue sõidukina (RKTKo 14.02.2024, 2-21-1758/64, p 10.2-11).

14. Yi seletuse kohaselt andis hageja juhatuse liige W talle masina kohta teada, et masin on väga heas

töökorras ning olnud kasutuses vaid väga vähest aega. See on kooskõlas esitatud

sõnumivahetusega (dtl 27), millest nähtuvalt vastas W 17.06.2023 Yi küsimusele, et masin on

olnud kasutuses väga vähest aega. Kohus leiab, et ka vähekasutatud jäämasina ostmisel ei ole

mõistlikult ootuspärane, et see lakkab täielikult töötamast juba 1,5 kuu pärast, isegi kui masinat

kasutatakse intensiivselt. Seetõttu asub kohus seisukohale, et jäämasin ei olnud vähemalt keskmise

kvaliteediga, mistõttu on kostja lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisega müügilepingut

rikkunud. Kostja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest.

15. Tulenevalt VÕS § 220 lg 1 peab ostja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemiseks

mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 2 sätestab, et oma majandus- või

kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel

piisavalt täpselt kirjeldama. Yi seletuse kohaselt läks jäämasin katki 2023.a. augusti alguses.

Nähtuvalt sõnumivahetusest (al dtl 35) kirjutas hageja kostjale 13.08, et vesi ei jõua masinasse ja

jääd ei ole; 14.08, et mehaanik käis kohal ja ütles, et kas sisemine veelukk või plaat. Hageja teatas

seega mittevastavusest viivitamata ning ka kirjeldas seda piisavalt.

16. VÕS § 223 lg 5 kohaselt ostja saab müügilepingust taganeda, kui lepingutingimustele

mittevastavus on oluline. Tulenevalt VÕS § 223 lg 3 ja lg 1 p 5 võib ostja taganeda müüjale tema

kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega määramata mh juhul, kui müüja on teatanud või

asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul.

Kohus leiab, et lepingutingimustele mittevastavus oli oluline, kuna asja ei olnud võimalik

sihtotstarbeliselt kasutada. Nähtuvalt sõnumivahetusest vastas kostja hagejale alguses, et ta küsib

tarnijalt, kas läheb garantii alla (dtl 36), 21.08 kirjutas kostja hagejale, et sai vastuse, et seade enam

garantii alla ei lähe ning kuna hageja kasutas seda probleemivabalt 2 kuud, siis kostja endal

rohkem vastutust ei näe ja masinat tagasi ei võta; soovi korral võib hageja tehnik tellida kostja

kaudu varuosa (dtl 39, 40). Kuivõrd kostja keeldus 21.08.2023 asja lepingutingimustele vastavusse

viimisest, siis oli hagejal 11.09.2023 tekkinud õigus müügilepingust taganemiseks.

17. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 69 lg 1 järgi kindlale isikule

(tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see

muutub kehtivaks kättesaamisega. Hageja tõi välja, et ta edastas taganemisavalduse kostjale

11.09.2023 nii posti kui e-posti teel ning pooled ei vaidle, et kostja sai selle kätte.

18. Kohus asub seisukohale, et 21.06.2023 müügileping lõppes hagejapoolse taganemisega

11.09.2023, millega seoses tekkis hagejal nõue lepingu alusel üleantu tagastamiseks.

19. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasutud ostuhinna 960 eurot VÕS § 189 lg 1 alusel.

20. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega

või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud

juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt

muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige

kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi

kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud

kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

21. Nähtuvalt esitatust pöördus hageja taganemisavalduse koostamiseks advokaadibüroo poole,

millega seoses tekkis kulu 300 eurot (arve dtl 11). Kohus mõistab kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel

hageja kasuks välja kahjuhüvitise 300 eurot.

22. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

23. Nähtuvalt taganemisavaldusest (dtl 13-16) nõudis hageja kostjalt ostuhinna tagastamist ja kahju

hüvitamist hiljemalt 15.09.2023. Hageja on arvestanud viivist ostuhinna ja kahjuhüvitise summalt

(kokku 1260 eurot) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses kogusummas 93,38 eurot perioodi

16.09.2023 kuni 23.04.2024 eest vastavalt järgmisele arvestusele: periood 16.09.2023 -

31.12.2023 kokku 107 päeva* 0.414247 eurot päevas; periood 01.01.2024 – 23.04.2024 kokku

114 päeva* 0.430328 eurot päevas.

24. Kostja hageja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja viivise VÕS § 113 lg 1 alusel 93,38 eurot. Samuti rahuldab kohus hagi osas, milles hageja on

taotlenud nii tagastamata ostuhinnalt kui kahjuhüvitiselt viivise väljamõistmist alates 24.04.2024

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses.

Menetluskulud

25. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi

rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.

26. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

27. Hageja on välja toonud, et tal tekkis kulu riigilõivule 315 eurot ja lepingulisele esindajale 1 086

eurot, so kokku 1 401 eurot.

28. Hagi esitamiselt kuulus tasumisele riigilõiv 315 eurot, mis nähtuvalt kohtute infosüsteemist on

tasutud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja

on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud

kogukuluga 1 086 eurot (kokku 7 tundi) hinnaga 150 eurot tunnis ilma km-ta ning alates

28.07.2025 summa koos käibemaksuga, so tunnitasuga 186 eurot:

-

hagi koostamine koos seonduvate toimingutega 4 tundi;

-

kostja vastusega tutvumine ja sellele vastamine 2 tundi;

-

31.03.2026 arvamuse ja menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund.

29. Kohus leiab, et märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud

ajakulu ei ole ilmselt ülemäärane, tunnitasu vastab keskmisele sarnase kvalifikatsiooniga esindaja

tasule.

30. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1 401 eurot.

31. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

32. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik