3-26-1650/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-1650

Määruse kuupäev

04.06.2026

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X´i kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Annaliisa Vincjunaite

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, kohtuistungil 04.06.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.

2. Anda luba X´i kinnipidamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 04.08.2026 (kaasa arvatud).

3. Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse,

nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265

lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 02.06.2026 Tartu Halduskohtule taotluse saada

luba X´i (edaspidi ka puudutatud isik või isik) kinnipidamiseks ja tema PPA

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 23 lõikele 1. PPA on seisukohal, et isiku puhul esinevad VSS § 23 lõike 1

punktides 1 ja 3 nimetatud kinnipidamise alused. Taotluse põhjendused on järgmised.

1.1. Puudutatud isik on Süüria kodanik, kes vabaneb 04.06.2026 Viru Vanglast temale Harju

Maakohtu 22.09.2017. a otsusega määratud karistuse kandmisest ning tal puudub pärast

vangistusest vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks. Puudutatud isik on süüdi

tunnistatud karistusseadustiku (KarS) § 121 lõike 2 punktide 2, 3 ja § 118 lõike 1 punktide 1,

3-26-1650

2 järgi ning KarS § 64 lõike 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

Karistuse kandmine algas 08.03.2017. Isik vabastati Viru maakohtu 19.05.2026. a määrusega

nr 1-17-6118 ennetähtaegselt ning vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lõikele 3 ei

kohaldatud tema suhtes käitumiskontrolli seoses väljasaatmisega. Puudutatud isik paigutati

Eestisse ümber 10.06.2016 ning talle anti pagulase staatus ja elamisluba. 20.12.2021 tunnistati

isiku pagulase staatus kehtetuks ja tema elamisluba jäeti pikendamata seoses 22.09.2017

tehtud süüdimõistva kohtuotsusega. Vangistuse ajal 04.12.2025 esitas isik PPA-le tähtajalise

elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA tegi 21.05.2026 otsuse, millega

jättis isiku elamisloa taotluse läbi vaatamata. Lisaks on välismaalane esitanud 09.05.2023

PPA-le elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks, mille PPA jättis 04.09.2023 läbi

vaatamata. Tulenevalt eeltoodust puudub isikul pärast vanglast vabanemist Eesti Vabariigis

seaduslik viibimisalus. 04.06.2026 koostab PPA isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse,

mille kohaselt kuulub ta Eesti Vabariigist väljasaatmisele Süüriasse ja mis kuulub koheselt

täitmisele. Samuti määratakse isikule 5-aastane Schengeni sissesõidukeeld.

1.2. Isik võib tema kinni pidamata jätmisel põgeneda. Isik on pannud toime esimese astme

kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. Isik tarvitas alates 16.06.2016

Eestisse saabumisest temaga ühises kooselus olnud abikaasa suhtes korduvalt füüsilist ja

vägivaldset vägivalda, lüües teda puidust liistuga või käega ning ähvardades täiendavalt

füüsilise vägivallaga. Isik on süüdi mõistetud eriti raskes tahtlikus vägivallakuriteos, mille

toimepanemise asjaolud näitavad üles erakordset julmust, sihikindlust ja täielikku hoolimatust

teise inimese elu, tervise ning inimväärikuse suhtes. Isik valmistas kuriteo toimepanemise

ette, sidus kannatanu liikumisvõimetuks, valas ta üle süttiva vedelikuga ning süütas põlema,

põhjustades kannatanule ulatuslikud ja eluohtlikud vigastused. Selline käitumine näitab

äärmuslikku lugupidamatust Eesti õiguskorra, ühiskondlike väärtuste ning teiste isikute

põhiõiguste suhtes. Isikust tuleneb reaalne oht Eesti Vabariigi avalikule korrale, millega on

täidetud ka VSS § 72 lõike 2 punktis 4 sätestatud eeldused lahkumisettekirjutuses vabatahtliku

täitmise tähtaja määramata jätmiseks. Isiku suhtes põgenemisohu esinemise tõttu ei ole tema

suhtes võimalik kohaldada VSS § 10 lõikes 2 sätestatud järelevalvemeetmeid.

Rahvastikuregistri andmetel puudub isikul Eestis registreeritud elukoht. Kuigi isik on

avaldanud soovi asuda pärast vanglast vabanemist elama Sillamäel asuvasse üürikorterisse

ning korteriomanik on väljendanud valmisolekut eluruum talle üürile anda, ei taga see

puudutatud isiku tegelikku kättesaadavust ega vähenda põgenemisohtu. Isikul puudub lisaks

seaduslikule viibimisalusele õigus töötada. Isikul on küll vanglast vabanemisel rahalisi

vahendeid ligikaudu 2858 euro ulatuses, kuid tegemist ei ole püsiva sissetulekuga. Samal ajal

on tal rahalisi kohustusi ja nõudeid üle 100 000 euro, mis viitab ebakindlale majanduslikule

olukorrale. Tõhusalt ei ole võimalik kohaldada ka reisidokumendi hoiule võtmise meedet,

kuna isikul puudub kehtiv reisidokument.

1.3. PPA eesmärk on korraldada isiku lahkumine Eesti Vabariigist esimesel võimalusel, kuid

isiku kohest Eestist lahkumist ei ole hetkel võimalik korraldada. Isikul puudub kehtiv

reisidokument ning reisidokumendi väljastamiseks vajalikud toimingud on päritoluriigi

saatkonnas pooleli. Viru Vangla võttis ühendust Süüria saatkonnaga. Isik keeldus esialgu

saatkonnaga suhtlemisest, kuid nõustus hiljem siiski saatkonnaga kontakteeruma. Pärast isiku

ja saatkonna vahelist suhtlust ei ole Viru Vanglal õnnestunud saatkonnaga enam ühendust

saada ega saada tagasisidet menetluse edasise käigu kohta. Asjaolud, et reisidokumenti ei ole

veel väljastatud ja suhtlus saatkonnaga on ajutiselt katkenud, ei välista samas väljasaatmise

perspektiivi olemasolu. Menetlus isiku väljasaatmise korraldamiseks on pooleli ning selle

edukaks lõpuleviimiseks on vajalik jätkata isiku kinnipidamist. Lisaks viitab isiku esialgne

keeldumine saatkonnaga suhtlemisest vähesele koostöövalmidusele väljasaatmismenetluses.

Seetõttu esineb põhjendatud alus arvata, et vabaduses viibides võib välismaalane raskendada

või takistada enda väljasaatmise ettevalmistamist ja täideviimist.

3-26-1650

1.4. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus tema

turvalisuse ja tervise kaalutlustega.

2. Kohus vaatas PPA taotluse läbi 04.06.2026 kohtuistungil.

PPA jäi istungil enda taotluse juurde. PPA esitas kohtule täiendava tõendina kirjavahetuse

Süüria saatkonnaga ning märkis, et asub teise võimalusena taotlema puudutatud isikule ajutist

reisidokumenti.

Puudutatud isik ei nõustunud istungil enda kinnipidamisega. Isik kinnitas, et tal on Eestis

olemas elukoht ning ta saab ka majanduslikult hakkama. Veel kinnitas ta, et teeb PPA-ga

igakülgselt vajalikku koostööd reisidokumendi saamiseks. Samas märkis isik, et ei soovi

Süüriasse lahkuda.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 264 lõike 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldusorganile

loa haldustoimingu tegemiseks. HKMS § 264 lõikest 2 tulenevalt esitab taotluse loa

saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kui seadus ei sätesta teisiti,

vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega

ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lõige 4).

4. Tulenevalt VSS § 23 lõikest 1 taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta

viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma

kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on

eelkõige lubatud juhul, kui:

1) esineb välismaalase põgenemise oht (VSS § 23 lõike 1 punkt 1);

2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (VSS § 23 lõike 1 punkt 2) või

3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine

vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (VSS § 23 lõike 1 punkt 3).

Halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lõikes 1

sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada; kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja

kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid

(VSS § 23 lõige 11).

5. PPA on esitanud praegusel juhul kohtule taotluse anda luba puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lõike 1 punktide 1 ja 3

alusel.

6. Puudub vaidlus, et puudutatud isik viibib Eestis seadusliku viibimisaluseta. Välismaalaste

seaduse § 43 lõike 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik

alus. Puudutatud isik paigutati Eestisse ümber 10.06.2016 ning talle anti Eestis pagulase

staatus ja elamisluba. PPA kinnitusel tunnistati 20.12.2021 isiku pagulase staatus kehtetuks ja

tema elamisluba jäeti pikendamata seoses 22.09.2017 tehtud süüdimõistva kohtuotsusega.

Isiku poolt vangistuse ajal PPA-le esitatud elamisloa taotlused on PPA jätnud läbi vaatamata.

Pärast vangistusest vabanemist koostas PPA 04.06.2026 puudutatud isikule koheselt

sundtäidetava lahkumisettekirjutuse, kohustades teda Eestist lahkuma tema

kodakondsusjärgsesse riiki Süüriasse ning kohaldades tema suhtes 5 aastaks Schengeni

sissesõidukeeldu. Tulenevalt eeltoodust puudub isikul käesoleval ajal Eesti Vabariigis

viibimiseks seaduslik alus.

3-26-1650

7. Vastavalt VSS § 68 punktile 4 esineb välismaalase põgenemise oht muu hulgas siis, kui

välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille

eest on talle mõistetud vangistus. Isiku suhtes esineva põgenemisohu kindlakstegemiseks

tuleb vaadelda kogumis kõiki välismaalast ja konkreetset juhtumit iseloomustavaid asjaolusid

(vt nt Riigikohtu 30.03.2021. a määrus nr 3-20-2004, punkt 18; 16.06.2017. a määrus nr 3-3-

1-24-17, punktid 12 ja 13; 31.05.2017. a määrus nr 3-3-1-93-16, punkt 13). Põgenemisohu

hindamise näol on tegemist kohtuliku prognoosotsusega, mille tegemisel tuleb võtta aluseks

taotluse esitamise hetkel tuvastatavad isiku ja konkreetse juhtumiga seotud individuaalsed

asjaolud.

8. Kohus leiab, et puudutatud isiku puhul on täidetud kinnipidamise eeldus, mis seisneb

tema suhtes põgenemise ohu esinemises (VSS § 23 lõike 1 punkt 1). Isiku varasemat

käitumist, tema kriminaalkorras vangistusega karistamist ja teisi temaga seotud asjaolusid

kogumis hinnates on usutav, et ta ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le tema

väljasaatmistoimingute ettevalmistamiseks kättesaadav ning võib väljasaatmise vältimiseks

põgeneda. PPA-ga tuleb nõustuda, et isik on enda varasema teguviisiga näidanud üles

erakordset julmust, sihikindlust ja hoolimatust teise inimese elu, tervise ja inimväärikuse

suhtes, samuti äärmuslikku lugupidamatust Eesti õiguskorra ja ühiskondlike väärtuste suhtes.

See annab aluse kahelda ka isiku edaspidises valmiduses järgida tema suhtes Eesti ametkonna

poolt kehtestatud reegleid ja nõudeid, hoolimata tema sellekohastest väidetest. Sellises

olukorras ei oleks VSS § 10 lõikes 2 ette nähtud järelevalvemeetmete rakendamine (nt

elamine kindlaksmääratud elukohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse

registreerimisele jm) eesmärgi saavutamiseks, s.o kaebaja väljasaatmise tagamiseks tõhus.

9. Isiku kinnipidamiseks esineb ka VSS § 23 lõike 1 punktis 3 nimetatud alus, sest isikul

puuduvad käesoleval ajal tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. PPA esitas kohtule

selgitused ja tõendid selle kohta, et Viru Vangla on suhelnud puudutatud isikule

reisidokumendi taotlemise osas Rootsis asuva Süüria Araabia Vabariigi saatkonnaga, kuid

kohtule taotluse esitamise ajaks ei ole isikule reisidokumenti väljastatud. Kohtuistungil

kinnitas PPA kohtule, et asub taotlema isikule ajutist reisidokumenti.

10. Kokkuvõttes leiab kohus, et puudutatud isikuga seotud asjaoludest on piisava kindlusega

järeldatav see, et tema suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada VSS § 10 lõikes 2 sätestatud

leebemaid järelevalvemeetmeid ning nende kohaldamine ei tagaks piisavalt

lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamist kuni tema suhtes kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui

kaheks kuuks, saab pidada tema kinnipidamise eesmärki arvestades proportsionaalseks.

11. Eelneva põhjal leiab kohus, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on põhjendatud.

Kohus rahuldab seega PPA taotluse ning annab loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse

kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.08.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)