2-24-1831/51 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-1831

Kohtuasi

H.Q hagi V.K vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasja menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja H.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Katrin Kiisk

Kostja

V.K

(isikukood XXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Sandra Louisa

Valdek-Padovani ja D.G V.K

Viimase kohtuistungi

toimumise aeg

4. juuni 2026

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada H.Q (isikukood XXX) ja V.K (isikukood XXX) vahel 4. juuni 2026

kohtuistungil sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1.

V.K kohustub tasuma H.Q-le perioodi 01.02.2023-30.06.2026 eest elatise võla

7000 eurot osamaksetena selliselt, et esimene osamakse 3500 eurot tuleb tasuda 10.

juuniks 2026 ja teine osamakse 3500 eurot tuleb tasuda hiljemalt 10. oktoobriks 2026

D.G pangakontole nr XXX või D.G poolt nimetatud muule pangakontole.

1.2.

V.K kohustub tasuma H.Q-le elatist alates 1. juulist 2026 kuni H.Q

täisealiseks saamiseni (s.o kuni XX.XX.XXXX) 318,62 eurot kuus (s.o 295,86 eurot

(baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot

(50% lapsetoetusest). Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest iga kuu 5. kuupäevaks

D.G pangakontole nr XXX või D.G poolt nimetatud muule pangakontole.

1.3.

Kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2. märgitud elatis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1 (4)

1.4.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-1831.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5

kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.Q (hageja, laps) esitas 01.02.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse V.K (kostja, laste

ema) vastu elatise väljamõistmiseks. Kohtu menetluses on järgmised hageja nõuded

kostja vastu:

1) välja mõista kostjalt tagasiulatuv elatise nõue perioodi 01.02.2023–31.01.2024 eest

summas 2769,58 eurot.

2) välja mõista kostjalt elatis alates 01.02.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o

kuni 05.11.2029) perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras, mis muutub

iga aasta 1. aprillil (s.o perioodil 01.02.2024–31.03.2024 260,33 eurot kuus; perioodil

01.04.2024–31.03.2025 287,72 eurot kuus; perioodil 01.04.2025–31.03.2026 301,74

eurot kuus; alates 01.04.2026 318,62 eurot kuus jne).

Hageja on menetluses välja toonud järgmised asjaolud. Hageja elab koos isaga. Kostja ei

osale lapse ülalpidamises ning on maksnud üksnes 22 eurot kuus taskurahaks, mistõttu elatis

on ebapiisav. Hageja vähendas nõude PKS § 101 alusel miinimumelatisele. Tagasiulatuv

elatisnõue perioodi 01.02.2023–31.01.2024 eest on 2769,58 eurot ja menetluse ajal

(01.02.2024–14.05.2026) tekkinud elatisvõlg on 8056,69 eurot, kokku 10 826,27 eurot.

Edasiulatuvalt taotletakse elatist 318,62 eurot kuus alates 15.05.2026, indekseerituna PKS §

101 järgi kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja arvestuse kohaselt viibis laps kostja juures

2024. aasta märtsist detsembrini kokku 43 ööpäeva (keskmiselt 4,3 ööpäeva kuus), 2025.

aastal kokku 68 ööpäeva (keskmiselt 5,6 ööpäeva kuus) ning 2026. aasta jaanuarist aprillini

27 ööpäeva (keskmiselt 6,75 ööpäeva kuus). Kogu vaidlusaluse perioodi (märts 2024 – aprill

2026) keskmine on ligikaudu 5,5 ööpäeva kuus.

2. Pooled sõlmisid 4. juuni 2026 kohtuistungil kohtuliku kompromissi, mis sisaldas järgmisi

tingimusi:

2 (4)

1. V.K kohustub tasuma H.Q-le perioodi 01.02.2023-30.06.2026 eest elatise võla 7000

eurot osamaksetena selliselt, et esimene osamakse 3500 eurot tuleb tasuda 10. juuniks

2026 ja teine osamakse 3500 eurot tuleb tasuda hiljemalt 10. oktoobriks 2026 D.G

pangakontole nr XXX või D.G poolt nimetatud muule pangakontole.

2. V.K kohustub tasuma H.Q-le elatist alates 1. juulist 2026 kuni H.Q täisealiseks

saamiseni (s.o kuni XX.XX.XXXX) 318,62 eurot kuus (s.o 295,86 eurot (baassumma) +

62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest). Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest iga kuu 5. kuupäevaks D.G

pangakontole nr XXX või D.G poolt nimetatud muule pangakontole.

3. Eeltoodud punktis märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

4. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kohus selgitas menetlusosalistele kohtuistungil tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s

432 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause

kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi

kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus lapse huvidega, heade kommete

ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik

täita. Kohus on pooltele kohtuistungil selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise

õiguslikke tagajärgi.

5. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse

jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma

muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

3 (4)

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada. Lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi

esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka

tagasiulatuvalt. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku

üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi

kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.

6. Kohus jätab poolte menetluskulud vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda. Asjas ei

ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu

tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

4 (4)