2-26-5678/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-26-5678

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-26-5678

Tsiviilasi

D.D maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

avaldaja/võlgnik

D.D

(ik

XXX;

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tel XXX; e-post

usaldusisik Tiia Kalaus (ik 46207082716; CiviLex OÜ; Soola 3,

IV korrus, 51013 Tartu; tel 740 7662, 504 6694; e-post

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja D.D (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) pankrot 4. juunil

2026 kell 17.00 ja algatada D.D kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisik Tiia Kalause töötasu suuruseks 726 eurot, millele lisandub

käibemaks 174,24 eurot, kokku 900,24 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 726 eurot, millele lisandub käibemaks

174,24 eurot, kokku 900,24 eurot, CiviLex OÜ-le (registrikood 12088721, KMKR EE101555577,

arvelduskonto nr EE312200221055387366 Swedbank AS).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalaus (isikukood 46207082716;

CiviLex OÜ; Soola 3, IV korrus, 51013 Tartu; tel 740 7662, 504 6694; e-post XXX).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 25. juunil 2026 kell

11.00 Kalevi 1 Tartu kohtumaja saalis nr 215. Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist

teatada Tartu Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist.

6. Kohustada D.D-d osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma võlgniku vande.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel

pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos pankrotiseaduse

(PankrS) § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist

võib vastu võtta üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 4. juunil 2027.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1–2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud D.D kanda.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

13. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud

tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 3 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. D.D

(avaldaja/võlgnik) esitas 11.03.2026 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-26-5678).

Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline. Avaldajal on üks alaealine ülalpeetav Mxxxxx Kxxx (sünd

xxxxxxxxxx), kelle suhtes on hooldusõigus peatatud. Laps avaldajaga koos ei ela. Avaldaja töötab

AS-is Eesti Leivatööstus pagarina ja tema sissetulekuks on töötasu 1253,47 eurot (ületundidega),

millest arvele laekub 571 eurot, ja toetus 171,48 eurot, s.o kokku 742,48 eurot. Igakuised

väljaminekud on 1175 eurot: eluasemekulud keskmiselt 540 eurot, kulutused toidule 350 eurot,

riietele ja jalanõudele 35 eurot, transpordile 70 eurot, sidekulud 55 eurot, ülalpidamismaksed

võlgnikust lahus elavatele võlgniku lastele 10 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 30

eurot ning muud igakuised kulutused 85 eurot (inkasso 35 eurot, kohtutäitur 50 eurot). Võlgnevuste

tasumiseks raha ei jää. Võlgnikule kuulub sõiduk Seat Leon (reg nr xxxxxx, vl 2007) hinnangulise

väärtusega 1000 eurot. Pangakontode jääk on kokku 161,68 eurot. Võlgnik selgitas, et soovib

alustada õiguskuulekat elu. Ta on läbinud sõltuvusravi, asunud tööle ja leidnud püsiva elukoha.

Võlgniku alaealine poeg viibib hooldusperes, kuid avaldaja soov on tulevikus tema kasvatamine

enda kanda võtta. Selleks on vaja võlgnikul enda majanduslik olukord korrastada. Võlgnik jätab

menetluse liigi kohtu otsustada.

2. Kohus võttis 24.04.2026 määrusega D.D maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema

usaldusisikuks Tiia Kalause, keda kohustas hiljemalt 25.05.2026 kohtule esitama FIMS §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja

makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara

suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti

väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni ning peatas kohtumenetluse, milles on D.D vastu

rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Kohus kehtestas käsutuskeeldu ja keelas D.D-l

usaldusisiku nõusolekuta kogu vara käsutada.

3. Usaldusisik esitas 25.05.2026 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning

arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku

suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Kohtu põhjendused

4. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale.xxx

Võlgnikule kuuluvad liiklusregistri järgi järgmised sõidukid: 1) Seat Leon (reg nr xxxxxxx vl 2007)

– väärtusega 1500 eurot (19 kohtutäituri aresti); 2) Peugeot 306 (reg nr xxxxxx, vl 1995, vara

asukoht teadmata); 3) Audi A6 Avant (reg nrxxxxxxx, vl 2000, vara asukoht teadmata). Sõiduki

Seat Leon eeldatav väärtus on 1500 eurot.

Võlgniku sissetulekuteks on töötasu (AS Eesti Leivatööstus) 1548,20 eurot ja töövõimetoetus

352,28 eurot, s.o kokku on sissetulekud 1900,48 eurot.

Võlgnik kasutab usaldusisiku nõusolekul edaspidiselt arvelduskontot AS-s SEB Pank

(EE471010010457355016). Arvelduskontodel on kokku 317,66 eurot.

Võlgniku jooksvad kulutused kuus on kokku 1085 eurot: eluasemele 550 eurot (üür +

kommunaalid), toidule 340 eurot, sidekulud 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 35 eurot,

transpordile 70 eurot, tervishoiule ja hügieenitarvetele 30 eurot ja elatis võlgnikust lahus elavale

lapsele 10 eurot.

Võlgnikul on eeldatavaid kohustusi võlausaldajatele kokku vähemalt 25 883,12 eurot

(võlanimekirjas kokku 26 027,12 eurot). Suur osa Politsei- ja Piirivalveameti nõuetest on aegunud

ning nende osas on tasumata ainult kohtutäituri tasu ja kulude jääk. Samuti ei ole kõik kohtutäiturid

oma võlanõudeid tasu ja kulude osas välja toonud. Täpsustamist vajab elatisabi nõue.

Sõidukit Seat Leon kasutab võlgnik tööl käimiseks, sest töö on vahetustega ning ühistransport

varastel hommikutundidel ei sõida. Ülejäänud kahe registrisse kantud sõiduki kohta võlgnikul

andmed puuduvad. Peugeot on registris peatatud kandega ning taustakontrolli kohaselt ei ole

liikluses kasutatav (viimane ülevaatus 2006). Audi on ajutiselt registrist kustutatud, viimast

ülevaatust (2023) sõiduk ei läbinud. Võlgnikul on alaline töökoht (AS Eesti Leivatööstus) ning

sissetulek on keskmiselt 1500 eurot (neto), viimane laekumine oli 1548 eurot. Sissetulek kuude

lõikes on erinev ning sõltub töötundide arvust. Samuti on võlgnikule määratud töövõime hüvitis ca

300 eurot kuus. Oma sissetuleku juures ei ole võlgnik võimeline enda kohustusi täitma.

Võlgnik on usaldusisiku hinnangul maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Makseraskused

on seotud võlgniku sõnul tema varasema elustiiliga (tarvitas narkootikume). Võlgniku kohustustest

suure osa moodustab elatise võlgnevus. Käesoleval ajal on võlgnikul kohustus tasuda hooldusperes

viibiva lapse elatisena 10 eurot kuus. Samuti on võlgnikul pooleli kohtumenetlus hooldusõiguse

taastamiseks. Tarbijakrediidist tulenevaid nõudeid on kokku ca 4000 eurot. Seega võlgniku

maksejõuetus on tekkinud tema enda käitumise tõttu, kuid usaldusisiku hinnangul ei ole see PankrS

mõttes kuriteoga tekitatud. Usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus. Puuduvad võimalused alternatiivse maksejõuetusmenetluse

läbiviimiseks.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus 25 883,12 eurot.

Võlgnikul puudub piisav vara, mille arvel oleks võimalik olemasolevaid kohustusi täita. Võlgnik

töötab AS-s Eesti Leivatööstus ja tema netotöötasu on keskmiselt 1500 eurot, millele lisandub

töövõimetoetus 300 eurot kuus. Võlgnikule kuulub sõiduk turuväärtusega 1500 eurot, kuid seda ta

kasutab tööl käimiseks. Võlgniku elukoht asub üürikorteris. Tal on üks alaealine laps, kellele

maksab elatist.

6. Kohus, vaadanud D.D maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu

välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Arvestades võlgniku töötasu keskmiselt 1500 eurot,

millele lisandub töövõimetoetus 300 eurot, ja tema ühe lapse ülalpidamiskohustust, võib võlgniku

maksejõuetusseisundit hinnata alaliseks, mistõttu ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade

ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest

isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes algatatud 40 täitemenetlust.

7. Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel D.D pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS

§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina

tegutsemiseks.

8. Kohus kohustab D.D-d osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma PankrS § 86

lg 1 alusel võlgniku vande.

9. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

10. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Halduril tuleb

võlgniku sissetulekule sissenõude pööramisel arvestada TMS § 132 lg-tes 12 ja 13 toodut (ühes kuus

võib arestida kuni 20 protsenti sissetulekust, millest on tehtud vastavad mahaarvamised). Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia

Kalaus on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete

täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 04.06.2027.

Usaldusisiku tasu

11. FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku

varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2).

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus

töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 13 tundi

ja 15 minutit. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 874,50 eurot, millele lisandub

käibemaks 209,88 eurot, kokku 1084,38 eurot. Usaldusisik taotleb tasu väljamõistmist riigi

vahenditest.

12. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, s.o alates 01.04.2026 946 eurot (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta (66

eurot tunnis), kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise

täiseuroni.

Usaldusisikule tasu määramisel arvestab kohus usaldusisiku hinnangu eesmärki, vara- ja

võlanimekirja koostamiseks tehtud toimingute mahtu ja menetluse keerukust. Käesolevas asjas on

usaldusisik tasu arvestamisel kajastanud toiminguid, mida menetluses ei toimunud (osalemine

kohtuistungil). Lisaks ei olnud menetluses tuvastatav ulatuslik võlausaldajate ring ning

võlausaldajate nõuete väljaselgitamine ei nõudnud tavapärasest suuremat ajakulu ega keerukat

menetluslikku tegevust. Seetõttu vähendab kohus usaldusisiku tasu mõistliku ja põhjendatud

ulatuseni ning loeb usaldusisiku toimingutele kulunud ajakuluks 11 tundi. Eeltoodut arvestades

tuleb Tiia Kalausele tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 726 eurot, millele lisandub

käibemaks 174,24 eurot, kokku 900,24 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks

väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel

tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o CiviLex OÜ-le.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik