3-25-2534/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2534

Haldusasi

Mittetulundusühingu David Oistrahhi Festival kaebus

kultuuriministri 03.07.2025 käskkirja nr 1-2.1/2025_27

punkti 2.8. tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ David Oistrahhi Festival, seaduslik esindaja

Allar Kaasik

Vastustaja – kultuuriminister, esindaja Merle Põld

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta MTÜ David Oistrahhi Festival kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 06.07.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse

14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates

või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ David Oistrahhi Festival esitas 14.04.2025 Kultuuriministeeriumi taotlusvooru

„Muusikafestivalid ja suursündmused 2025 II voor“ (taotlusvoor) taotluse nr 7-2/7671 (dtl 41

jj).

2. Kultuuriministeerium saatis 15.04.2025 taotlejale läbi toetuste menetlemise infosüsteemi

teavituse, milles palus täpsustada kolme tulurea sisu: 1) tulurida „muu omapanus“; 2)

personalikulu rida „2000“ ja 3) kulurida „oma auto kasutamisel kolm kokku 2000 km á 0,5€“

3-25-2534

(dtl 51). Taotleja määratud tähtajaks täpsustusi ei edastanud, mistõttu võeti taotlus 25.04.2025

menetlusse üldiste kuluridade kirjeldustega.

3. Kultuuriministri 03.07.2025 käskkirja nr 1-2.1/2025_27 „Toetuse eraldamine

taotlusvoorust „Muusikafestivalid ja suursündmused 2025 2. voor“ “ punktiga 2.8 otsustati

jätta taotlus rahuldamata (dtl 14-17). Kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel arvestati

hindamiskomisjoni 16.05.2025 koosoleku protokollis nr 2-1.9/2025_12 toodud põhjendusi (vt

p 2.9; dtl 110-112).

4. MTÜ David Oistrahhi Festival esitas 31.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse

kultuuriministri 03.07.2025 käskkirja nr 1-2.1/2025_27 osaliseks tühistamiseks (s.o punkti 2.8

osas). Kohus võttis kaebuse 21.08.2025 määrusega menetlusse.

5. Kohus teavitas 12.05.2026 määruses menetlusosalisi kohtu koosseisu muutumisest ning

andis neile võimaluse kohtukoosseisu muutmise ja menetlustoimingute kordamise vajaduse

kohta seisukoht esitada. Pooled seda määratud tähtaja jooksul ei teinud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Menetleja ei ole kinni pidanud kultuuriministri 12.11.2018 määrusest nr 4

„Muusikafestivalide ja suursündmuste toetamise tingimused ja kord“ (määrus nr 4), mille

järgi toetuse andja menetleb taotlust kuni 60 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.

Taotlusvoor sulgus 14.04.2025, menetlemise tulemustest anti teada 03.07.2025.

2) Otsuse aluseks oli ministri käskkirjaga moodustatud komisjoni 16.05.2025 koosoleku

protokoll ja selle lisad. Komisjoni koosseis oli vastuolus haldusmenetluse seadusega (HMS).

Kõik komisjoni liikmed olid menetluse lõpptulemusest huvitatud isikud (va ministeeriumi

esindaja, komisjoni esimees). Komisjoni liikmete kordamööda taandamine ei ole vastavuses

HMS-ga, mis ei näe ette iseenda taandamise võimalust.

3) Komisjoni üldsõnaline hinnang ei ole aktsepteeritav. Komisjon eeldab taotlejatelt detailsust

(nt millised kavad on millistel kontsertidel). Kohtul tuleb selgitada: kuidas mõjutab teoste

vahetamine kavade vahel soovitud eesmärkide saavutamist; mida tähendab väljend

„valdkondlik mõju pigem madal“; mis võrdlev mõõtühik on mõiste „pigem“; kuidas

tõlgendab komisjon professionaalsuse mõistet koorimuusikas; kuidas mõõdetakse Eesti

muusika suhet programmides ja milline see suhe peaks olema, et väärida ministeeriumi

toetust; kas toetust saanud projektides on vastav suhe Eesti muusika kasuks kõrgem, kui palju

üle keskmise; mida tähendab „regionaalne mõju on olemas“;

4) Kohtul tuleb analüüsida komisjoni pädevust. Taotluses esitati X.X kantaadi renoveerimist

ja esitamist. Kohtul tuleb välja selgitada, kas keegi komisjoni liikmetest teab, mitu kantaati on

loonud X.X või kas keegi nendest on ühtki kantaati kuulnud, et anda hinnangut tema muusika

valdkondlikule olulisusele. Pädevate asjatundjate hinnangul on X.X muusika taastamisel ja

esitamisel erakordselt suur valdkondlik mõju;

5) Komisjoniliikmete esialgseid hindeid muudetakse, kuni on saavutatud soovitud

lõpptulemus. Kaebaja palub avalikustada kõikide komisjoniliikmete esialgsed ja muudetud

hinded, mis oleks eelduseks sisepiiris toetuste eraldamise lõpetamiseks.

7. Vastustaja palub vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Määruse nr 4 § 12 lõigete 1 ja 21 alusel hindab taotlusvooru esitatud taotlusi

hindamiskomisjon kultuuriministri kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud

2(7)

3-25-2534

viisil. Taotlusvooru hindamismetoodika ja komisjoni töökord on kinnitatud kultuuriministri

16.10.2023 käskkirjaga nr 217 (hindamismetoodika);

2) Määruse nr 4 § 11 lg 1 kohaselt on taotluse menetlemise tähtaeg kuni 60 tööpäeva alates

taotlusvooru sulgemisest. Taotlusvoor suleti 14.04.2025 ning taotlusvooru kohta tehti otsus

03.07.2025. Vastavad asjaolud toob välja ka kaebaja. Arvestades eeltoodud kuupäevi, tehti

taotlusvooru kohta otsus 54. tööpäeval peale taotlusvooru sulgemist, mistõttu on taotlusvoor

läbi viidud menetlustähtaega järgides. Kaebaja ei ole selgitanud, millest lähtuvalt on ta

jõudnud teistsugusele seisukohale. Ühtlasi kaebajale tehti kavandatav otsus, st komisjoni

ettepanek, toetuse menetlemise süsteemi kaudu teatavaks juba varem, s.o 13.06.2025;

3) Määruse nr 4 § 12 lg 4 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas

korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast

taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert

kohustatud ennast HMS §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. Sama nõue on välja

toodud ka hindamismetoodika p-s 1.7. Vastavalt määrusele ja hindamismetoodikale – kui

komisjoni liikmel oli taotluse osas huvide konflikt, siis see fikseeriti (deklaratsioonid on

leitavad protokolli konteineris), komisjoni liige lahkus selle taotluse hindamise ajaks ruumist

ning tal puudus õigus taotlusele oma hinnangut või seisukohta anda. Komisjoni koosoleku

ajal viibis ruumis ka mitu ministeeriumi teenistujat, kes komisjoni töös ei osalenud, kuid kes

aitasid tagada komisjoni töö korrektsust ja objektiivsust, sh seda, et taotlusest huvitatud isikud

konkreetse taotluse hindamise ajaks ruumiks lahkuksid. Samuti jälgis Kultuuriministeerium

taotlusvooru läbiviijana, et kõik komisjoni liikmed esitaksid määruse nr 4 § 12 lg-s 4 toodud

deklaratsiooni ning lisas need protokolli juurde. Sellest tulenevalt ei ole vastustajal alust

kahelda komisjoniliikmete erapooletuses või selles, et taandamise protsessi käigus on rikutud

HMS-is toodud nõudeid. Kaebaja on samasisulise etteheite esitanud ka teistes vastustaja

suhtes esitatud kaebustes ning kohus on korduvalt kinnitanud, et Kultuuriministeeriumis

kehtiv töökord ning hindamis- ja taandamisprotsess vastavad HMS-is toodud nõuetele (nt

TlnRngKo 31.05.2023 otsus nr 3-22-541, p-d 12-13; TlnRngKo 31.10.2023 otsus nr 3-22-

1610, p 16; TlnRngKo 09.07.2025 otsus nr 3-23-890, p 12).

Vastustajale jääb selgusetuks, milles seisneb kaebaja väidetud HMS-i rikkumine seoses

komisjoniliikmete taandamisega, eelkõige kuivõrd määruse nr 4 § 12 lg 4 teeb otsese viite

HMS §-s 10 toodud korrale, mida taandamisel tuleb järgida. Komisjoni liige on HMS § 10 lg

1 asjaolude ilmnemisest ja huvide konflikti olemasolust andnud teada vastavas

deklaratsioonis. Deklaratsioonile tuginedes on ta end vastavate taotluste otsustusprotsessist

taandanud ning Kultuuriministeerium taotlusvooru läbiviijana ka taganud, et taandamine

vastavate taotluste puhul aset leiaks;

4) Kohtuliku kontrolli ulatus on antud vaidluse puhul piiratud ning kohtul puudub pädevus

kaebaja sisulistele küsimustele vastata. Käesoleval juhul on kohtul võimalik rakendada üksnes

ilmselgete vigade testi ehk kontrollida, kas vastustaja tegevus on olnud ilmselgelt

meelevaldne või ebaõige. Kohtu kontroll on piiratud, sest kaebaja õiguste riive intensiivsus ja

seotus põhiõigustega on vähene, taotlusvooru eelarve on piiratud ja vaidlus on olulises osas

esteetilise iseloomuga. Muusikafestivalide ja suursündmuste toetuse puhul on tegu riigi poolt

vabatahtlikult antava toetusega, mille andmise kohustus ei tulene põhiseadusest. Kaebajal ei

ole subjektiivset õigust nõuda sellise riigitoetuse määramist ega toetuse tingimuste sisustamist

kindlal viisil. Vastustajal on vabatahtliku toetuse andmisel lai kaalutlusõigus nii tingimuste

seadmisel, sh hindamismetoodika kehtestamisel kui ka vastavuse kontrollimisel.

Vaidlusaluse taotlusvooru eelarve oli 225 720 eurot. Sellesse vooru laekus 32 taotlust

kogusummas 733 170 eurot. Olukorras, kus taotlusvoorus esitatud taotluste maht on rohkem

3(7)

3-25-2534

kui kolm korda eelarvest suurem, on paratamatu, et ka paljud head taotlused võivad jääda

rahuldamata. Taotluste tiheda konkurentsi olukorras tuleb ka toetust väärivate projektide

korral leppida, et suur osa taotlustest jäävad rahuldamata ning ühelgi taotlejal ei ole

subjektiivset õigust nõuda just oma taotluse rahuldamist;

5) Kaebuse p-s 4 soovib kaebaja kohtult vastuseid küsimustele, millele vastamiseks on

pädevus vaid Kultuuriministeeriumil (hindamiskomisjonil), kes on vastavalt oma

kaalutlusõigusele kriteeriumid sisustanud ja kõnealuse hinnangu kaebaja taotlusele andnud.

Kaebuses toodud küsimusi ja täpsustusi oleks kaebajal olnud võimalik

Kultuuriministeeriumile esitada ka taotlusvooru ärakuulamise raames. Komisjon toob oma

hinnangus välja põhjenduste tuuma ning kui selle kohta on taotlejal küsimusi või soovib ta

põhjendusi detailsemalt, ongi tal võimalik neid ärakuulamise raames paluda. Kuna kaebaja

seda ei teinud, selgitab vastustaja kaebajale komisjoni töö sisulist poolt kaebusele esitatud

vastuses;

6) Komisjon ei ole hinnangut andes seadnud kahtluse alla X.X ega tema teose olulisust, nagu

ekslikult arvab kaebaja. Komisjon on hinnanud kogu projekti valdkondliku mõju pigem

madalaks. Lisaks taotlusest ei selgunud, kas X.X teost kantakse ette kõikidel kontsertidel või

vaid üksikutel, ning seetõttu ei saanud ka komisjon konkreetselt antud teose mõju üheselt

hinnata. Toetust on muu hulgas taotletud X.X teose orkestratsiooniks, noodigraafikaks ja

nootide redigeerimiseks. Selliste tegevuste jaoks on eraldi taotlusvoor „Heliloomingu

tellimine ja muusikaalased väljaanded”, mille eesmärk on väärtustada eesti heliloojaid ja

heliloomingut ning talletada rahvuskultuuriliselt olulisi heliteoseid ja muusikaalaseid tekste

ning tagada nende kättesaadavus. Seega ei ole selliste kulude katmine käesoleva taotlusvooru

eesmärgiks ning see tingis ka madalama hinnangu taotlusele;

7) Taotlusvooru hindamiskomisjon on moodustatud kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga

nr 174 „Taotlusvooru „Muusikafestivalid ja suursündmused“ hindamiskomisjoni

moodustamine“ (muudetud 07.11.2023 käskkirjaga nr 236 ja 13.10.2024 käskkirjaga nr 158).

Komisjoni kuuluvad muusikavaldkonna tunnustatud eksperdid MTÜ-st Eesti

Muusikafestivalid, MTÜ-st Eesti Pärismuusika Keskus, Eesti Heliloojate Liidust, Eesti

Jazziliidust, MTÜ-st Eesti Muusikanõukogust ja Eesti Interpreetide Liidust, samuti

Kultuuriministeeriumi esindaja. Liikmed nimetatakse komisjoni vastavate organisatsioonide

ettepanekute alusel. Seejuures on Eesti Heliloojate Liidu esindajana komisjonis

muusikateadlane Y.Y (EMTA muusikateaduse õppejuht, professor). Kultuuriministeeriumil ei

ole põhjust ega alust kahelda hindamiskomisjoni liikmete pädevuses ega professionaalsuses;

8) Kaebaja taotluse mitterahuldamine oli tingitud taotluse koondhindest, mis jäi alla vajaliku

lävendi, ning kõikide asjaolude alusel kogumis antud hinnangust taotlusele. Lisaks kaebaja

välja toodud esimesele kriteeriumile (projekti mõju taotlusvooru eesmärkide saavutamisele)

hindas komisjon taotleja meeskonna suutlikkust, projekti ettevalmistust ja läbimõeldust ning

projekti eelarve realistlikkust. Kaebaja taotluse osas antud hinded ja hinnangud on omavahel

vastavuses ja kajastuvad protokollis.

Kaebajale on väljastatud tema taotlusele antud komisjoni hinnang, millest nähtuvad

põhjendused kõikide hindamismetoodikas toodud kriteeriumite raames. Samuti on edastatud

kaebajale terve komisjoni protokoll, milles on nähtavad ka teistele taotlustele antud

hinnangud, ning mille juurde on lisatud detailne hindamistabel, mis kajastab kõikidele

taotlusvooru esitatud taotlustele hindamiskriteeriumite lõikes antud hindeid 1-5 skaalal (leitav

protokolli konteineris). Antud teave võimaldab kaebajal soovi korral hinnanguid analüüsida ja

võrrelda, samuti arvutusi kontrollida. Seega on hindamine läbipaistev ja jälgitav. Komisjoni

liikmete individuaalsed seisukohad (mis tahes hindamisprotsessi etapis) ei ole käsitletavad

4(7)

3-25-2534

protokolli osana ja nende väljastamiseks puudub alus. Tegu on arutelu käigus tekkinud

töödokumentidega, millel ei ole iseseisvat tähendust, ja seega ei ole vajalik ega põhjendatud

neid avalikustada (vt TlnHKo otsused nr 3-22-549 p 26 ja nr 3-21-1868, p 9).

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

9. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (HMS § 54).

10. Asjas vaidlustatud haldusaktiks on kultuuriministri 03.07.2025 käskkiri nr 1-2.1/2025_27,

millega jäeti rahuldamata kaebaja 14.04.2025 taotlus toetuse saamiseks taotlusvoorust

„Muusikafestivalid ja suursündmused 2025 II voor“. Vaidlustatud käskkirjaga kaebaja

taotluse rahuldamata jätmisel lähtus kultuuriminister hindamiskomisjoni 16.05.2025

koosoleku protokollis nr 2-1.9/2025_12 toodud põhjendustest. Asjas seisneb vaidlus selles,

kas kaebaja taotluste rahuldamata jätmine on toimunud õiguspäraselt, sh kas järgitud on

ettenähtud menetlusnõudeid ja põhjendamiskohustust.

11. Esmalt märgib kohus, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust toetusele, vaid tal on õigus

sellele, et tema taotluse menetlemisel järgitaks kaalumis- ja hindamisreegleid.

Kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 4 „Muusikafestivalide ja suursündmuste toetamise

tingimused ja kord“ (määrus nr 4) eesmärgiks on toetada ettevõtjaid. Ettevõtjate toetamine on

poliitiline valik, mille tegemisel on seadusandjal avar otsustusruum. Kohus saab seega

kontrollida seda, kas kaebaja taotlusi menetleti kooskõlas kehtiva õigusega, sh ega ei esine

hindamisreeglite ilmselgeid vigu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2023 otsus nr 3-22-

1610, p 12).

12. Määruse nr 4 § 12 lg 1 kohaselt hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid

kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hinnatakse

taotlusi järgmiste kriteeriumide ja osakaalude alusel: 1) projekti mõju taotlusvooru

eesmärkide saavutamisele – 40% maksimaalsest koondhindest; 2) taotleja meeskonna

suutlikkus – 15% maksimaalsest koondhindest; 3) projekti ettevalmistus ja läbimõeldus –

25% maksimaalsest koondhindest; 4) projekti eelarve realistlikkus, sealhulgas kuluefektiivsus

– 20% maksimaalsest koondhindest. Hindamine viiakse läbi kultuuriministri kinnitatud

hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud viisil (määruse nr 4 § 12 lg 21).

Kaebaja taotluste hindamisel lähtuti Kultuuriministeeriumi 16.10.2023 käskkirjaga nr 217

kinnitatud hindamismetoodikast (dtl 238 jj). Vastavalt määruse nr 4 § 13 lg-le 1 teeb taotluse

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kultuuriminister. Taotluse rahuldamata jätmise

otsus tehakse muu hulgas juhul, kui hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu

taotlus rahuldamisele (määruse nr 4 § 13 lg 6 p 4).

13. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel on tuginetud

hindamiskomisjoni 16.05.2025 protokollis toodud põhjendustele (vt tabeli p 2.9; dtl 110-111).

Vaidlust ei ole, et kaebajale oli nõuetekohaselt tagatud ärakuulamisõigus. Kaebajale tehti

kavandatav otsus, st hindamiskomisjoni ettepanek toetuse menetlemise süsteemi kaudu

teatavaks 13.06.2025 ning tal võimaldati kavandatava otsuse osas esitada vastuväiteid (dtl

49).

Vastustaja ei pidanud seejuures kaebajale esitama hindamiskomisjoni iga liikme

individuaalseid hindamistulemusi. Kaebaja taotluste rahuldamata jätmise aluseks oli

hindamiskomisjoni kui kollegiaalorgani koondhinnang ning ka kohtul pole vaidlustatud

5(7)

3-25-2534

käskkirja õiguspärasuse hindamiseks vajadust eraldi hinnata iga liikme individuaalset

seisukohta. Kaebajale on käskkirja aluseks olevad hindamiskomisjoni põhjendused teatavaks

tehtud, sh nähtuvad talle väljastatud protokollist ka teistele taotlustele antud hinnangud.

Hindamine on seega piisavalt jälgitav ja kontrollitav, sh kaebajale tõhus võimalus haldusakti

vaidlustamiseks tagatud.

14. HMS § 56 lg 1 kohaselt võib haldusakti põhjenduse esitada lisaks haldusaktile ka

menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vastustaja ei

pidanud seega haldusaktis tsiteerima kaebajale teatavaks tehtud protokollis välja toodud

põhjendusi ja võis piirduda sellele viitamisega. Lisaks saab praegusel juhul arvestada, et tegu

ei olnud kaebaja suhtes koormava haldusakti andmisega, vaid riigi poolt antava soodustusega,

millega ei tagata isiku põhiõigusi. Hindamiskomisjoni 16.05.2025 protokollis toodud

põhjendusi lugedes on jälgitav, mida hindamiskomisjon toetuse jagamiseks ettepanekut tehes

arvestas ning milliste määruse nr 4 § 12 lg-s 2 loetletud kriteeriumide osas ei olnud kaebaja

taotlus piisavalt põhjalik, täpne või usutav. Hindamise tulemusel jäi kaebaja taotluse lõplik

punktisumma alla 65 punkti, millisel juhul teeb kultuuriminister taotluse rahuldamata jätmise

otsuse (vt hindamismetoodika p-d 1.15 ja 1.20).

15. Kaebaja ei ole ära näidanud, et hindamiskomisjon on hindamiskriteeriume ilmselgelt

ekslikult sisustanud ja teinud tema taotluse osas meelevaldseid järeldusi. Kaebaja on vaid

loetlenud üksikuid seisukohti hindamiskomisjoni koondhinnangust ning palunud kohtul need

lahti selgitada. Kui kaebajale jäi komisjoni hinnang mingisuguses osas ebaselgeks, saanuks ta

küsida vastustajalt täiendavaid selgitusi (sh kaebajale kavandatud otsuse osas arvamuse

esitamiseks määratud tähtaja jooksul). Vastustaja on tulenevalt kaebaja tõstatatud küsimustest

hinnangu kujunemist erinevate hindamiskriteeriumite lõikes vastuses kaebusele täiendavalt

selgitanud, sh X.X teose mõjuga seoses (vt vastustaja 12.09.2025 menetlusdokumendi p-d 12

ja 13). Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendused (sh täiendavad selgitused

kohtumenetluses) vastustaja avarat kaalumis- ja hindamisruumi ning taotluste suurt

konkurentsi arvestades piisavad.

Kokkuvõttes ei ole kaebuse alusel võimalik järeldada, et vastustaja oleks kaebaja taotluse

rahuldamata jätmisel ilmselgelt eksinud hindamisreeglite vastu. Vaidlustatud käskkirjas

viidatud protokollis toodud põhjendused ei tekita kohtul kahtlust, et kaebaja taotlusi sisuliselt

hinnatud ei ole. Kohus selgitab, et hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või

kogemust ning kohus ei saa kontrollida selliste hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega

otstarbekust.

16. Alusetu on kaebaja etteheide seoses taotluse menetlemiseks ettenähtud tähtaja

mittejärgimisega. Määruse nr 4 § 11 lg 1 kohaselt on taotluse menetlemise tähtaeg kuni 60

tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Vaidlust ei ole, et taotlusvoor suleti 14.04.2025 ning

taotlusvooru kohta tehti otsus 03.07.2025. Nagu vastustajagi on selgitanud, siis eeltoodut

arvestades tehti taotlusvooru kohta otsus 54. tööpäeval peale taotlusvooru sulgemist ehk

ettenähtud menetlustähtaega järgides. Seejuures hindamiskomisjoni ettepanek, millest

minister otsuse tegemisel lähtub, tehti kaebajale toetuse menetlemise süsteemi kaudu

teatavaks juba 13.06.2025.

17. Kohus ei jaga ka kaebaja üldsõnalisi etteheiteid hindamiskomisjoni erapoolikuse ja

siseringis toetuste eraldamisega seonduvalt. Määruse nr 4 § 12 lg 4 kohaselt peavad

hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust

hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või

ekspert kohustatud ennast HMS §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. Vastustaja on

selgitanud, et kui komisjoni liikmel oli taotluse osas huvide konflikt, siis see fikseeriti (sh

6(7)

3-25-2534

deklaratsioonid on leitavad protokolli konteineris), komisjoni liige lahkus selle taotluse

hindamise ajaks ruumist ning tal puudus õigus taotlusele oma hinnangut või seisukohta anda.

Samuti viibis vastustaja kinnitusel koosoleku ajal ruumis mitu ministeeriumi teenistujat, kes

aitasid tagada komisjoni töö korrektsust ja objektiivsust. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi

ega tõendeid, millest saaks järeldada hindamiskomisjoni mõne liikme huvide konflikti.

Vastustaja on asjakohaselt toonud välja, et kaebaja samasisulisi etteheiteid on kohtud juba

kaebaja algatatud varasemates kohtuasjades samuti hinnanud ega ole komisjoni hindamis- ja

taandamisprotsessis rikkumisi tuvastanud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2023 otsus nr 3-

22-1610, p 16; 09.07.2025 otsus nr 3-23-890, p 12). Kohtul puudub kokkuvõttes alus kahelda

komisjoniliikmete erapooletuses. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise tingisid tema taotluse

sisulised puudused ja eelarve mahu täitumine, mitte väidetav komisjoni liikmete huvide

konflikt.

18. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkirja ja hindamiskomisjoni protokolli

põhjendusi arvestades ei ole hindamiskomisjoni töös võimalik tuvastada selliseid vigu, mille

alusel tuleks vaidlusalune käskkiri kaebajat puudutavas osas tühistada. Kohtule ei nähtu ka

asjaolusid, mis annaksid põhjust kahelda hindamiskomisjoni liikmete professionaalsuses ja

erapooletuses. Asjaolu, et kaebaja hindamiskomisjoni antud hinnangutega ei nõustu, ei

tähenda, et tema õigusi oleks rikutud.

Kohus jätab kaebuse seega rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuivõrd vastustaja ei ole dokumente menetluskulude kohta esitanud, jäävad vastustaja

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad

kaebaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)